2-24-6579/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-24-6579

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus Jõhvi

vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2 korteriühistu ja

alternatiivselt A ning B vastu kahju hüvitamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn,

11314, e-post: info@pzu.ee)

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-

post: xxx

Puudutatud isik I: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2

korteriühistu (registrikood 80197695, asukoht xxx, e-

post: xxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja:

Aleksei

Naumkin (e-post: xxx)

Puudutatud isik II: A (IK XXX, elukoht: xxx, xxx)

Puudutatud isik III: B (IK XXX, elukoht: xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2 korteriühistu vastu

rahuldamata.

2. Rahuldada avaldus alternatiivsete puudutatud isikute suhtes.

3. Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kasuks 5626, 48 eurot.

4. Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kasuks viivis põhinõudelt (5626, 48 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 30.01.2026 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

1. Jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt A ja B kanda ja Jõhvi vald, Jõhvi

linn, Hariduse tn 2 korteriühistu menetluskulud avaldaja kanda.

2. Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kasuks menetluskulud 1033, 33 eurot.

3. Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kasuks viivis menetluskuludelt (1033, 33 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Välja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Jõhvi vald, Jõhvi linn,

Hariduse tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulud 1300 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteri aadressil Jõhvi Hariduse tn 2-xx (X).

13.09.2022 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 13.09.2022 kella 16:20 paiku Jõhvi

Hariduse tn 2-xx korteris veekahju. Ühistu esimehe sõnade kohaselt vahetas ülemine naaber

radiaatoreid ja kui keskküte sisse pandi ei pidanud seal mingi asi vastu ja purunes.

Veekahjustusi said ka teised korterid all ja kõrval. Korteriühistu akti kohaselt sai veeleke

alguse korterist xx, kus hakkas lekkima küttesüsteem. Avaldaja hüvitas korteriomanikule

kahju summas 5626,48 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist,

tuleb esitada kahjunõue korteriühistule (Riigikohtu lahendid 2-18-13649, p 17, 3-2-1-155-14,

p 12). VÕS § 492 lg 1 kohaselt on avaldajal õigus nõuda korteriomanikule hüvitatud kahju

KÜ-lt. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2

ning VÕS § 115 jt alusel (Riigikohtu otsus 2-18-13649, p 17).

2. Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-117-14 leidnud, et kaasomandisse kuuluvast

ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik

korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Korteriühistu vastutab ka kolmanda isiku poolt

lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest (Riigikohtu lahend 2-17-15364).

Korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat küttetorustikku ja

kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev küttetoru ei oleks lekkinud,

ei oleks ka korter xx kahjustada saanud. Avaldaja palub puudutatud isikult I välja mõista

5626,48 eurot (kahju) ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30.01.2026 avaldaja täiendas nõuet ja palub alternatiivselt puudutatud isikutelt II ja III

solidaarselt välja mõista kahju 5626,48 (põhinõue) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 30.01.2026 kuni põhinõude tasumiseni.

3. Puudutatud isik I, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2 korteriühistu nõuet ei tunnista

ja vaidleb sellele vastu. Veeuputuse põhjuseks oli korteriomaniku nr. xx ebaseaduslikud

tegevused, eemaldas radiaatoreid ja kui keskküte sisse pandi ei pidanud radiaatorite asemel

paigaldatud ajutised seadeid vastu ja purunesid. Seega kahju ei ole seotud korteriühistu

tegevusega või tegevusetuta. Korteriühistu poolt oli tehtud kõike vajalikud toimingud, et

hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv küttetorustik. Korteriühistu teavitas

elanikke kütte hooaja algamisest infotahvlile riputamisega. KÜ poole ei pöördutud, et

korteris eemaldatud radiaatorid. Korteris nr. xx ei elata alaliselt, mistõttu kontroll korteri üle

oli välistatud. Korteriühistu ei vastuta konkreetse korteriomaniku ebaseadusliku tegevuse

eest ja tema korteris eraldi üldküttesüsteemi eest. Kahjusumma ei ole seotud reaalselt

tekitatud kahjuga ja reaalse taastusremondi turuhindadega. Akti kohaselt on kahjustatud

ainult korteri osa nr. 2 ja 1 (lastetuba ja koridor). Hinnapakkumise kohaselt remonditi ka

köök ja elutuba kokku 27 m2, vahetati laminaatparket täielikult. Hinnapakkumise kohaselt

korteris on kaks koridori, mis ei vasta tõele.

4. Puudutatud isikute B ja A vastuse kohaselt tuleb avalduse alternatiivne nõue jätta

rahuldamata. Kahju on tekkinud kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi rikke tõttu ning

vastav korrashoiu-, kontrolli- ja käitamiskohustus lasub korteriühistul. Kaasomandisse

kuuluva tehnosüsteemi kontrollimine (sh surveproov), süsteemi veega täitmine,

kütteperioodi alustamine, kuuluvad korteriühistu pädevusse ja vastutusalasse. Vastustajatel

ei olnud faktilist ega õiguslikku võimalust teostada kogu küttesüsteemi kontrolli ega

survekatset. Otsustasid nad radiaatorid ära vahetada, kuna need olid üle 60 a vanad ja ei

funktsioneerinud korralikult. Puudutatud isikud pöördusid esimehe poole, kuid vesi lasti

välja peaaegu kaks kuud hiljem. B otsustas ise hakkama saada ja demonteerimise käigus

selgus, et vett süsteemist lasti välja valesti. Esimeest teavitati, et süsteemi rõhutestimine ja

kasutusele võtmine peab toimuma kindlasti korteri omanike kohalolekul. Samuti paluti

esimehel teavitada, millal toimub süsteemi rõhutestimine. Esimees ignoreeris seda teadet.

Remondi lõpp oli planeeritud 14.09.2022. Käivitamine toimus 13.09.2022 ilma rõhutestimise

ja ette teatamata. Vale küttesüsteemi käivitamise tõttu avati klapp hüdropõrke tõttu, ning

läheduses ei olnud kedagi, et klappi õigeaegselt sulgeda. Esimees teadis, et süsteemis on

kontrollimata ala, teadis, et seal tehti remont, kuid ei kontrollinud, mis seisukorras see oli,

kuigi see kuulub tema kohustuste hulka. Hoone infopaneelil ei olnud teateid käivitamise

kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks

liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse

mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16).

Puudub vaidlus, et 13.09.2022 kella 16:20 paiku toimus Jõhvi Hariduse tn 2-xx korteris

veeavarii, kus hakkas lekkima küttesüsteem, mille tulemusel voolas vesi korterisse nr xx,

mille tulemusel sai korter veekahjustusi. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale/korteri omanikule

kahju 5626,48 eurot. Avaldaja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku I ja

alternatiivselt puudutatud isikute II ja III vastu tagasinõude. Riigikohus on leidnud, et

põhimõtteliselt on võimalik esitada hagi ka alternatiivsete kostjate vastu (RKTKo 3-2-1-195-

13 p 15). Alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba menetluses olevale nõudele. See

tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega. Seega leiab kohus, et ka hagita

menetluses on avaldajal võimalik esitada nõue alternatiivsete puudutatud isikute vastu ja

avaldaja selline nõue on lubatav.

6. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri

omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult

isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS

§ 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju

hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi

esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on

kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks

kellelegi kahju (RKTKo 3-2-1-129-13 p 43; 3-2-1-107-15, p 14). Korteriühistu vastutab

üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise

kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKo 2-

18-13649 p 17).

7. Õige on avaldaja seisukoht, et korterelamu küttetorustik kuulub kaasomandi eseme hulka ja

korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Selle üle pooled ka ei vaidle.

Avaldaja viidatud Riigikohtu lahendis 2-17-15364 p 12 oli tegemist purunenud

vihmaveetorustikuga ning järelikult ei ole olukord sarnane käesoleva asjaga ja lahend

asjakohane. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuna korteriomanike kaasomandis olev

küttetorustik lekkis, siis järelikult ei olnud küttetorustik korras ning korteriühistu on rikkunud

seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese (KrtS § 34 lg

2). Avaldaja põhjusliku seose käsitlus KÜ suhtes, et kui kaasomandis olev küttetoru ei oleks

lekkinud, ei oleks ka korter xx kahjustad saanud, on ekslik, kuna ei seostu KÜ-le ette

heidetava tegevusetusega, st. avaldaja ei ole asendanud KÜ tegevusetust vajaliku tegevusega,

vaid on välja toonud ainult küttetorustiku lekke, kui tagajärje.

8. Avaldusele lisatud KÜ akti (avalduse lisa 5) järgi selgus kontrollimisel, et korteri xx

omanik oli iseseisvalt demonteerinud radiaatori. Torudel asetsesid reguleerimisventiilid ja

torudel puudusid korgid. Pärast kütte sisselülitamist hakkas üks reguleerimisventiilidest

lekkima. Puudutatud isik, B on oma vastuses avaldusele kinnitanud et teostas iseseisvalt

radiaatorite vahetust. 29.01.2026 ära kuulamisel selgitas puudutatud isik B, et lekkima hakkas

alusemise toru ja kuulkraani ühendus, mille ta kas tihendas ebapiisavalt või oli pingutus nõrk.

Järelikult on ekslik avaldaja väide, et lekkis küttetorustik. Korteriomanikul on kaasomanikuna

kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju

(RKTKo-d 3-2-1-129-13 p 43, 3-2-1-107-15 p 14). Riigikohus on selgitanud, et kuigi KrtS §

31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on

korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. See kohustus

hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide

korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid.

9. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et

korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-

129-13 p 34). Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus tagada, et kaasomandis

olevate esemete vahetamisel oleks kaasomandi eseme korrashoid tagatud. Korteriomanikul on

kohustus jälgida seega ka seda, et radiaatorite vahetamisel oleks tagatud nende veekindlus, sh.

vastupidavus rõhule. Kohtule esitatud avaldusele lisatud KÜ aktiga on tõendatud, et korteri

omanik vahetas ise oma korteri radiaatoreid ja paigaldas termoregulaatorid. Seega ei taganud

korteri nr xx omanik kaasomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi,

sealhulgas korter nr xx eriomandi esemele kahju. Järelikult on korteriomanik kaasomandi

korrashoiu kohustust rikkunud, mistõttu korteriühistu tekkinud kahju eest ei vastuta. Kohus ei

nõustu avaldaja täiendava seisukohaga, et ka sellisel juhul saab vastutada korteriühistu või

vastutada saavad korteriühistu ja korteriomanik solidaarselt.

10. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju

korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi

korteriühistult (RKTKo 2-18-13649 p 18). Seega on korteriomanike kaasomandis olevalt

esemelt tekkinud mõjutuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist võimalik nõuda alati

korteriühistult, välja arvatud juhul, kui selle mõjutuse tekitas ja kaasomandi korrashoiu

kohustust rikkus korteriomanik ise, kellele kahju tekkis, või teine korteriomanik. Tulenevalt

p-s 8 viidatud Riigikohtu seisukohast ei ole olukorras, kus kohustust on rikkunud

korteriomanik, korteriühistu vastutust, sh. solidaarset korteriomanikuga võimalik järeldada.

Praegusel juhul ei nähtu tõenditest, et korteriühistu oleks oma kohustust rikkunud, vaid seda

on teinud üksnes korteriomanik. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma

tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korterisse paigaldatud kuulkraani või

termoregulaatori lekke. Need olid paigaldatud korteri omaniku poolt. Puudutatud isik I ei

teadnud enne õnnetusjuhtumi toimumist, et kuulkraan ja termoregulaatorid on paigaldatud.

Puudutatud isik I pääses korterisse esmakordselt 13.09.2022.

11. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isikud II ja III on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p

1 tulenevat kohustust hoida korras oma eriomandi eset selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi,

sealhulgas korter nr xx eriomandi esemele kahju. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav

asjaolu lähtus korteriomaniku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik

rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). Kui

puudutatud isikud oleks toru ja kuulkraani ühenduse kinnitanud nõuetekohaselt, ei oleks see

lekkinud ja kahju poleks tekkinud. Veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikutel II ja III oli

mõistlikult võimalik ette näha, et toru ja kuulkraani ühenduse lekkimise korral võib

ühenduskohast välja voolata vesi, mis võib kaasomanikke kahjustada (VÕS § 127 lg 3). Seega

vastutavad puudutatud isikud II ja III korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1

alusel ja avaldajale on korteriomanikule makstud hüvitise osas üle läinud korteriomaniku

nõue ühistu vastu.

12. Kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks on eelkõige kahjustatud

korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi

eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (so. ehitise osade

parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Kahju suurus on VÕS §-de 128 lg-te 2 ja 3, 132

lg-te 3 ja 4 järgi tõendatud. Puudutatud isikud II ja III ei vaidle kahju suuruse ja ulatuse üle ja

sellekohaseid vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb nendelt solidaarselt välja mõista

avaldaja kasuks 5626,48 eurot. Avaldajal on õigus VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause

ja lg 2 esimese lause alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Menetluskulud

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt

üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-86-16 p 12). Riigikohus on leidnud,

et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 2-

18-11359 p 14). Kuna avaldus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2 korteriühistu vastu jääb

rahuldamata, tuleb jätta Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 2 korteriühistu menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldus rahuldatakse puudutatud isikute, A ja B suhtes, siis tuleb avaldaja

menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.

14. Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS §

175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude

vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm 3-2-1-145-13 p 13). Lisaks tuleb hinnata ka esindaja

ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596

p 11). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks 2275

eurot eurot, sh. tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 2225 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Kohus leiab, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta 120-150 euro asemel. Samuti leiab kohus, et ajakulu on

põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks avalduse koostamise ajakulu 3 h 30 min.

Avaldus ise ja õiguslik küsimus ei ole keerukas ja on pigem trafaretne ning suur osa avalduse

tekstist moodustavad Riigikohtu lahenditest kopeeritud tekstilõigud. Kohus loeb põhjendatud

ajakuluks avalduse koostamise eest 2 h.

15. Põhjendatud ei ole ka ajakulu 28.10.2024 vastusega tutvumiseks 40 min. Vastus on vähem

kui üks lehekülg pikk ja lihtsa tekstiga. Kohu loeb põhjendatud ajakuluks 20 min. 01.10.2024

vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 30 min. (45 min asemel). 30.01.2025

seisukoha ja avalduse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 60

min. (100 min. asemel). Riigikohus on selgitanud (RKTKm 2-14-63261 p 12), et alates

01.08.2016 saab analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016

määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

korrast. Sõidukulude kohta on avaldaja taotluse esitanud. Avaldaja palub hüvitada sõidukulu

107 eurot. Tabasalu-Jõhvi-Tabasalu sõidukulu, arvestades, et ühe otsa kaugus on ca 170 km,

(taotluses märgitud 178 km), peab kohus sõidukulu põhjendatuks. Kohus peab avaldaja

põhjendatud ajakuluks 620 minutit, so tunnitasuga 100 eurot, so summas 1033, 33 eurot, mis

tuleb puudutatud isikutelt II ja III solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista. Puudutatud

isikutel II ja III tuleb tasuda viivist välja mõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

16. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks

õigusabikulud 2205 eurot. Õigusabi on osutatud 17 t tunnihinnaga 120-150 eurot tund.

Kohus leiab, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu on 100

eurot käibemaksuta 120-150 euro asemel. Samuti leiab kohus, et ajakulu on põhjendatud

osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaolude ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg,

nõupidamised kliendiga, sh. õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendiga läbiarutamine,

tõendite komplekteerimine, menetlusdokumentide vormistus ja kohtule esitamine olema

hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille

väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude

väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud

menetlusosaliste kohtus esindamisega.

17. Kohus ei pea põhjendatuks 08.05.24 taotlus ja toimikuga tutvumiseks konsultatsioon

kliendiga, 13.05.24 avaldaja seisukohaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga, 19.09.24

avaldaja seisukohaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga, 01.10.24 kohtunõudega tutvumine,

konsultatsioon kliendiga, 01.10.24 avaldaja vastusega tutvumine ja konsultatsioon kliendiga,

22.10.24 puudutatud isiku (AB) vastusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, 30.01.26

avaldaja seisukohaga tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kokku ajakulu 5h. Kohus peab

sellisteks toiminguteks põhjendatud ajakuluks kokku 2h, kuna tegemist on korduvate ja sisult

sarnaste toimingutega, mis ei nõua iga kord eraldiseisvat ja mahukat ajakulu.

Põhjendatud ei ole ka ajakulu 02.09.24 taotluse koostamine 1,5h ja kohus peab põhjendatud

ajakuluks 0,5 tundi, kuna taotlus oli sisult lihtne ja ei nõudnud mahukat õiguslikku analüüsi.

Samuti ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 03.12.24 KÜ seisukoht ja taotluse koostamine

ajakuluga 1,5h, kohus peab põhjendatud ajakuluks 1h arvestades dokumendi mahtu ja sisu.

Kohus ei pea põhjendatud ajakuluks ärakuulamiseks ettevalmistust ajakuluga 0,5h, kuna

ärakuulamise ettevalmistus ei sisaldanud sisulist analüüsi ega uute asjaolude hindamist ning

oli hõlmatud üldise esindamistegevusega. Kohus peab puudutatud isiku I põhjendatud

ajakuluks 13h, so tunnitasuga 100 eurot, seega summas 1300 eurot, mis tuleb avaldajalt välja

mõista.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/