2-24-110888/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-110888

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht Hobujaama

tn 4 10151 TALLINN) hagi SkyUp MT Limited (välisriigi

registrikood C 103645, asukoht Ewropa Business Centre,

Level 3 - 701, Dun Karm Street, Birkirkara, Bkr 9034,

Malta) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2769,14 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Lennuabi OÜ kasuks sissenõudmiskulud

summas 440 eurot.

3. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Lennuabi OÜ kasuks viivis summas 182,32

eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta SkyUp MT Limitedi kanda.

5. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Lennuabi OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 1521 eurot (385 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulu ja 1116 eurot õigusabikulud).

6. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Lennuabi OÜ on esitanud Harju Maakohtule hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse 2519,57

euro ja viivise nõudes.

Hagiavaldusest nähtuvalt reisisid A O, S O (broneering xxx), K M (broneering xxx), K K, K H,

K H (broneering xxx), K A, N A, D A (broneering xxx), J T (broneering xxx), K S broneering

(xxx) 21.09.2023 SkyUp MT Limited opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada.

Hagiavalduse kohaselt pidi lend saabuma 21.09.2023 kell 09:15, kuid saabus hilinemisega

21.09.2023 kell 18:58. Seega hilines lend üle 9,5 tunni. Lennu vahemaa Tallinn- Hurghada vahel

on 3654 km. Hageja märkis, et eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni

ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c)

alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 11 ülalnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise

nõuded Lennuabi OÜ-le. Hageja tõi hagiavalduses välja, et reisijate A O ja S O osas oli kostja

broneeringu xxx eest juba tasunud 28.12.2023 hagejale hüvitise summas 800 eurot, kuid kuivõrd

reisijate nõue kokku oli 1200 eurot, on kostjal tasumata veel 400 eurot. Reisija K M osas oli

kostja broneeringu xxx eest juba tasunud 16.01.2024 hagejale hüvitise summas 400 eurot, kuid

kuivõrd reisija nõue kokku oli 600 eurot, on kostjal tasumata veel 200 eurot. Reisija K S osas oli

kostja broneeringu xxx eest juba tasunud 13.03.2024 hagejale hüvitise summas 400 eurot, kuid

kuivõrd reisija nõue kokku oli 600 eurot, on kostjal tasumata veel 200 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja 20.03.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 5643,83 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksekäsu kiirmenetluse

vastuväites tunnistas kostja hageja nõuet 1200 euro ulatuses, so A O ja S O osas summas 400

eurot, K M osas summas 200 eurot ja J T osas summas 600 eurot. Ülejäänud nõude osas ei

esitanud kostja vastuväites ühtegi põhjendust, miks ta sama lennu teiste reisijate nõuetele vastu

vaidleb. Kostja tasus tunnustatud nõuete summa 1200 eurot hagejale 09.04.2024, st pärast

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja 09.05.2025 hagejale reisijate K K, K H ja K H broneeringu

xxx eest kokku hüvitist summas 1800 eurot. Hageja märkis lisaks, et poolte vahel puudub

vaidlus selles, et K A, N A, D A ja K S reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXX

suunaga Tallinn-Hurghada ja lend hilines üle 9,5 tunni. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kostja

ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 02.09.2023 toimunud lennu XXX suunaga

Tallinn-Hurghada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised

asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel.

Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kostja on tasunud võlgnevust järgmiselt:

a) A O, S O hüvitise summas 400 eurot (eelnevalt tasutud 800 eurot);

b) K M hüvitise summas 200 eurot (eelnevalt tasutud 400 eurot);

c) J T hüvitise summas 600 eurot;

d) K A, N A, D A ja K S hüvitise summas 1800 eurot (K S osas oli kostja tasunud enne

maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist hüvitise osaliselt summas 400 eurot).

Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 11 loovutatud nõude alusel käesoleva hagi

esitamise hetkel EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel 2000 eurot (so 6600-1200-600-

600-1800-400).

Hagiavalduses arvestab hageja viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

20.03.2024 kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 16.05.2024. Lähtudes

asjaolust, et kostja on peale maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist tasunud hagejale

09.04.2024 summa 1200 eurot ja 09.05.2024 summa 1800 eurot, on hageja viivise arvestus

järgmine: viivis põhisummalt 5000 eurolt alates 20.03.2024 kuni 09.04.2024 summas 35,86

eurot, viivis põhisummalt 3800 eurolt alates 10.04.2024 kuni 09.05.2024 summas 38,93 eurot ja

viivis põhisummalt 2000 eurolt alates 10.05.2024 kuni 16.05.2024 summas 4,78 eurot. Seega on

hageja viivisenõue kogusummas 79,57 eurot (so 35,86+38,93+4,78).

Lisaks palub hageja välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 440 eurot (so

11 reisijat x 40 eurot). Hageja nõudis viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

VÕS § 113 lõike 2 alusel. Hageja tõi välja, et asjaolu, et kostja on maksekäsu kiiremenetluse

avalduse esitamisest 20.03.2024 kuni käesoleva hagi esitamiseni tasunud osade kaupa nõuet, ei

võta ära hagejalt õigust nõuda viiviste ja sissenõudmiskulude tasumist.

Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja märkis vastuses, et kostja tunnistab hageja põhinõuet

summas 2000 eurot ja on selle hagejale ka hüvitanud. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so

sissenõudmiskulu ja viivist. Kostja tõi välja, et vaidlus puudub selles, et 21.09.2023 Tallinn-

Hurghada lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel, kes vastasid Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse nr 261/2004 toodud tingimustele, oli õigus saada hüvitist. Kostja selgitas, et

kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kohe, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal

on õigus esindada reisijaid ja, et reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule. Hageja esitas

kostjale kohtuvälise nõude tasuda hüvitis, kuid ei lisanud selle juurde digitaalselt allkirjastatud

volikirju või nõude loovutamise lepinguid tõendamaks, et tal on õigus reisijaid esindada. Kostja

tõi vastuses välja, et hageja ei ole siiani esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti,

pardakaarti, mis tõendaks, et reisija oli end registreerinud lennule õigeaegselt. Kostja selgitas, et

kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarte, siis võttis kostjal kaua aega, et

kontrollida, kas reisijal oli õigus hüvitisele ja kas määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.

Kostja oli sunnitud ise kontrollima, kas reisijad olid registreerunud lennule õigeaegselt ja

vastavalt kontrolli tulemustele hüvitas kostja osade kaupa hageja poolt esitatud hüvitiste nõuded.

Kostja tasus hagejale põhinõude eest 200 eurot 07.06.2024 ja 1800 eurot 24.10.2024.

Kostja tõi vastuses välja, et hageja esitas reisijate poolsed nõude loovutamise lepingud alles

pärast kohtusse pöördumist hagiavalduse lisadena ja pole siiani esitanud reisijate pardakaarte.

Kostja märkis, et kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks

vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks

VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude

hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kostja palub kohtul jätta Lennuabi OÜ hagiavalduse

rahuldamata kõrvalkulude osas ning menetluskulud täies ulatuses Lennuabi OÜ kanda.

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja on tasunud reisijate K S

hüvitisenõude summas 200 eurot 07.06.2024 ja K A, N A, D A hüvitisenõude summas 1800

eurot 29.10.2024. Hageja tõi seisukohas välja, et eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel

vaidlus EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 alusel ja hüvitised on reisijatele tasutud. Hageja

lisas, et pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 11 reisija osas

sissenõudmiskulusid summas 440 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vastavalt

hagiavalduse punktis 2.5 toodule summas 79,57 eurot, millele lisandub viivis põhisummalt 2000

eurot alates 16.05.2024 kuni 07.06.2024 summas 15,71 eurot ja viivis põhisummalt 1800 eurot

alates 08.06.2024 kuni 29.10.2024 summas 87,04 eurot. Hageja tõi välja, et hageja viivisenõue

kostja vastu on kokku summas 182,32 eurot (so 79,57+15,71+87,04).

Hageja kostja seisukohaga, milles kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei

edastanud hageja selget volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks), ei

nõustu. Hageja selgitas, et hageja pöördus 21.09.2023 lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada

reisija nõudega kostja poole oktoobris 2023, detsembris 2023 ja jaanuaris 2024. Kuivõrd kostja

nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma 20.03.2024. Hageja möönab,

et EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) sätestab tõesti, et reisijal peab olema

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele. Seega võib reisija

poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest

hageja on käesolevas hagis esitanud reisijate kinnitatud broneeringud. Hageja avaldas, et hageja

ei nõustu kostja meelevaldse tõlgendusega nagu tõendaks pardakaart/pass seda, et reisija ilmub

registreerimisele. Hageja selgitas, et lennule saab registreeruda veebis/võrgus (online) või

pardakaarti lennujaamas välja võttes, mis aga ei tähenda et reisija lennukisse siseneb ja lennule

jõuab. Hageja tõi välja, et EU määrus 261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina

pardapassi/kaardi vaid määrusest tuleneb, et reisijal peab olema kinnitatud broneering

asjaomasele lennule ning, et ta ilmub registreerimisele.

Hageja hinnangul ei ole oluline asjaolu, millal tehti lennule registreering, st võeti pardapass vaid

kas reisijad ilmusid väljuva lennu väravasse, et minna vastavale lennule. Hageja selgitas, et

hüvitise saamiseks ei ole oluline pardapassi olemasolu, vaid see, kas reisijad reaalselt lennul

osalesid või mitte ning nimetatud infot saab kostja kontrollida pardale mineku registreeringutest.

Hageja hinnangul on seega kostja nõue pardakaartide esitamise osas alusetu, reisijate suhtes

koormav ning pahatahtlik.

06.10.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.

Hageja on esitanud kohtule lõplikud seisukohad. Hageja tõi välja, et hageja ei nõustu kostja

väitega, et volikirjad peavad olema digitaalselt allkirjastatud või käsitsi antud allkirjaga tuleb

ühes esitada ka dokumendi koopia. Hageja leidis, et dokumendi koopia peab hageja esitama

üksnes vastava taotluse saamisel. Nimetatud taotlust aga ei esitatud. Hageja rõhutas veelkord, et

kostja pole kordagi tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale

mineku registreerimisele või, et nad ei osalenud lennul. Vastupidi, kostja kinnitas, et reisijad olid

vaidlusalusel lennul. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et kostja nõuab, teadlikult ja tahtlikult

hüvitise väljamaksmisel dokumente, mida ei pea esitama ja millelt ei nähtu asjaolusid mida

kostja väidab sealt nähtuvat.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kostja on avaldanud nõusolekut vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus peab

võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses,

võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et reisijad A O, S O (broneering xxx), K M (broneering xxx), K K, K H, K H

(broneering xxx), K A, N A, D A (broneering xxx), J T (broneering xxx), K S (broneering xxx)

reisisid 21.09.2023 SkyUp MT Limited opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada.

Lend pidi saabuma 21.09.2023 kell 09:15, kuid saabus hilinemisega 21.09.2023 kell 18:58. Lend

hilines üle 9,5 tunni. Lennu vahemaa Tallinn-Hurghada vahel on 3654 km. Kostja on tasunud

hagejale põhinõude summas 2000 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4

alusel.

Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning kas

reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.

Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude

loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid.

Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-,

turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes

seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse üldpõhimõte

on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või kohtueelses

tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või üksus. Taotluse

korral peab nõudeid haldav üksus esitama allkirjastatud volikirja koos ID-kaardi või passi

koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale enne kohtusse

pöördumist kõnesolevate reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad. Kostja heidab

hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos ID-kaardi

või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Ülalviidatud juhis ütleb üheselt ja selgelt, et

volikirja koos isikut tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või üksus (hageja), esitama

üksnes taotluse korral. Kostja aga vastavat taotlust hagejale ei esitanud. Asja materjalidest

nähtuvalt pöördus hageja 21.09.2023 lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada reisija nõudega

kostja poole oktoobris 2023, detsembris 223 ja jaanuaris 2024. Kuivõrd kostja nõuetele ei

reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma 20.03.2024. Seejuures nõustub kohus

hagejaga selles, et kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad

lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid. Seega olid kostjal juba enne

maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda

hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa ja ka käesoleva menetluse raames. Kuna

kostja ei vastanud hageja nõudekirjale ja ei esitanud hagejale taotlust reisijate ID-kaardi või passi

koopia saamiseks, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale

reisijate ID-kaardi või passi koopiat. Samas on kostja käesolevaks põhivõlgnevuse summas 2000

eurot hagejale tasunud.

Määruse nr 261/2004 art 3 p 2 a) sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel

on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille

lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt)

ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud

väljumisaega. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et viimane ei ole kostjale esitanud pardakaarti,

mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt. Kohtule jääb kostja

pardakaardi(te) hagejalt nõudmine ebaselgeks. Nimelt on kostja ise kinnitanud, et reisijad olid

vaidlusalusel lennul. Vastupidist olukorda ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Kohus selgitab, et

määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle art 3 lg 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et hilinenud lennu

reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist

maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt

pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et

neid reisijaid ei transporditud kõnealuse hilinenud lennuga (vt Euroopa Kohtu lahend asjas

C-756/18). Viidatud lahendis on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et kui on tegemist

olukorraga, kus lennuettevõtja lubab lennukisse isikud, kellel on kinnitatud broneering lennule,

ning transpordib nad sihtkohta, siis on reisijad täitnud tingimuse ilmuda enne lendu

registreerimisele. Neil asjaoludel ei pea nad järelikult registreerimisele ilmumist tõendama, kui

nad esitavad hüvitisnõude. Sellest järeldub, et selliseid reisijaid, nagu on kõne all käesolevas

tsiviilasjas, kellel on kinnitatud broneering lennule ja kes on lennu sooritanud, tuleb pidada

registreerimisele ilmumise nõude korrektselt täitnuks.

Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja nõudis kostjalt hüvitist summas 2000 eurot. Kostja on

tunnistanud hageja põhinõuet summas 2000 eurot ning on vastava summa hagejale hüvitanud.

Kostja tasus hagejale põhinõude eest 200 eurot 07.06.2024 ja 1800 eurot 24.10.2024. Kohus

jätab vastavas ulatuses hagi rahuldamata, kuivõrd kostja on nõude täitnud. Eelnevast tulenevalt

ei kuulu rahuldamisele ka hageja edasiulatuva viivise nõue, kuivõrd kostja on põhivõlgnevuse

hagejale tasunud.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja on

hagivastuses märkinud, et kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulusid ja

viivist.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 11 reisija osas sissenõudmiskulusid

summas 440 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vastavalt hagiavalduse punktis 2.5.

toodule summas 79,57 eurot, millele lisandub veel viivis põhisummalt 2000 eurot alates

16.05.2024 kuni 07.06.2024 summas 15,71 eurot ja viivis põhisummalt 1800 eurot alates

08.06.2024 kuni 29.10.2024 summas 87,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 182,32

eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kostja on olnud võla

tasumisega viivituses ning ei ole tasunud hagejale hüvitist tähtaegselt. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise kokku summas 182,32 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot,

kokku 440 eurot (so 11 reisijat x 40 eurot). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama

tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga

reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 440 eurot ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 440 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Mals&Mals OÜ on Lennuabi OÜ-le osutanud õigusabi mahus 4 tundi ja 15 minutit tunnitasuga

100 eurot (käibemaksuta). Alates 01.09.2024 on Mals&Mals OÜ tunnitasu 140 eurot

(käibemaksuta). Mals&Mals OÜ on Lennuabi OÜ-le osutanud õigusabi mahus 9 tundi ja 15

minutit tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta).

Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist (käibemaksuta) alljärgnevas

koosseisus:

Kuupäev

Toiming

Aeg

20.03.2024

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-

toimikus

0 h 35 min

19.04.2024 Kostja vastuväitega tutvumine

0 h 10 min

19.04.2024 Kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse)

0 h 5 min

02.05.2024 Puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine

0 h 10 min

12.05.2024 Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas

0 h 15 min

15.05.2024

Materjalidega tutvumine ja päringu(d), www.flightradar24.ee,

kostja poolt tehtud maksete kontrollimine (kostja tasus vahepeal

osa nõudest, millele vastu ei vaielnud ja ka osa nõudest millele

vastu vaidles)

0 h 40 min

16.05.2024 Hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus

1 h 50 min

03.06.2024 Menetlusse võtmise määrusega tutvumine

0 h 10 min

09.04.2024 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine

0 h 20 min

Kokku: 4 h 15 min

11.09.2024

Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (I)

0 h 5 min

11.09.2024

R.A vastusega tutvumine kohtu kirjale (1)

0 h 5 min

11.09.2024

Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (II)

0 h 5 min

12.09.2024

R.A vastusega tutvumine kohtu kirjale (II)

0 h 5 min

12.09.2024

Kohtu kirjaga tutvumine R.A’le (III)

0 h 5 min

15.10.2024

H. T taotlusega tutvumine juurdepääs

0 h 5 min

17.10.2024

H. T taotlusega tutvumine tähtaja pikendamine

0 h 5 min

18.10.2024

Kohtukirjaga tutvumine (vastus taotlusele)

0 h 5 min

10.12.2024

Kohtunõudega tutvumine ja kokkuvõte kliendile

0 h 10 min

16.12.2024

Kostja vastusega tutvumine, kliendile kokkuvõtte tegemine ja

kommunikatsioon kliendiga

1 h 20 min

02.01.2025

Suhtlus kliendiga, Euroopa Kohtu ja Eesti kohtu

kohtupraktikaga tutvumine, seisukoha koostamine kostja

vastusele ja selle esitamine e-toimikus

4 h 45 min

07.10.2025

Kohtukirjaga tutvumine ja kokkuvõte kliendile

0 h 10 min

15.10.2025

Lõplike seisukohtade koostamine

1 h 25 min

15.10.2025

Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine

0 h 45 min

Kokku: 9 h 15 min

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud summas 1720

eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda.

Kohus märgib, et 20.03.2024-19.04.2024 tehtud toimingute puhul on tegemist maksekäsu

kiirmenetluses tehtud toimingutega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab

kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale TsMS § 4842

alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest hüvitamisele 20 eurot.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,

et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja

märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud.

Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud

ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse

hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja

sellega seonduvatele toimingutele 15.05.2024-16.05.2025) saab lugeda kokku 1 tund. Ülejäänud

osas on väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud,

toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja

põhjendatud ajakuluks kokku on 11,16 tundi.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 1116

eurot (so 11,16 x 100), mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud summas 1521 eurot (so riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1116 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik