2-25-21964/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruaril 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-21964

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali

kaudu hagi A K vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

12 131,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali kaudu, registrikood 12970620; asukoht: Maakri tn

19/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

Hageja lepinguline esindaja: Karmel Lääts, e-posti aadress:

karmel.laats@seesam.ee

Kostja: A K, isikukood xxxx; elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx; xxxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Klt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks

kahju 11 013,67 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17.12.2025 põhinõudelt 11 013,67 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud A K kanda.

4. Välja mõista A Klt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks

menetluskulud 933 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-21964 Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali kaudu hagi A K vastu kahju hüvitamise nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega

ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 03.01.2026 kostja eluruumis elavale kostja

emale (TsMS § 322 lg 1 järgi). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 23.01.2026, ega

käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 esimese lause kohaselt

on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju üksnes

käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis

alkoholi, narkootilisi või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. VÕS §

127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 11 013,67 ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (11

013,67 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtule hagi esitamisele

järgnevast päevast (s.o 17.12.2025) kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1

alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 11 013,67 eurot ning edasiulatuva

viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2025 põhinõudelt 11 013,67

eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 933 eurot (riigilõiv 840 eurot ja tõendite tõlkimisega seotud

kulud summas 93 eurot). Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad

hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab,

et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 840 euro osas täies ulatuses (RLS §

59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud.

Hagejal on tekkinud tõlkekulud seoses hindamisakti ja tagasinõude leedu keelest eesti keelde

tõlkimise ning nende kohtule tõendina esitamisega. Hagile on lisatud tõlkebüroo arve. Kohtu

hinnangul on nimetatud tõlkekulud põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 933 eurot

menetluskulu, s.h riigilõiv 840 eurot ja tõlkekulud 93 eurot.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik