2-24-128026/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-128026

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2026 .a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-128026

Tsiviilasi, hageja nõue

Saare Kalur AS hagiavaldus J. V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2764,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Saare Kalur,

registrikood

10021397; asukoht: Rohu 5 Kuressaare, 93819

Hageja lepinguline esindaja: Anneli Koit, e-post:

XXX; telefon: XXX

Kostja: J. V., isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta aktsiaselts Saare Kalur hagi J. V. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja aktsiaselts Saare Kalur kanda ning määrata, et kostjal

puuduvad rahaliselt hüvitatavad menetluskulud.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

1 / 5

2-24-128026

3. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

4. Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2022 laenulepingu nr L00223257, mida pooled muutsid

11.10.2022. hageja andis kostjale laenu kokku 2200 eurot (kaks ülekannet – 27.09.2022

1700 eurot ning 11.10.2022 500 eurot). Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel

21,77% ja täiendava laenu väljamaksmisel 22,15%. Vastavalt muudetud laenugraafikule on

viimase osamakse tagastamise aeg 15.09.2026. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid

kohustusi (viimane makse laekus 12.07.2023) ning ei tasunud laenu tagasi. Hageja saatis

kostjale 15.05.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja 03.06.2024.

Lepingu ülesütlemise hoiatuse edastamise hetkeks oli kostja viivituses 11 osamakse

tasumisega. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 04.06.2024. Kostja poolt tasutud

maksetest on arvesatud laenu katteks 318,79 eurot, tagastamata on laen summas 1881,21

eurot.

5. Hageja asus seisukohale, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja oli

krediidivõimeline. Hindamisel lähtuti kostja laenutaotluses esitatud andmetest, kostja

kontoväljavõttest ja taust.ee väljavõttest. Kostjal oli igakuine sissetulek töötasuna OÜ-lt

Paikre, aktiivsed maksehäired kostjal puudusid, olemasolevad laenukohustused puudusid.

6. Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1881,21 eurot, intressi 345,17 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 163,48 eurot ning alates 12.10.2024 edasiulatuva viivise

määraga 19,9% aastas väljamõistmist.

KOSTJA SEISUKOHT

7. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 11.12.2025 ning kohustas kostjat esitama vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii

hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 05.02.2025 kostja e-posti aadressile.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 – 3 alusel.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 25.02.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et

kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega

(TsMS § 407).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole

õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

2 / 5

2-24-128026

9. Kohus tuvastas, et aktsiaselts Saare Kalur ja kostja sõlmisid 27.09.2022 laenulepingu ning

muutsid seda 11.10.2022 (tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega

krediidiandja andis kostjale laenu kokku 2200 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev

15.09.2022 (dtl 33), viimase osamakse tasumise tähtpäev vastavalt muudetud

laenugraafikule 15.09.2026 (dtl 40). Pooled leppisid kokku lepingutasus summades 25 ja

15 eurot (dtl 31 ja 38), krediidi kulukuse määr algses lepingus oli 21,77% (dtl 31) ning

muudetud lepingus 22,15% (dtl 38). kostja oma kohustusi ei täitnud ning hageja saatis

kostjale 15.05.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtaja kuni 03.06.2024 ning ütles lepingu üles alates 04.06.2024 (dtl

50 – 51).

10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS

§ 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei

tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel

tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). VÕS § 406² lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 27.09.2022

lepingu sõlmimise kui ka 11.10.2022 lepingu muutmise ajal 16,3%. Lepingus märgitud

krediidi kulukuse määr 21,77% (ja 22,15%) aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr

VÕS § 406² lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

11. VÕS § 403⁴ lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. VÕS § 403⁴ lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teave, mille

krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja

kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50.

13. Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 70 – 80). Kohus

selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Hageja tagasimakseid uuesti ei määranud ning vastutustundliku laenamise

osa selgitusega piirdus hagiavalduses tooduga.

14. Hageja tõi hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta väga

üldsõnaliselt välja, et enne lepingu sõlmimist hindas hageja kostja krediidivõimeliseks.

Hindamisel lähtuti kostja laenutaotluses esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest (Lisa

3 / 5

2-24-128026

5, dtl 44 - 48) ja taust.ee väljavõttest (lisa 6, dtl 49). Kostjal oli igakuine sissetulek

töötasuna OÜ-lt Paikre, aktiivsed maksehäired kostjal puudusid, olemasolevad

laenukohustused puudusid.

15. Kohtule esitatust nähtub, et kostja konto väljavõte on perioodi kohta 26.09.2022 –

07.10.2022, s.o enne laenulepingute sõlmimist kostja konto väljavõtet ei küsitud.

Väljavõttelt on tuvastatav üks töötasu laekumine ja sedagi pärast esimese laenulepingu

sõlmimist. Eeltoodud väljavõte ei anna mistahes teavet kostja krediidivõimelisuse kohta.

Millistest kostja esitatud andmetest hageja lähtus, ei ole selge. Hageja ei ole hagis välja

toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid andmeid (sh nt majapidamiskulude suurus,

igakuiste sissetulekute suurus, teised finantskohustused jne) kostja kohta koguti ning

mida nende põhjal tuvastati. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja kostja

maksevõime tuvastamiseks ei piisa pelgalt üldsõnalisest ja umbmäärasest viitest.

16. Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli

enne 27.09.2022 lepingu sõlmimist ega 11.10.2022 lepingu muutmist. Kohtule esitatu ei

võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste elamiskulude

ja võimalike finantskohustuste suuruse. Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud

andmed ei ole piisavad, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ja

kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh

sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto

väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis

(maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal

tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline. Seega on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. Hageja ei ole kohtule esitanud kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatuga uuesti määratud

tagasimakseid, ehkki kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses sellise võimaluse

andnud. Hagi tõendina on esitatud küll tagasimaksete arvestus (dtl 52), kuid sellest

nähtub, et kostja tegi viimase makse 12.07.2023, mh on kostja tasunud arvestatava

summa intresside ja lepingutasude katteks. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, tuleb arvestada kõik maksed põhiosa maksete katteks.

Selliselt arvestades ei ole kohus veendunud, et kostja sattus makseviivitusse hagis toodud

kuupäeval ning et temaga sõlmitud leping on üles öeldud 04.06.2024. Kohus märgib, et

ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud,

sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka

Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995).

18. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult

põhjendatud. Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt

rahuldada. Kohus jätab hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Juhindudes TsMS § 162 lg 1, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1

kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

4 / 5

2-24-128026

kulud tekkisid. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

5 / 5