2-17-3613/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-3613

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku A.W üle seatud

eestkoste ja tema eestkostja ametiaja pikendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16. juuni 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik (eestkostetav): A.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik (eestkostja): Saarde Vald (vallavalitsuse

kaudu)

Puudutatud isik (isa): Q.S (isikukood XXX)

Puudutatud isik (ema): Y.X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16. juuni 2025. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta Q.S määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a A.W menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

2-17-3613

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tartu Maakohtu 27.06.2017 määrusega seati täisealise isiku A.W (eestkostetav) üle

eestkoste ja määrati tema eestkostjaks kolmeks aastaks Pala Vallavalitsus (eeskostja).

11.10.2019 nimetati eestkostjaks Saarde Vallavalitsus. Eestkostet pikendati 26.06.2020 viieks

aastaks.

2. Pärnu Maakohus algatas 26.03.2025 eestkoste ja eestkostja ametiaja tähtaja pikendamise

menetluse ning määras Saarde Vallavalitsusele tähtaja seisukoha esitamiseks eestkostetava üle

seatud eestkoste ja senise eestkostja ametiaja pikendamise kohta. Samuti kohustas kohus

eestkosteasutust koguma ja esitama kohtule eestkostetava tervislikku seisundit kajastavad

dokumendid.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Eestkostja leidis, et eestkostja ametiaja pikendamine on vajalik. Ametiaega peaks

pikendama samadel tingimustel järgmiseks viieks aastaks.

4. A.W-l on intellektihäire, mistõttu esineb tema käitumises ja toimetulekus kestvalt raskusi.

Tema emotsioonidega toimetulek on raskendatud ning ta võib käituda ettearvamatult ja endale

kahjulikult. Eestkostetav ei ole võimeline mõistma oma tegude tagajärgi. Ta on toime pannud

väärteo. Esinevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel. Eestkostetav võib

lävida inimestega, kellel on temale kahjulik mõju. Esineb suur oht eestkostetava

ärakasutamiseks. Eestkostetav on sotsiaalkindlustusameti erihoolekande teenuste järjekorras

ja tema heaolu tagamiseks oleks tal vaja elada toetatud elamise teenusel.

5. Eestkostetav ei ole võimeline korraldama oma rahaasju, igapäevaeluga seotud teenuste

tellimist ega arveldamist, ravimite, riiete, jalanõude, majapidamistervete ja toiduainete

ostmist. Ta vajab abi tervishoiuteenustele jõudmisel, arstivisiitide broneerimisel ja neile

jõudmisel. Koduteenusel oleks need vajadused tagatud. Eestkostja on igakülgselt toetanud

eestkostetava toimetulekut tema praeguses elukohas ning osutab talle koduteenust

igapäevaeluga seotud tegevuste toetamiseks.

6. Teised menetlusosalised kohtule seisukohti ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus pikendas A.W üle seatud eestkostet ja jättis eestkostja ülesannete

täitmise Saarde Vallavalitsusele. Kohus määras, et kontrollib hiljemalt 16.06.2030, kas

eestkoste jätkumine on A.W huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid

laiendada või kitsendada. Maakohus määras eestkostetavale iseseisva tehingute tegemise

2-17-3613

õiguse kuni 5 euro ulatuses päevas ja tuvastas, et eestkostetav ei ole võimeline aru saama

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Maakohus leidis, et eestkostetav ei ole

valimisõiguse tähenduses teovõimeline. Lisaks määras kohus eestkostja ülesanded.

Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

8. Määruse kohaselt veendus kohus, et A.W ei ole oma vaimse tervise seisundi tõttu jätkuvalt

võimeline kestvalt oma tegudest aru saama või neid juhtima. Eestkostetava varaliste ja isiklike

huvide kaitseks tuleb eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendada. Eestkostetav on vaimsest

seisundist tingitult ilmselgelt piiratud teovõimega ning ei ole suuteline iseseisvalt oma elu

korraldama.

9. Eestkostja ülesannete täitmist peab jätkuvalt täitma A.W elukohajärgne eestkosteasutus.

Ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole. Saarde Vallavalitsus on

eestkostetava eest seni kohaselt hoolitsenud.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

10. Q.S esitas Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata ennast A.W eeskostjaks.

11. Kaebuse kohaselt on Q.S A.W isa ning teda kasvatanud ja koolitanud tema 20-aastaseks

saamiseni. A.W-d oodatakse isiklikku koju ja ka A.W igatseb koju, kus ta ei ole aastaid

käinud. Q.S on korralik inimene, tal on tervis korras ning ta ei tarvita alkoholi. Q.S hoiab oma

kodu.

12. Saarde Vallavalitus ei nõustu Q.S seisukohaga tema eestkostjaks sobivuse kohta. Tema

isikuomadused, toimetulekuraskused ja puudulikud suhted tütrega ei anna põhjust eestkostja

muutmiseks. Q.S ei suuda A.W isiklike ja varaliste õiguste kaitset tagada. A.W mõlemad

vanemad on psüühilise erivajadusega ja A.W sotsiaalsete oskuste mahajäämus, isoleerumine

ja toimetulekuoskuste puudumine on seotud tema päritoluperega. Saarde Vallavalitsus on

alates 2018. a taganud A.W igapäevase toimetuleku, sh sobivate elamistingimuste loomise,

tema esindamise igasugusel asjaajamisel ning kõigis õigustoimingutes, lisaks korraldanud

toimetulekuks vajalike sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste saamise. Ta on

elukeskkonnaga kohanenud ja tal on turvavõrgustik. Kõige olulisem turvaline isik on tema

tugiisik. Eestkostetava suhted päritoluperega on teadaolevalt kaugenenud. Eestkostetav ei ole

soovinud vanematega suhelda ega külastada endist kodu. Q.S on harva helistanud, kuid

tugiisiku kinnitusel ei ole telefonivestlused olnud sõbralikud ega toetavad, vaid eestkostetavat

halvustavad ja on mõjunud negatiivselt. Peipsiääre valla sotsiaalspetsialist kinnitas A.W

vanemate toimetulekuprobleeme, Q.S alkoholiprobleeme ja nende majapidamise halba

seisukorda.

13. Teised menetlusosalised kohtule seisukohti ei esitanud.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-17-3613

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu 16.06.2025 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS §

657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Q.S

vaidlustab määratud eestkostja isikut ning palub määrata ennast eestkostjaks Saarde

Vallavalituse asemel. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust osas,

milles maakohus jättis eestkostja ülesannete täitmise Saarde Vallavalitsusele.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas õigesti, et siinel

juhul pean eestkostja ülesandeid jätkuvalt täitma A.W rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne eestkosteasutus, sest ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole.

Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel

neid ei korda. Arvestades määruskaebuse väiteid, täiendab ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi järgmiselt.

18. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates iseenesest

eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või

linnavalitsusele. Siiski tuleb füüsilise isiku eestkostjaks määramisel kaaluda tema

isikuomadusi ning võimete sobivust määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsta ning

arvestada ka isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid.

19. Maakohus tuvastas, et eestkostetav vajab tegevuste algatamisel suunamist ja juhendamist,

tema sotsiaalsed oskused on puudulikud ning tal puuduvad teadmised ja oskused

igapäevaeluga toimetulekuks. Kõikide eestkostetava tegevuste ja vajaduste rahuldamise eest

on alates 2018. a hoolitsenud Saarde Vallavalitsus. Seni puudusid andmed selle kohta, et Q.S

sooviks hakata tütre eestkostjaks. A.W ei ole pikka aega käinud kodus ja tal puudub

vanematega, sh isaga tihe suhtlus. Peipsiääre valla sotsiaalspetsialistilt saadud info kohaselt

on eestkostetava vanematel toimetulekuprobleemid, Q.S-il alkoholiprobleem ning nende

majapidamine on hooldamata. Need asjaolud lükkavad ümber määruskaebuse väited Q.S

eestkostjaks sobimise kohta. Tema elustiil, toimetuleku- ja sõltuvusprobleemid ning sellest

tulenev keskkond ei taga eestkostetava isiklike ja varaliste huvide kaitset. Seega ei ole Q.S

PKS § 204 lg 1 esimese lause mõttes sobiv isik olema eestkostjaks. Eestkostetav on

kohanenud praeguse elukeskkonnaga ning tal on tekkinud turvavõrgustik, mida tuleb

eestkostetava huvides säilitada.

20. A.W 09.06.2025 ärakuulamise protokollist nähtub, et eestkostetav peab vanemaid pigem

tähtsamaks ning ta suhtleb nendega (dtl 716). Küsimusele, kui palju eeskostetav oma isaga

suhtleb, vastas eestkostetav, et ta isaga väga ei suhtle. Eestkostetav rääkis, et kui isa helistab,

siis ta riidleb. Riidlemise põhjendust eestkostetav ei tea (dtl 717). Seega eestkostetav küll

suhtleb aeg-ajalt isaga, kuid nende vahel ei ole tugevat ega usalduslikku sidet, mis PKS § 204

lg 1 teise lause kohaselt võiks õigustada Q.S eestkostjaks määramist. Seda kinnitab ka

eestkostja selgitus selle kohta, et suhtlus isaga mõjub eestkostetavale negatiivselt.

Eestkostetava huvides on säilitada stabiilsus ja hea suhe temale määratud tugiisikuga.

2-17-3613

21. Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et siinsel juhul ei ole ühtegi eestkostjaks

sobivat füüsilist isikut ja eestkostja ülesandeid peab jätkuvalt täitma A.W rahvastikuregistrisse

kantud elukohajärgne eestkosteasutus Saarde Vallavalitsus. Q.S määruskaebus jääb seetõttu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda, va A.W menetluskulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause

alusel riigi kanda. Kuna asjas menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas

kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)