2-25-19239/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19239

Tsiviilasi

Tallinna linna avaldus HeavyCruiser OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu,

registrikood 75014920), lepinguline esindaja Taivo Saks

Võlgnik: HeavyCruiser OÜ (registrikood 14120334)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (maire@mmab.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku HeavyCruiser OÜ (14120334) pankrot 09.02.2026 kell

09:00.

2. Nimetada HeavyCruiser OÜ pankrotihalduriks Maire Arm.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.03.2026 kell 10:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri

Maire Arm

tasuks

2650,50 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Maire

Armi kasuks.

8. Maksta ajutise halduri Maire Armi tasu 2650,50 eurot välja võlausaldaja

Tallinna linna poolt 24.11.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Väljamakse teha OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole

EE921700017001560215.

9. Määrata võlausaldaja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 420 eurot.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri

kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, edaspidi „võlausaldaja“) esitas kohtule

avalduse HeavyCruiser OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt

on võlgniku võlg võlausaldaja ees 99 437,69 eurot. Nõude aluseks on 07.02.2020

sõlmitud äriruumi üürileping, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule ja Xle (kelle

suhtes on menetlus eraldatud, vt tsiviilasi 2-25-19535) üürile Tallinnas Vabaduse

väljak 10 hoones asuvad pinnad. Võlg tekkis tasumata jäetud üüriarvetest.

2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, vaidlustades võlausaldaja nõude, kuid

kohus ei pidanud võlgniku vastuväiteid põhjendatuks. Kohus nimetas 31.12.2025

kohtumäärusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

3. Ajutine haldur esitas 20.01.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Võlgniku arvelduskonto jääk on 0 eurot. Ajutine haldur tõi esile, et

võlgniku 2024. majandusaasta aruande bilansi kohaselt kuulub võlgnikule materiaalne

põhivara väärtuses 360 320 eurot ja immateriaalne põhivara väärtuses 19 400 eurot.

Käibevaradest moodustavad valdava osa nõuded ja ettemaksed. Võlausaldaja on

selgitanud, et võlgniku bilansis kajastatud põhivara on valdavalt amortiseerunud

sisustuselemendid, mis on halvas seisukorras ning mis kujutavad endast spetsiifilisele

turule suunatud materjale ja esemeid. Ajutise halduri hinnangul võib selguda, et

võlgniku põhivara on seetõttu väärtusetu, kuid ajutine haldur luges võlgniku

maksevõime hindamisel selle vara väärtuseks maksimaalselt 10 000 eurot.

Käibevaradele ei saanud ajutine haldur hinnangut anda, sest võlgnik ei esitanud

raamatupidamisdokumentatsiooni. Võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile tõendeid

likviidse vara olemasolu kohta. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku moodustavad

151 676,04 eurot. Ajutine haldur märkis, et võlgnikul majandustegevus puudub ning

puudub ka perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks.

4. Kohus andis 21.01.2026 kohtunõudega võlgnikule võimaluse ajutise halduri aruande

osas seisukoha esitamiseks. Võlgnik seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot.

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega (ajutise halduri aruandega) on kindlaks tehtud, et

võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 3):

a) Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt sissenõutavaks muutunud rahalisi

kohustusi summas 151 676,04 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik

vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu,

tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend

asjas 3-2-1-163-16, p 13). Kuigi võlgnik vaidles ajutise halduri nimetamise etapis

kohtusse pöördunud võlausaldaja nõudele vastu, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

käsitleda võlausaldaja nõuet viidatud Riigikohtu praktika tähenduses vaidlusalusena,

s.o jätta see nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Kohus põhjendas

ajutise halduri nimetamise määruses, miks võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele

ei ole põhjendatud (vt 31.12.2025 kohtumääruse p-d 5-8). Kohus jääb nende

seisukohtade juurde. Võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu aga ka siis, kui jätta kohtusse

pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata.

Võlgnikul oleks sellisel juhul sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi kahe teise

võlausaldaja ees kogusummas ca 48 000 eurot (ajutise halduri aruande p 4.2), kuid

võlgnikul puudub vara nende kohustuste täitmiseks (vt järgmine alapunkt).

b) Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus mitte rohkem kui 10 000

eurot (võlgniku põhivara). Võlgniku 2024. majandusaasta aruande kohaselt on

võlgniku varade väärtus küll suurem, kuid kohus ei saa sellest võlgniku maksevõime

hindamisel lähtuda. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et tegemist on 2024. aasta

aruandega (mis ei kajasta aktuaalset seisu), puudub igasugune (tõendatud) teave selle

kohta, kas üldse ja mis väärtuses võlgniku bilansis märgitud varad võlgnikul tegelikult

olemas on (v.a põhivara osas, mille väärtuseks on ajutine haldur hinnanud

maksimaalselt 10 000 eurot). Võlgnik ei vastanud ajutise halduri teabenõudele. Samuti

jättis võlgnik kasutamata kohtu antud võimaluse ajutise halduri aruande osas

seisukoha esitamiseks. Järelikult jättis võlgnik kasutamata võimaluse tõendada, kas ja

mis summas (likviidset) vara võlgnik tegelikult omab. Võlgniku maksevõime

hindamisel peab ja saab kohus seega lähtuda üksnes sellest, et võlgniku (likviidse)

vara väärtus on maksimaalselt 10 000 eurot.

8. Eelnevat arvesse võttes on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- (PankrS § 1 lg

2) kui ka bilansitesti (PankrS § 1 lg 3) kohaselt. Võlgnikul on vara maksimaalselt

väärtuses 10 000 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 151

676,04 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud

ning puudub realistlik perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks, s.o puudub ka

realistlik perspektiiv lähiajal piisava tulu teenimiseks, et kõik oma rahalised

kohustused täita.

9. Kohus kuulutab seetõttu välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku

pankrotihalduriks tema nõusolekul Maire Armi (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

11. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §

33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

12. Ajutise halduri taotluse võlgniku juhatuse liikmetelt teabe nõudmiseks ja vande

võtmiseks lahendab kohus hiljem pankrotimenetluse käigus.

Menetluskulud

13. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise

halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

14. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

15. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2137,50 eurot (lisandub käibemaks).

Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades

ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise

halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur.

16. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2650,50

eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

17. Võlausaldaja tasus 24.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot.

Seega makstakse ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud

ettemaksu arvelt.

Võlausaldaja menetluskulud

18. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on

pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas

3-2-1-23-13, p 11).

19. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg

1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus

pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu

võlausaldajale hüvitada.

20. Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid

õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses võlausaldaja töötaja (TsMS §

175 lg 2). Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu katteks tasutud

deposiit ei ole (võlausaldaja) menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses.

Võlausaldaja poolt PankrS § 11 alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist

reguleerib erisättena PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse

kuludeks muu hulgas PankrS § 11 alusel deposiiti makstud summa. Deposiiti kantud

summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus

(vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13).

21. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot.

Viivist sellele ei lisandu (PankrS § 35 lg 1 p 6).

22. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras,

mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse,

kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p

12).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik