4-25-3640/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3640 (2317,25,006813)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Kaebuse sisu

Sven Rannaväli kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.09.2025

otsusele väärteoasjas nr 2317,25,006813

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Kaitsja

Sven Rannaväli,

isikukood:

36901270303;

elukoht: xxx

Indrek Põder, ASIS Consult OÜ, xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveamet

(registrikood:

70008747)

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur

aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060; e-post:

pohja@politsei.ee; esindaja: Jaak Paju

Kohtuistungi toimumise aeg

03.12.2025

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133-134, § 135 lg 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 29.09.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,006813 ja teha uus otsus.

2. Süüdi mõista Sven Rannaväli LS § 223 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 30

trahviühikut, s.o 240 eurot.

3. Süüdi mõista Sven Rannaväli LS § 236 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 50

trahviühikut, s.o 400 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja

29.09.2025 otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära viitenumbri 10220255070480.

4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

5. Sven Rannavälil tekkinud valitud esindaja kulu jätta tema enda kanda.

6. Sven Rannaväli kaitsja kaebus rahuldada.

7. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav -

toimiku kaudu hiljemalt 09.02.2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija A. A

koostas 04.09.2025 väärteoprotokolli 20250904202801 (2317,25,006813) Sven Rannaväljale

(S. Rannaväli) selle eest, et tema, 22.08.2025 kella 19.18 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, K

20 maja juures, juhtis mootorsõidukit xxx r/m xxx ning enne manöövri alustamist ei

veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa teetõkisele. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju

KÜ K 20 (varaline kahju on fikseeritud fotodega). Samuti lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus S. Rannaväli

väärteoprotokolli kohaselt LS § 33 lg 2 p 8; § 169 lg 4 p 4,5; § 169 lg 5 nõudeid, pannes

sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl koostas 29.09.2025 väärteoasjas nr

2317.25.0006813 S. Rannavälja suhtes väärteootsuse ning karistas S. Rannavälja KarS § 56 lg

1 ja § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses (680 eurot) ning

LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses (760 eurot).

3. Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Põder esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

menetleja otsuse tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt

palus ta S. Rannaväljale määratud karistust vähendada, kuna menetlusalust isikut ei ole varem

selliste tegude eest karistatud. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel taotles ta otsuse tühistamist

põhjusel, et LS § 2 lg 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel

liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline

kahju. LS § 2 lg 29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend

(foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost,

tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline), kuid teetõket selles loetelus ei ole.

Kaebaja hinnangul ei osalenud ta 22.08.2025 kell 19.18 toimunud liiklusõnnetuses ega

tekitanud kellelegi kahju, s.h K 20 KÜ-le. Liiklusõnnetusest mitteteatamise väärteokoosseisu

üheks tunnuseks on liiklusõnnetuses osalemine. Kui liiklusõnnetuse mõiste eeldused ei ole

täidetud, ei saa isikule neid väärtegusid ette heita. Samuti ei sisalda väärteoprotokollis

märgitud teokirjeldus faktilisi asjaolusid, millega on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 nõuet.

4. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise

menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või

alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus sellega ei nõustuks, paluti vähendada

määratud karistust. Kaebaja on seisukohal, et väärteokirjelduses ei ole S. Rannaväli pannud

toime ühtegi liiklusõnnetust ega osalenud selles. Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe

sõiduki teel liikumise või teelt väljasõitmise tagajärjel saab inimene vigastada, surma või

tekib varaline kahju. Käesoleval juhul ei ole ükski inimene liiklusõnnetuses osalenud, viga

saanud ega surma saanud. Vaidlus keskendub küsimusele, kas on tekitatud varaline kahju.

Ühtegi teetõkist ei ole lõhutud ning toimunud ei ole mootorsõidukiga liiklusõnnetust, kus

sõiduk oleks kahjustanud liikluskorraldusvahendit. Tõendeid varalise kahju tekkimise kohta ei

ole esitatud. E-kiri, milles KÜ K 20 märgib kahju suuruse, on lisatud toimikusse pärast

väärteoprotokolli koostamist. VTMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb protokolli koostamisel

tõendusteavet täiendada või väärteo kvalifikatsiooni muuta, kuid seda ei ole tehtud. Samuti

puuduvad tõendid selle kohta, kellele kõnealune tee üldse kuulus. Lisaks ei ole termin

„teetõkis“ kooskõlas LS § 6 sättega. Arvestada tuleks ka asjaolu, et menetlusalune isik on

varem karistamata.

5. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, ning palus jätta

otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. Menetleja selgitas, et

kahju tekkimine on märgitud juba süüteoteates, millest kaitsja oli teadlik. Menetlusnorme ei

ole rikutud sellega, et menetleja täpsustas hiljem kahju suurust, kuna kahju tekkimine oli

süüteoteates juba fikseeritud. Õnnetuse põhjustamine toimus ettevaatamatusest ning kaebaja

käitus hooletult. Viide sellele, et mõni auto võis vaatevälja varjata, ei ole menetleja hinnangul

asjakohane, sest autojuht peab nägema, mis on teel.

Menetleja hinnangul on rahatrahv määratud mõistlikus ulatuses ja jääb selgelt alla sanktsiooni

keskmise määra. Õnnetus ei saanud jääda kaebajale arusaamatuks: ta väljus sõidukist ja

vaatas, millele otsa sõitis, ning pidi nägema, et kivid olid tema sõidu tagajärjel paigast

nihkunud. Pika staažiga juhina pidi ta teadma, et sellise juhtumi korral tuleb teavitada

häirekeskust. Kuna kaebaja seda ei teinud, pani ta toime ka teise rikkumise, mille eest määrati

samuti rahatrahv, mis jäi samuti alla keskmise määra. Arvestatud on ka asjaolu, et varasemaid

rikkumisi tal ei ole.

Otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist menetleja ei toetanud, leides, et isikul olid kõik

võimalused vältida menetluse algatamist. Menetleja hinnangul riivaks otstarbekuse alusel

lõpetamine oluliselt ühiskondlikku õiglustunnet.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2317.25.006813 ei ole vaidlust selles, et menetlusalune

isik S. Rannaväli juhtis 22.08.2025 kell 19.18 Harjumaal, Tallinna linnas K 20 maja juures

mootorsõidukit xxx r/m xxx ning et ta sooritas manöövri, mille käigus sõitis otsa teetõkisele.

Vaidlus seisneb selles, kas ta veendus manöövrit sooritades selle ohutuses ning kas selle

tulemusena põhjustas ta K 20 korteriühistule varalise kahju. Samuti on vaidluse all, kas S.

Rannaväli lahkus tahtlikult liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid teavitamata, kuigi

varalise kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult ei olnud nimetatud kahju tekitamise eest

vastutavat isikut.

8. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2317.25.006813 kogutud ja uuritud tõendid

võimaldavad kinnitada 22.08.2025 S. Rannavälja suhtes tehtud otsuse tõendatust. Tõenditest

nähtub, et ta rikkus süüliselt 22.08.2025 kella 19.18 paiku K 20 maja juures manöövrit tehes

LS § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning § 169 lg 5 nõudeid ning pani selliselt toime LS § 223

lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

9. Nimetatud väärtegude asjaolud ja S. Rannavälja süü nende toimepanemises on tuvastatavad

väärteoasjas nr 2317.25.006813 kogutud järgmiste tõenditega.

10. Kõigepealt kinnitab sõiduauto xxx r/m xxx 22.08.2025 kell 19.18 teetõkisele ja

tähistuspostile otsasõitmist ning kahjustuse tekitamist süüteoteade, milles KÜ K 20 juhatuse

liige K M palub alustada väärteomenetlust eelnimetatud sõiduki juhi suhtes, kes sõitis

Tallinnas K tn 20 kinnistul otsa teetõkisele ja tähistuspostile. Tõkised paiskusid oma kohalt

ning nende kinnitused said kahjustada. Otsasõiduga tekitati KÜ-le otsene varaline kahju, mille

suurus oli selgitamisel. Juht lahkus sündmuskohalt ilma varalist kahju saanud isikut välja

selgitamata.

11. Kogu juhtum on salvestatud korteriühistule kuuluva valvekaameraga. Videosalvestise

faililt D04_20250822191815.mp4-VLC on selgelt näha, et juht väljus sõidukist, nägi tekkinud

kahju ning otsustas sündmuskohalt lahkuda, teavitamata politseid ega korteriühistut.

Süüteoteatele lisati valvekaamerasalvestis ja fotod tekkinud kahjust.

