2-25-21274/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06.02.2026 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-21274

A, B hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I: 3085,53 eurot

Hageja II: 2622,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B (isikukood XXX). Hageja: A (isikukood XXX).

Alaealiste (seaduslik) esindaja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Y A kasuks igakuine elatis alates 08.12.2025.a. kuni A täisealiseks saamiseni

seadusjärgses miinimummääras. Otsuse tegemise ajal on Aile määratud elatise suuruseks

301,74 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)].

3. Välja mõista Yilt Bi kasuks igakuine elatis alates 08.12.2025.a. kuni Bi täisealiseks

saamiseni seadusjärgses miinimummääras. Otsuse tegemise ajal on Bile määratud elatise

suuruseks 256,48 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85

(vähendatud määr)].

4. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse

muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Esimest korda

muutub elatise summa 01.04.2026.

5. Jätta hagejate nõue tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks rahuldamata.

6. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt X arvelduskontole nr XXXXXXX, hiljemalt

iga kuu viimaseks järgneva kalendrikuu eest ette, märkides ära millise kuu eest elatist

tasutakse.

7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud

Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohus menetleb A, B hagi Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

soovivad hagejad elatist summas 300 eurot kuus kummalegi hagejale alates 01.11.2025.

Hagi on kohtule esitatud 08.12.2025. A on nimetanud oma vajaduste loeteluna:

eluasemekulud 96 eurot, toidukulud 150 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulutused riietele

100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 245 eurot. Hageja B on nimetanud oma

kuludena eluasemekulud 96 eurot, toidukulud 150 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulutused

riietele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 200 eurot.

2. Harju Maakohus võttis hagi 02.01.2026 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja

vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostjale on

materjalid kätte toimetatud 13.01.2026 isiklikult väljastusteate vastu. Vastamise tähtaeg

saabus 28.01.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse

tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

3. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse

tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: A

(sünd. xx.xx.xxxx) ja B (sünd xx.xx.xxxx) on X ja Y alaealised lapsed, lapsed elavad koos emaga

(hageja seaduslik esindaja).

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab

kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7

näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on

määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

3 aastat. (lg 7)

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid,

mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud

alammäära.

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Hageja on avaldanud, et lapse

eest saab lapsetoetust summas 80 eurot kummalegi lapsele hagejate seaduslik esindaja.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale I 301,74 eurot

(baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha

lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Hageja nõuab kostjalt elatist summas 300 eurot kuus

hagejale I ja 300 eurot hagejale II. Kohtu hinnangul on käesolevalt miinimumelatis hageja I puhul

301,74 eurot ja hageja II puhul 256,48 eurot. Hageja II ei ole hagiavalduses selgitanud ega

tõendanud oma vajadusi, mis oleks miinimumist suuremad.

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja I kasuks seadusjärgses miinimummääras

kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus.

Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja II kasuks seadusjärgses miinimummääras

kuni hageja I täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 258,48 eurot kuus.

Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2025-07.12.2025 eest. Kohus on

palunud hagejal selgitada tagasiulatuva elatise välja mõistmise aluseid. Hageja ei ole selgitanud,

millisest ajast ei ela lapsed koos kostjaga või millisest ajast kostja lapsi ei toeta. Kohus on hagejale

selgitanud 16.12.2025 kohtumääruses, milline on see summa, mida soovib kostjalt välja mõista

tagasiulatuvalt ja millise perioodi eest. Samuti palus kohus hagejate esindajal selgitada, miks ta

soovib elatist alates 01.11.2025. Hagejad ei ole kohtu palutud täpsustusi esitanud.

PKS § 77 lg 2 sätestab, et kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist. Hagejad ei ole välja toonud, millisel

põhjusel nõutakse elatist alates 01.11.2025 ning millises summas. Kohus jätab hagejate nõude

tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta laste ema pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik