1-25-3825/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-3825

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Toomas Pajumäe (Pajumägi) süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja

§ 4231 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin

Ets

Süüdistatav

Toomas Pajumägi

isikukood: 38606216013; viibib teises kriminaalasjas vahi

all XXX; elukoht vabaduses:, XXX ; XXX haridus;

töökoht: XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu

Maakohtu 07.05.2018. a otsusega KarS § 424 lg 2, § 4231

ja § 280 lg 2 järgi; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 5 aastat

8 kuud 21 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 06.07.2020. a

määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Katseaeg lõppes 26.01.2024.

praeguses asjas pole tõkendit kohaldatud, kahtlustatavana

kinni peetud 28.02.-02.03.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Toomas Pajumägi KarS § 4231 järgi 06.12.2024. a teos ja mõista

karistuseks 6 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Toomas Pajumägi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi 28.02.2025. a teos

ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõista KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 3

kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Toomas Pajumäele liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud

vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Toomas Pajumäe eelvangistuses viibitud aeg

28.02.-02.03.2025 (s.o 3 päeva) karistusaja hulka ning määrata, et Toomas Pajumäel

tuleb ära kanda veel 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

5. Juhul, kui Toomas Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vanglas, lugeda

karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse jõustumise aeg.

6. Juhul, kui Toomas Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vabaduses, kohustada

Toomas Pajumäge ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises

märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Toomas

Pajumäe vanglasse saabumise aeg.

7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Toomas

Pajumäelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 22

eurot, määratud kaitsja tasu 1059,24 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud

kokku 2410,24 eurot.

8. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Toomas Pajumäel tasuda menetluskulud

2410,24 eurot ositi 12 jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 200,85 eurot ja viimasel

12. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 200,89 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700000068.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Toomas Pajumäge süüdistatakse KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kvalfitseeritavate

kuritegude toimepanemises.

1.1. KarS § 4231 järgi süüdistatakse T. Pajumäge selles, et tema, olles karistatud Harju

Maakohtu 20.12.2023. a otsusega nr 4-23-4064 LS § 201 lg 1 järgi (tegu toime pandud

04.11.2023) ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 03.05.2024. a otsusega nr

2780,24,005970 LS § 201 lg 2 järgi (tegu toime pandud 13.04.2024), juhtis uuesti

mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava

kategooria juhtimisõigust:

-06.12.2024 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme 2. km-l,

kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,61 mg alkoholi;

-28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee

1. Seega pani T. Pajumägi toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõiduki

süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise.

1.2. KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse T. Pajumäge selles, et tema, olles karistatud Tartu

Maakohtu 07.05.2018. a otsusega nr 1-18-3894 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 28.02.2025 kella

10:19 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningmäe külas Peetri tee 1

mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX , kusjuures tema ühes

grammis veres oli 2,02 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus T. Pajumägi LS § 69 lg 1 nõuet,

mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani T. Pajumägi toime KarS §

424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör taotles kohtuvaidlustes T. Pajumäe süüditunnistamist KarS § 4231 järgi

06.12.2024. a teos ja tema karistamist selle eest 6-kuulise vangistusega. Samuti tunnistada T.

Pajumägi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi süüdi 28.02.2025. a teos, mille eest karistada teda

KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1, mõista

liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille hulka arvata KarS § 68 lg-st 1 lähtudes

kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Mõista T. Pajumäelt välja menetluskulud.

3. T. Pajumägi kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, tunnistas end süüdi ja avaldas, et

kahetseb oma tegusid.

4. Kaitsja leidis, et süüdistus on tõendatud, ning palus mõista T. Pajumäele kergem karistus

kui prokurör taotles. Samuti jätta mõistetav karistus osaliselt täitmisele pööramata ja

võimaldada T. Pajumäel tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul.

Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi

5. Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuritegude kvalifikatsiooni üle ning ka

kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud tõendatud ning T. Pajumäe

tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Nimelt nähtub seoses 06.12.2024.

a teoga tunnistaja M.Y ütlustest, et ta teostas 06.12.2024 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee

2. km-l koos patrullpolitseiniku O.Vga liiklusjärelevalvet, kui Viljandi poolt liikus Tartu

poole sõiduauto Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX . Politseinikud otsustasid

sõidukit kontrollida, sõiduk peatus Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 2. km-l kell 16:53 ja

O.V tuvastas, et sõiduki juht oli T. Pajumäe. Politsei andmebaasi kohaselt polnud T. Pajumäel

kehtivat juhtimisõigust, ta oli viimati kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu sõiduki

juhtimiselt 13.04.2024 ja tal oli kehtiv karistus KarS § 4231 järgi. Samuti oli tõendusliku

alkomeetri järgi T. Pajumäe ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg alkoholi. Tulenevalt

06.12.2024. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati T. Pajumägi samal

kuupäeval kell 16:53 Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 2. km-l sõiduki

Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt, sest tal polnud vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist ilmneb, et

06.12.2024 kell 17:13 oli T. Pajumäe ühes liitris väljahingatavas õhus 0,61 mg alkoholi.

6. Puutuvalt 28.02.2025. a teosse selgub tunnistaja D.Q ütlustest, et ta täitis

abipolitseinikuna 28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas

Kuningamäe külas Kuningamäe Terminali tanklas teenistusülesandeid, kui tanklasse sõitis

mootorsõiduk Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX. D.Q küsis sõiduki juhilt

juhiluba või isikut tõendavat dokumenti, mispeale vastas juht, et ta ei anna ühtki dokumenti ja

kui tal olekski dokument kaasas, ei annaks ta seda ikkagi. D.Q püüdis teada saada, miks

sõiduki juht keeldub dokumenti esitamast. Ühel hetkel väljus tanklast abipolitseinik K.K ja

kuna sõiduki juhi suust tuli alkoholi lõhna, tahtsid politseinikud juhi joovet kontrollida, kuid

juht keeldus sellestki. Seepeale kutsusid abipolitseinikud Jõgevalt patrulli appi. Sõiduki juht

oli enne teise patrulli saabumist rahutu ja verbaalselt agressiivne. Jõgevalt saabunud patrull

tuvastas, et sõiduki juht oli T. Pajumägi, ja kuna ta keeldus jätkuvalt alkomeetrisse puhumast,

toimetati ta Tartusse vereproovi andma. Politseinikud pidid T. Pajumäge vereproovi võtmise

ajal kinni hoidma, sest kuigi ta otseselt ei rabelenud, keeldus ta siiski vabatahtlikult vere

loovutamisest. Seejärel toimetati T. Pajumägi Tartu Vanglasse. Tulenevalt 28.02.2025. a

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati T. Pajumägi samal kuupäeval kell 10:19

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 1 sõiduki Škoda Octavia

registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt, sest tal polnud vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti

28.02.2025 kell 12:27 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus T. Pajumäelt verd

ja uuringuakti nr 105T järgi oli T. Pajumäe ühes grammis veres 2,02 mg alkoholi. Nähtuvalt

25.03.2025. a liiklusregistri päringu vastusest pole T. Pajumäel mootorsõiduki juhtimisõigust.

7. T. Pajumägi tunnistas end kahtlustatavana ülekuulamistel süüdi, selgitades, et ta juhtis

2024. a detsembris mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX sest

viibis R.il sõbral külas ja soovis viia auto teisele kasutajale, kes elab Märja lähedal. T.

Pajumägi oli varem samal päeval joonud ära mõned õlled ja teel Märjale peatus kohe

politseinike märguande peale. 28.02.2025 sõitis T. Pajumägi mootorsõidukiga Škoda Octavia

registreerimismärgiga XXX XXX Kolga-Jaanist Põltsamaale Kuningamäe külla tankima. Ta

jõi öösel 1 pudeli veini, lõpetas alkoholi tarvitamise umbes kella 03:00 paiku ja läks magama.

Ta ärkas umbes kell 08:30 ja asus umbes kell 09:00 mootorsõidukit juhtima. Seda, et tema

organismis oli veel alkoholi, hakkas T. Pajumägi taipama tanklas, kui ta väljus autost ja

hakkas tankima, sest siis ta hakkas end uimasena tundma. T. Pajumägi teab, et tal pole

juhtumisõigust ja et ta poleks tohtinud mootorsõidukit juhtida. Ta ei andnud politseinikele

dokumente, sest tal polnud neid kaasas, ega nõustunud alkomeetrisse puhuma, sest tal oli

võimalik sellest keelduda. T. Pajumägi kahetseb. Kohtuistungil tunnistas T. Pajumägi end

süüdi ja avaldas kahetsust.

8. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 06.12.2024. a kui ka

28.02.2025. a osas) lubatavad, kuid T. Pajumäe ütlused, et ta tundis 28.02.2025 joobeseisundi

ära alles tanklas olles, on vastuolus tema käitumisega. Pidades silmas, et D.Q sõnul ei teinud

T. Pajumägi 28.02.2025 politseinikega koostööd alates dokumentide esitamisest kuni

vereproovi andmiseni, teadis T. Pajumägi kohtu meelest algusest peale nii seda, et tal pole

mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ka seda, et tema organismis oli alkoholi. Lähtudes ülal

toodust, jätab kohus otsuse tegemisel kõrvale T. Pajumäe ütlused, et ta hakkas alles tanklas

taipama, et tema organismis oli alkoholi. Ülejäänud tõendid on omavahel kooskõlas ning

täpsustavad ja täiendavad üksteist.

9. Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis (s.o v.a T. Pajumäe

väitele 28.02.2025 joobeseisundi äratundmise osas), tuvastabki kohus, et T. Pajumägi juhtis

06.12.2024 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme 2. km-l

mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX, omamata vastava

kategooria juhtimisõigust, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli ka 0,61 mg

alkoholi. Seejärel juhtis T. Pajumägi 28.02.2025 kella 10:19 ajal Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Peetri tee 1 juures taas mootorsõidukit Škoda Octavia

registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kusjuures

tema ühes grammis veres oli 2,02 mg alkoholi.

10. Asudes andma T. Pajumäe tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

KarS § 4231 sätestab kuriteona muu hulgas mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta

juhtimise. Kohus tuvastas eelpool, et T. Pajumägi juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta

06.12.2024 ja 28.02.2025. Lisaks selgub Harju Maakohtu 20.12.2023. a otsusest nr 4-23-4064

ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2024. a otsusest nr 2780,24,005970, et T. Pajumäge

karistati nende otsustega LS § 201 järgi vastavalt 04.11.2023 ja 13.04.2024 toime pandud

tegude eest. Seega juhtis T. Pajumägi vähem kui 1 aasta ja 4 kuu jooksul (s.o 04.11.2023-

28.02.2025) 4 korda mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Pidades silmas, et T. Pajumäel

polnud sel ajavahemikul kordagi mootorsõiduki juhtimisõigust, leiab kohus, et mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine oli kujunenud T. Pajumäe järjepidevaks käitumismustriks ja ta

väljendas taolise käitumisega oma väljakujunenud suhtumist õiguskorda. Selline tegevus

vastab KarS § 4231 objektiivsetele tunnustele.

11. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 4231 subjektiivsed tunnused. T. Pajumäe ütluste järgi

teadis ta, et tal pole juhtimisõigust ja ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Järelikult realiseeris T.

Pajumägi mõlemal korral (s.o nii 06.12.2024 kui ka 28.02.2025) KarS § 4231 objektiivse

koosseisu tunnused otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuna puuduvad õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud, tuleb T. Pajumägi nii 06.12.2024. a kui ka 28.02.2025. a tegudes

KarS § 4231 järgi süüdi tunnistada.

12. Mis puudutab KarS § 424 lg 2, siis LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes

olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi. Arvestades, et 28.02.2025 oli T. Pajumäe veres alkoholi üle nimetatud määra (s.o

2,02 mg/g), oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis KarS § 424 mõttes.

Karistusregistri väljavõtte järgi on T. Pajumäel 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste

eest, kusjuures viimati tunnistati ta Tartu Maakohtu 07.05.2018. a otsusega nr 1-18-3894

süüdi KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 280 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 21 päeva vangistust. Tartu Maakohtu

06.07.2020. a määrusega vabastati T. Pajumägi vangistusest tingimisi enne tähtaega ja

katseaeg lõppes 26.01.2024. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 25 lg 4 sätestab, et kui isik on

karistusest vabastatud enne tähtaega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise

tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Tulenevalt § 24 lg 1 p-st 9 kustutatakse

karistusandmed,

kui

5-20-aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud 10 aastat. Pidades silmas, et T. Pajumäe

ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaja lõppemisest 26.01.2024 pole 10 aastat

möödunud, olid eelmised karistused 28.02.2025. a joobes juhtimise ajal (ja on ka praegu)

kehtivad. Seega pani T. Pajumägi 28.02.2025 toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele

vastava teo. Kohus tuvastas eelpool, et T. Pajumägi teadis 28.02.2025 mootorsõiduki

juhtimise ajal, et ta on alkoholijoobes. Kuna T. Pajumägi juhtis vaatamata eelnevale

mootorsõidukit, möönis ta, et paneb toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava

teo. Järelikult tegutses T. Pajumägi otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuna

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb T. Pajumägi 28.02.2025. a teos süüdi

tunnistada ka KarS § 424 lg 2 järgi.

Karistus

13. T. Pajumägi pani 06.12.2024 ja 28.02.2025 toime kaks eraldiseisvat tegu, kusjuures ta

realiseeris 06.12.2024. a teoga KarS § 4231 tunnused ning 28.02.2025. a teoga nii KarS § 4231

kui ka § 424 lg 2 tunnused. Eelnevast lähtudes tuleb T. Pajumäge 06.12.2024. a teo eest

karistada KarS § 4231 järgi ning 28.02.2025. a teo eest tuleb KarS § 63 lg 1 alusel teda

karistada KarS § 424 lg 2 järgi. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

1-aastase vangistuse ja KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse. Kohtu

hinnangul pole võimalik T. Pajumäele rahalist karistust mõista, sest praeguses asjas pole

tegemist tema esimeste ega üksikute üleastumistega, vaid tal on kokku 4 kehtivat

kriminaalkaristust

KarS §-de 424 ja § 4231 järgi. Eelmise kohtuotsusega saadeti T. Pajumägi vanglasse ja ta

vabanes vanglast ennetähtaegselt 22.07.2020. Arvestades ülal toodut, on uute samasuguste

kuritegude eest vangistuse mõistmine vältimatu. KarS § 424 lg 2 vangistuse keskmine määr

on ca 2 aastat ja KarS § 4231 vangistuse keskmine määr on ca 6 kuud.

14. Asudes analüüsima T. Pajumäe süü suurust, toob kohus välja, et T. Pajumägi juhtis

06.12.2024 mootorsõidukit juhtimisõiguseta, kusjuures tema ühes liitris väljahingatavas õhus

oli ka 0,61 mg alkoholi (s.o LS § 224 lg-s 2 sätestatud vahemikus). Seejärel juhtis T.

Pajumägi 28.02.2025 (s.o vähem kui 3 kuud hiljem) uuesti mootorsõidukit, kusjuures lisaks

juhtimisõiguse puudumisele oli ta joobeseisundis ja alkoholisisaldus tema organismis ületas

üsna palju seaduses sätestatud joobe piiri (1,50 mg/g). Lisaks juhtis T. Pajumägi 28.02.2025

mootorsõidukit tööpäeva hommikul kella 10:19 ajal, minnes tanklasse, kus liiklustihedus on

keskmisest suurem. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis T. Pajumägi nii

06.12.2024 kui ka 28.02.2025 reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise,

mistõttu on tema süü mõlema teo puhul üsna suur. Arvestades viimati märgitut, pole võimalik

T. Pajumäele kummagi teo eest mõista karistust alla sanktsiooni keskmist määra.

15. Karistust raskendavaid asjaolusid pole ja karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus

(KarS § 57 lg 1 p 3). T. Pajumägi on alates kahtlustatavana ülekuulamistest kahetsenud oma

kuritegusid ja kohtul pole alust kahelda selle kahetsuse siiruses. Eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus aga, et praeguses asjas pole kõne all T. Pajumäe esimesed või teised joobes ja/

või juhtimisõiguseta juhtimised, vaid karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud

alates Viljandi Maakohtu 27.07.2005. a otsusest (s.o viimase enam kui 20 aasta vältel)

kriminaalkorras KarS § 424 järgi 6 korda ja KarS § 4231 järgi 3 korda ning väärteokorras LS

§ 224 lg 2 järgi 3 korda ja LS § 201 järgi 3 korda. Seega on praeguses asjas kõne all 7. joobes

juhtimine ja 4. süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine. Veel selgub karistusregistri

väljavõttest, et kuigi 3 esimese joobes juhtimise eest (aastatel 2005, 2008 ja 2011) mõistetud

vangistused jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, juhtis T. Pajumägi 2012.

aastal kriminaalhoolduse ajal 4. korda joobseseisundis mootorsõidukit, mistõttu asendati Tartu

Maakohtu 07.05.2012. a otsusega liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

(ÜKT). Seejärel pani T. Pajumägi 2014. aastal 1 nädal pärast ÜKT lõppu toime uue joobes

juhtimise, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 02.07.2015. a otsusega (s.o enam kui 10

aastat tagasi) KarS § 424 järgi 5. korda süüdi ja karistuseks mõistetud vangistus jäeti taas

KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Selle kriminaalhoolduse ajal juhtis T.

Pajumägi 2015. aastal juhtimisõiguseta mootorsõidukit, mille eest karistati teda väärteokorras

KarS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga, ning jätkas 2016. aastal mootorsõiduki juhtimisõiguseta

juhtimist, mille eest tunnistati ta Tartu Maakohtu 10.10.2016. a otsusega süüdi KarS § 4231

järgi ja liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati taas ÜKT-ga. Kuna T. Pajumägi jätkas

2017. aastal ÜKT ajal mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist, tunnistati ta Pärnu Maakohtu

13.07.2017. a otsusega jälle süüdi KarS § 4231 järgi ning saadeti 3 aastaks 1 kuuks ja 21

päevaks vanglasse, kuid T. Pajumägi ei asunud vangistust kandma, vaid nähtuvalt Tartu

Maakohtu 07.05.2018. a otsusest kuulutati ta Pärnu Maakohtu 09.01.2018. a määrusega

tagaotsitavaks ning ta pani ka 2018. aastal tagaotsitavana toime järjekordsed samasugused

kuriteod. Eelneva tõttu tunnistati T. Pajumägi Tartu Maakohtu 07.05.2018. a (s.o enam kui 7

aastat tagasi) süüdi KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 280 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel

mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 21 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti

05.05.2018. Tartu Maakohtu 06.07.2020. a määrusega vabastati T. Pajumägi vangistusest

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.01.2024, kusjuures ta vabanes vanglast 22.07.2020

(viibis vanglas seega 2 aastat 2 kuud ja 17 päeva). Kriminaalhoolduse ajal pikendati Tartu

Maakohtu 02.03.2021. a määrusega T. Pajumäe käitumiskontrolli tähtaega ja Tartu Maakohtu

10.01.2022. a määrusega kohustati teda andma käitumiskontrolli lõpuni vereproove alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks. Lisaks karistati T. Pajumäge ennetähtaegse vabastamisega

kaasnenud katseajal väärteokorras Tartu Maakohtu 03.01.2023. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi

6-päevase arestiga, Harju Maakohtu 20.12.2023. a otsusega LS § 201, § 223 lg 1 ja § 224 lg 2

järgi 29-päevase arestiga ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2024. a otsusega LS § 201 lg

2 järgi 760-eurose rahatrahviga. Praeguses asjas selgus, et T. Pajumägi juhtis 06.12.2024 (s.o

veidi enam kui 10 kuud pärast katseaja lõppu) järjekordselt süstemaatiliselt juhtimisõiguseta

mootorsõidukit, kusjuures samal ajal oli tema organismis LS § 224 lg-s 2 sätestatud koguses

alkoholi, ning 28.02.2025 (s.o vähem kui 3 kuud hiljem) juhtis mootorsõidukit joobeseisundis

ja ilma juhtimisõiguseta.

16. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et T. Pajumägi on pannud samasuguseid kuritegusid

toime viimase enam kui 20 aasta vältel, kusjuures tema käitumise muutmiseks pole piisanud

4-st kriminaalhooldustest, 2-st ÜKT perioodist, enam kui 2-aastasest reaalsest

vabadusekaotusest ega ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajast. T. Pajumägi

kordab järjepidevalt väljakujunenud käitumismustrit ning on pannud alates 2014. aastast (s.o

viimase enam kui 10 aasta jooksul) õigusrikkumisi toime igal vabaduses viibitud aastal.

Seejuures jätkas T. Pajumägi nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki

juhtimist 2018. aastal tagaotsitavana ning aastatel 2023-2024 ennetähtaegse vabastamise

kaasnenud katseajal, esitades 2018. aastal alkoholijoobe kontrollimisel vastutusest

pääsemiseks ka politseinikule valeandmeid ja põhjustades 2023. aastal liiklusõnnetuse,

millega tekitas teisele inimesele tervisekahjustused. Pidades silmas, et T. Pajumägi ei teinud

järeldusi isegi liiklusõnnetuse põhjustamisest, ning pani 06.12.2024 ja 28.02.2025 (s.o veidi

enam kui 10 kuud pärast katseaja lõppu) toime uued KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod, tuleb teda praeguses asjas vältimatult karistada reaalse

vangistusega. Kõik leebemad meetmed on T. Pajumäe puhul ebaõnnestunud.

17. Kuigi kaitsja taotles T. Pajumäele nn šokivangistuse mõistmist, pole see kohtu hinnangul

põhjendatud. Nimelt näeb KarS § 74 lg 1 ette, et kohus võib jätta süüdlase suhtes vangistuse

täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata juhul, kui kohus, arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse

ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Praeguses asjas pole mistahes alust asuda

taolisele seisukohale. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on 28.02.2025 möödunud

veidi enam kui 11 kuud, ei kaalu ainuüksi niivõrd lühike ajavahemik üles T. Pajumäe enam

kui 20-aastast järjepidevat õigusvastast käitumist ega anna tõsiseltvõetavat alust arvata, et

erinevalt varasemast on ta just nüüd muutnud püsivalt oma suhtumist ja alkoholi tarvitamise

harjumusi ning hoidub edaspidi juhtimisõiguseta ja alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki

juhtimisest. Ükski T. Pajumäe kuritegusid ega tema isikut iseloomustav asjaolu ei anna alust

arvata, et vangistuse ärakandmine pole otstarbekas, ega õigusta KarS § 74 kohaldamist.

18. Lähtudes ülaltoodust, mõistab kohus T. Pajumäele 06.12.2024. a teo eest KarS § 4231

järgi karistuseks 6 kuud vangistust (s.o sanktsiooni keskmises määras) ning 28.02.2025. a teo

eest mõistab kohus KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust (s.o veidi

üle sanktsiooni keskmise määra). Seejärel mõistab kohus T. Pajumäele KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega. Tulenevalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollist peeti T. Pajumäge

kahtlustatavana kinni 28.02.-02.03.2025 (s.o 3 päeva). Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb see

aeg arvata karistusaja hulka, misjärel kujuneb kandmata karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 27

päeva vangistust. Juhul, kui T. Pajumägi viibib käesoleva kohtuotsuse jõustumise ajal

vanglas, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg. Juhul, kui T.

Pajumägi viibib kohtuotsuse jõustumise ajal vabaduses, tuleb vangistuse kandmise alguseks

tuleb lugeda aeg, mil T. Pajumägi ilmub vanglasse karistust kandma.

Kriminaalmenetluse kulud

19. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on

menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3),

määratud kaitsjale makstud tasu (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p

9). T. Pajumägi tunnistati süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi, s.o teise astme kuritegudes.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Joobeseisundi

tuvastamise kulu on 22 eurot (tl 38) ja T. Pajumäe määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses on 285,48 eurot (tl 71 ja 74). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega

täielikult summas 773,76 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu

kriminaalmenetluses kokku 1059,24 eurot (285,48+773,76=1059,24). Ning kõik

menetluskulud on kokku 2410,24 eurot (1329+22+1059,24=2410,24), mis tuleb T. Pajumäelt

Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.

20. Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada T. Pajumäel tasuda menetluskulud ositi 1 aasta

jooksul. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Pidades samas silmas, et käesoleva

otsuse alusel peab T. Pajumägi viibima vanglas enam kui 2 aastat, möönab kohus, et üle

2000-euroste menetluskulude korraga tasumine käia talle üle jõu. Võimaldamaks

süüdistataval oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180

lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)