12. Videosalvestis kajastab täpselt menetlusaluse isiku tegevust ning kinnitab süüteoteates

märgitut. Salvestiselt nähtub, et 22.08.2025 kell 19.18.50 sooritab mootorsõiduk xxx, r/m

xxx, vasakpöörde ja sõidab hoone ette selliselt, et sõidab otsa seal paiknevale teetõkisele ja

tähistuspostile. Teetõkis nihkub paigast ja kukub ümber. Mootorsõiduk peatub. Kell 19.19.01

väljub juht sõidukist, vaatab auto esiosa ning teetõkist, seejärel naaseb autosse. Kell 19.19.32

tagurdab mootorsõiduk ning selle alt ilmub nähtavale tähistuspost. Kell 19.19.34 lahkub juht

sündmuskohalt.

13. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu on kooskõlas videosalvestiselt nähtuga. Protokolli

kohaselt on vaadeldud Tallinna, K 20 hoone kaamerasalvestist, millelt nähtub, kuidas

22.08.2025 kell 19.18.51 sõidab sõiduauto xxx r/m xxx, otsa valget ja sinist värvi

tähistuspostile ning betoonist teetõkisele.

14. Teetõkisele ja tähistuspostile otsasõitmist eelnimetatud sõiduki juhi poolt teokirjelduses

nimetatud ajal ja kohas kinnitavad kohtu hinnangul koostoimes ka vaatlusprotokolli juurde

lisatud liiklusõnnetuse akt, millesse on kantud xxx r/m xxx poolt KÜ K 20-le tekitatud

liiklusõnnetus. Akti kohaselt oli sõiduk kahjustanud KÜ K 20-le kuuluvat betoonist teetõkist.

15. Kohus leiab, et väärteoasja materjalide hulgas olev teatis, videosalvestis, asitõendi

vaatlusprotokoll ning liiklusõnnetuse akt kinnitavad, et 22.08.2025 kell 19.18 sõitis sõiduk

xxx r/m xxx, K 20 maja juures otsa teetõkisele ja tähistuspostile. Salvestise juurde lisatud

fotod tõendavad, et sõiduk põhjustas oma teoga varalise kahju. Fotol nr 2 (nr

77757887443_1FA19B01-B4BC-46E6-AD11-FEE11….heic) on näha, et otsasõidetud

teetõkis ning selle kinniti on saanud vigastada. Samuti on sõiduauto xxx r/m xxx, esiosal

tuvastatud vigastused (kaapejäljed) (vt foto nr 4, IMG_6172).

16. Eeltoodud materjalide põhjal on võimalik tuvastada Sven Rannavälja poolt liiklusõnnetuse

toimumine ning põhjuslik seos KÜ K 20 varalise kahju tekkimisega, st on võimalik sedastada

tema poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine. Samuti nähtub videolt, et S.

Rannaväli lahkus pärast juhtunut sündmuskohalt.

17. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse toimumine ning sellele reageerimata jätmine on osaliselt

tuvastatav ka menetlusaluse isiku Sven Rannavälja kohtuistungil antud ütluste põhjal. S.

Rannaväli kinnitas, et tema oli isik, kes 22.08.2025 kell 19.18 sõitis sõidukiga xxx r/m xxx

KÜ K 20 juures asuvale teetõkisele otsa, kuid väitis, et teetõkis asus halvas kohas ning

vastutulev auto varjas seda, mistõttu ta ei märganud seda õigel ajal. Samuti leidis ta, et

otsasõit ei põhjustanud mingit kahju.

18. Kohus ei nõustu S. Rannavälja seisukohaga kahju puudumise osas. KÜ-le K 20 tekitatud

kahju on kinnitust leidnud nii videosalvestise kui ka asjas kogutud fotode alusel, millel on

selgelt näha teetõkisele tekitatud vigastused, sh klambrite kahjustus. K 20 KÜ juhatuse liikme

e-kirja kohaselt kujunes kahju suuruseks 68,20 eurot, mille sõiduki kindlustusandja on

lubanud korteriühistule hüvitada. Kindlustusandja on tuvastanud, et kahjusaajaks on K 20 KÜ

(vt nt xxx ).

19. See, et menetlusalune isik seda fakti ei tunnista, ei muuda asjaolu, et talle oli väga hästi

teada, et ta sõitis 22.08.2025 kell 19.18 mootorsõidukiga xxx r/m xxx maja juures asuvale

teetõkisele otsa. Videosalvestisest nähtub, kuidas S. Rannaväli väljub pärast otsasõitu

sõidukist, vaatab auto esiosa ja selle juures kummuli paiskunud teetõkist.

20. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et menetleja rikkus menetlusnorme sellega, et tuvastas

täpse kahjusumma alles pärast väärteoprotokolli koostamist, jättes protokolli täiendamata.

Kohus juhib tähelepanu, et väärteoprotokollis oli juba esitatud teave tekitatud kahju kohta

ning samuti märgitud, et varalise kahju ulatus on tõendatud fotode abil.

21. VTMS § 69 lg 2 p 5 kohaselt peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatud

väärteoprotokoll sisaldama teavet tekitatud kahju kohta (RKKK 05.04.2013, 3-1-1-32-13, p

7). Protokollis tuleb näidata, milles kahju seisnes, kuid see ei eelda kahju rahalise suuruse

täpset kindlaksmääramist. Üldjuhul piisab tekkinud kahjustuste kirjeldamisest (RKKK

10.12.2004, 3-1-1-117-04, p 7).

22. Väärteoprotokolli teokirjelduses on märgitud, et S. Rannaväli juhtis 22.08.2025 kell 19.18

mootorsõidukit xxx r/m xxx K 20 juures selliselt, et enne manöövri alustamist ei veendunud ta

selle ohutuses ning sõitis otsa teetõkisele. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju KÜ K

20-le. Varaline kahju on fikseeritud fotodega. S. Rannaväli lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult ei olnud

nimetatud kahju tekitamise eest vastutavat isikut. Seega on tekitatud kahju väärteoprotokollis

sõnaselgelt viidatud.

23. Kohtuistungil vaadatud andmekandjalt ning väärteoasja materjalides olevatest fotodest

nähtub, kuidas S. Rannaväli teeb hoone juures manöövri, mille piirkonda olid paigaldatud

teetõkised. Kohtu hinnangul on menetleja väärteoprotokolli kandnud piisava teabe nii teo kui

ka tekitatud kahju kohta, mistõttu kohus väärteoprotokolli osas menetlusnormide rikkumist ei

tuvastanud.

24. Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega selles, et kuna teetõkis ei ole kantud liiklusseaduses

liikluskorraldusvahendina, siis ainuüksi juba seetõttu ei saa Sven Rannaväljale ette heita süüd

LS § 223 lg 1 järgi. Kohus märgib, et LS § 2 p 29 liikluskorraldusvahendite loetelu ei ole

ammendav. Kuna liikluskorralduvahend on vahend, mille eesmärk on suunata liiklust, siis on

ilmselgelt teetõkise näol tegemist ka liikluskorraldusvahendiga.

25. Eeltoodud tõendite alusel on kohtu hinnangul objektiivselt tuvastatud, et S. Rannaväli

sõitis 22.08.2025 kell 19.18 Harjumaal, Tallinnas K 20 maja juures sõidukiga otsa teetõkisele

ning põhjustas sellega KÜ-le K 20 varalise kahju. Kohus leiab, et väärteoasja materjalide

hulka võetud ja uuritud videosalvestis ning fotod kinnitavad üheselt, et Sven Rannavälja

juhitud mootorsõiduk sõitis teetõkisele otsa sellise jõuga, et teetõkis sai otsasõidu tagajärjel

kahjustada.

26. Asja materjalides olevatelt fotodelt on võimalik tuvastada seos teetõkisele otsasõidu ja

sõiduki esiosal esinevate vigastuste vahel, mistõttu on objektiivselt tuvastatav mootorsõiduki

xxx r/m xxx poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine.

27. Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud asjaolud järeldada, et liiklusõnnetuse põhjustas

S. Rannaväli ettevaatamatusest, st tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral oleks ta

saanud varalise kahju tekitanud liiklusõnnetust vältida. S. Rannaväli hindas manöövrit tehes

valesti vaba ruumi ning selle tulemusena sõitis otsa KÜ K 20 maja juures paiknenud

teemärgisele ja teetõkisele.

28. Kohus kordab, et väärteoasja materjalidega on tõendamist leidnud ka Sven Rannavälja

poolt varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamata jätmine olukorras, kus kahju saaja isik oli

teadmata. Liiklusõnnetuse põhjustanud isik tuvastati alles videosalvestise abil. Seda kinnitab

videosalvestis, millest nähtub, kuidas 22.08.2025 kell 19.18 sõidab xxx otsa teemärgisele ja

teetõkisele, väljub seejärel sõidukist, kontrollib toimunut ning lahkub koheselt

sündmuskohalt.

29. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud tõend Sven Rannavälja poolt varalise kahju

põhjustanud liiklusõnnetusest — olukorras, kus kahju saaja isik oli teadmata — politseile

teatamata jätmise nii objektiivseid kui ka subjektiivseid tunnuseid. S. Rannaväli pani selle teo

toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis. Pärast liiklusõnnetuse asjaolude

teadvustamist jättis ta sellele seadusest tuleneval kohustuslikul viisil reageerimata,

põhjendades oma käitumist väitega, et betoonist teetõkist polevat võimalik kahjustada.

30. Kohtule esitatud videosalvestisest nähtub selgelt, et S. Rannavälja oli teadlik teetõkisele

otsasõidust. Sõidukist väljudes nägi ta oma manöövri tagajärjel paigast nihkunud ja ümber

kukkunud teetõkist, mistõttu pidi ta olema teadlik, et oli põhjustanud liiklusõnnetuse, millest

tulnuks kahju saajale ja politseile teada anda. Seega pidi S. Rannaväli möönma enda poolt

väärteo toimepanemist.

31. Kohus ei tuvastanud Sven Rannavälja tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid

asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et S. Rannaväli pani toime

koosseisulised, õigusvastased ja süülised väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg

1 ja § 236 lg 1 järgi.

32. Kuna väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 223 lg-s 1, LS § 236 lg-s 1 järgi, siis puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on

tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on

toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 33 lg 2 p 8; § 169

lg 4 p 4,5; § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt LS § 223 lg

1, § 236 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu

praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume

tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses.

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik

menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Käesoleval juhul ei ole

menetlusaluse isiku süü väärtegudes küll suur, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et S. Rannaväli

on toime pannud kaks liiklusrikkumist, mida ta on püüdnud põhjendamatult õigustada.

Vähetähtsaks ei saa pidada ka seda, et menetlusalune isik jättis kahju kandja olukorda, kus

kahju tekitaja oleks videosalvestise puudumisel jäänud tuvastamata, kuna ta ei pöördunud ise

politseisse. Eeltoodud asjaoludel puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

otstarbekuse kaalutlusel.

Karistus

33. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

34. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui

teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

35. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o 680 eurot ja LS § 236 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 95 trahviühikut, s.o 760 eurot.

36. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke.

37. Hinnates S. Rannavälja süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul, leiab kohus, et

süü on alla keskmise, see on toimepandud hooletusest ja tekitatud varaline kahju ei olnud

rahalises mõttes märkimisväärne. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1

järgi hinnata minimaalmäära lähedaseks. Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus liiklusõnnetuses

inimesed ei osalenud ning keegi kannatada ei saanud, kuid kahju tekitaja oleks videosalvestise

puudumisel jäänud tuvastamata. Kohus leiab, et selle väärteo puhul on tegemist alla keskmise

süüga.

38. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Menetlusalune isiku ütlustest kohtuistungil ning tema hoiakust saab järeldada, et ta kahetseb

toimepandut. Seega loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

39. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on

süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite

eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka vastavalt karistatud.

Karistusregistri kohaselt ei ole S. Rannaväli karistusregistrisse kantud. Seega on

menetlusalune isik seni käitunud õiguskuulekalt, mistõttu saab tema poolt käesolevas asjas

toimepandut pidada pigem ebasoodsate asjaolude kokkulangemiseks ja erandiks, mitte

tavapäraseks käitumiseks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest

lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü

suurusest ja eripreventsioonist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

40. Kohtuväline menetleja on S. Rannaväljale nii LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest kui ka LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest

määranud kõige leebema karistusliigi, s.o rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus

leiab, et arvestades S. Rannavälja isikut ja asjaolu, et tegemist on varasemalt karistamata

isikuga ning kohtuistungil tuvastatud puhtsüdamliku kahetsust tuleb nii LS § 223 lg 1 kui ka

LS § 236 lg 1 järgi mõista mõnevõrra leebem karistus kui seda määras menetleja. Kohus leib,

et S. Rannaväljale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on

põhjendatud mõista karistus 30 trahviühikut, s.o 240 eurot. ja LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemisse eest 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

41. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna 29.09.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,006813 ja teeb uus otsuse,

millega karistab S. Rannavälja LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 240 eurot

ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 45

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, kohtuvälise menetleja 29.09.2025 otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära

viitenumbri 10220255070480.

42. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada S. Rannaväljale

valitud kaitsjale makstud tasu 1339,20 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud

õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust

VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata,

puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik