2-26-1268/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1268

Tsiviilasi

O.Y avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Aivo O.Y

(isikukood XXX;

rahvastikuregistris elukoha aadress: XXX; viibimiskoht:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata O.Y (isikukood XXX) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. O.Y (avaldaja/võlgnik) esitas 17.01.2026 Tartu Maakohtule avalduse enda suhtes pankroti

väljakuulutamiseks, kuna ei suuda maksta oma võlgnevusi ja see raskendab oluliselt tema toimetulekut

vabaduses.

2. Kohus jättis 21.01.2026 määrusega võlgniku avalduse käiguta ja määras tähtaja 14 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest põhistatud ja allkirjastatud maksejõuetusavalduse esitamiseks

seadusega ette nähtud maksejõuetusavalduse vormil ja riigilõivu 10 eurot tasumiseks. Kohus selgitas,

mida peab avaldaja puuduste kõrvaldamiseks tegema. Kohus hoiatas, et kui avaldaja jätab puudused

kohtu määratud tähtpäevaks kõrvaldamata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.

3. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 11 lõikele 6, peab võlgnik

maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama FIMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse

vormi. Avaldaja ei ole kohtule esitanud allkirjastatud maksejõuetusavaldust seaduses sätestatud

maksejõuetusavalduse vormil.

4. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 näeb ette, et võlgniku

maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Kohus määras avaldajale tähtaja

riigilõivu tasumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel

riigilõivu tasutud.

5. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui

2-26-1268

tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. Kohus määras võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks ning

selgitas, mida avaldaja peab maksejõuetusavalduse esitamiseks tegema. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt

kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Kohus leiab, et FIMS § 14 lg

1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

6. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

7. FIMS § 14 lg 3 sätestab, et määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmata, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik

2(2)