2-25-15922/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
Legislator headnote
AI generated2-25-15922/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
Full text
2-25-15922
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2026 Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-15922
Hagi ese
Aktiva Finance Group OÜ hagi J L vastu võla ja viiviste
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3311,20 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja S R
Kostja: J L (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
kliendileping nr xxx ja teenuselepingust nr XXX tulenev põhivõlg 655,65 eurot ja viivis
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt aastas alates
18.02.2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 655,65 eurot.
3. Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 94,14 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt aastas alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 94,14 eurot.
4. Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 438,99 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt aastas alates 25.01.2023 kuni
põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 438,99 eurot.
5. Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks J L ja xxx AS vahel sõlmitud
järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 499,03 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt aastas alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 499,03 eurot.
6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudekulude hüvitamise nõue J L
vastu.
7. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
8. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 673,50 eurot ja J L
menetluskulude suuruseks 0 eurot.
9. Jätta menetluskulud 50,97% ulatuses J L kanda ja 49,03% ulatuses Aktiva Finance
2-25-15922
Group OÜ kanda.
10. Välja mõista J Llt (L) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 343,28
eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).
12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2).
13. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus
tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).
Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse
esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel
esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).
TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes
juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel
on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva
jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile
ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel
tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude
jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude
suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot (TsMS § 178 lg 2).
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kohtu selgitused
1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
2-25-15922
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui
hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses
esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul
hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei
ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise
eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
2. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise
eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt
(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning
jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-
145432/8, p 23).
3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja
põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt
on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi
võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava
osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.
a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).
4. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole.
Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla
nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates
määrades. Rahuldamata tuleb jätta hageja sissenõudekulude hüvitamise nõue. Seda seetõttu, et
sissenõudmiskulud on käsitletavad VÕS § 403⁴ lg-s 7 nimetatud muude tasudena, mida tarbija
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne (03.09.2025, 2-
23-124753/36, p 3). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb
sissenõudmiskulude nõue jätta rahuldamata (08.07.2025, 2-23-10921/21, p 24). Rahuldamata
tuleb jätta ka hageja taotlus kohaldada lepingus kokkulepitud viivisemäära. Seda seetõttu, et
VÕS § 415 lg.1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale
ka VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest, sest VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt loetakse
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd antud juhul
kohaldub VÕS § 403⁴ lg.7 tulenevalt lepingule VÕS § 94 järgne intressimäär, kohaldub
lepingule ka VÕS § 113 lg.1 sätestatud viivisemäär.
5. Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1,
§ 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 4034 lg.1,6,7 § 406
lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv
viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla
tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla
tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab
põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei
ole.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1
2-25-15922
rahalise suuruse.
7. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hageja esialgne nõue oli 3311,20 eurot, kohus rahuldas hagi 1687,81 euro ulatuses. Seega
rahuldas kohus hagi 50,97% ulatuses.
8. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 420 eurot ja esindajakulu 507 eurot. Kostja asjas
menetlustoiminguid ei teinud ega menetluskulude nimekirja ei esitanud.
9. Hageja esindajakulu koosneb materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise kulust 507
eurot (3 tundi tasumääraga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta).
10. Riigilõivu loeb kohus TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3 alusel vajalikuks ja
põhjendatud menetluskuluks.
11. Esindajakulu osas peab kohus TsMS § 175 lg.1 kohaselt vajalikust ja põhjendatust eraldi
hindama. Kohus loeb materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks tehtud
toimingud vajalikuks ning selleks kulunud aja 3 tundi põhjendatuks. Kohus ei loe aga antud
asjaoludel mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma
käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega,
mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist, pealegi oli esitatud hagi puudustega,
mis takistas asja kiiret ja õiget lahendamist. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik
tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel
vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 3 töötundi tasumääraga 84,50 eurot, kokku 253,50
eurot ilma käibemaksuta.
12. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 673,50 eurot
(420+253,50) ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 50,97% ulatuses tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 343,28 eurot (673,50x0,5097).
13. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/
Priit Palmiste
Kohtunik