2-25-109582/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109582

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Flagito OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võla nõudes

7149,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sander

Potisepp

Kostja: SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C

103645)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 6000

eurot, viivis perioodi eest 26.03.2025-05.02.2026 summas 544,86 eurot ning viivis

põhinõudelt summas 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 06.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Menetluskulud jätta SkyUp MT Limited kanda.

4. Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud kokku

1455 eurot, s.h riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

esindaja tasu 770 eurot.

5. Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

08.05.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt oli reisijatel ML ja RL kinnitatud broneering

3532145 SKYUP MT Limited (kostja) 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh,

milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004

alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). 17.02.2025 loovutasid ML ja RL nõuded

Flagito OÜ-le (hageja). 18.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200 eurot. Reisijal

AP oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-

Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600

eurot hüvitist. 26.02.2025 loovutas AP nõuded hagejale. 26.02.2025 esitas hageja kostjale

nõudekirja summas 600 eurot. Reisijatel ML ja ES oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja

17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni.

Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot).

24.03.2025 loovutas ML ja 25.03.2025 ES nõuded hagejale. 25.03.2025 esitas hageja kostjale

nõudekirja summas 1200 eurot. Reisijatel EP, HS, AK ja DS oli kinnitatud broneering 1431772

ning 1431765 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines

sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o

kokku 2400 eurot). 11.03.2025 loovutasid EP ja HS ning 12.03.2025 AK ja DS nõuded

hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 2400 eurot. Reisijal EL oli

kinnitatud broneering 0012343292 kostja 22.02.2025 lennule U5 7104 Sharm El-Sheikh-Tallinn,

milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot

hüvitist. 20.03.2025 loovutas EL nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja

summas 600 eurot.

Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on

Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja

C432/07; CC-549/07 ning C-257/14) leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii,

et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada

hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm

tundi või rohkem. Määruse art 7 lg 1 punkti a kohaselt on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul õigus hüvitisele 250 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle

1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on

kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot.

Määruse art 7 lõike 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone

meetodil: Tallinn-Sharm El-Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemiste tõttu kindlaksmääratud

hüvitist kokku 6000 eurot (600 eurot x 10 reisijat).

Käesolevas asjas esitatud nõuetest sai kostja teada hiljemalt 26.03.2025. Perioodil 26.03.2025-

08.05.2025 on põhinõude summalt 6000 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 80,65 eurot.

TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik

tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis kogusummas 6000 eurot,

perioodil 26.03.2025-08.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,65 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 6000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja vastus

Kostja märkis oma vastuses, et on valmis tunnistama põhinõuet summas 5 700 eurot. Kostja ei

tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist. Puudub vaidlus

selles, et hageja nõude aluseks olevad lennud 17.02.2025 ja 03.03.2025 Tallinn - Sharm el

Sheikh hilinesid sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr

261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist. 22.02.2025 lend U5 7104

Sharm el Sheikh-Tallinn hilines sihtpunkti üle 3 tunni kuid alla 4 tunni.

Kostja oli ja on valmis tasuma reisijatele hüvitist määruse nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja

pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna: hageja ei olnud

kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid; hageja ei andnud kostjale aega tasuda

hüvitist vabatahtlikult vaid pöördus kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet.

Kostja pöördus peale nõudekirjade saamist hageja poole ja palus tõendada, et tal on õigus

esindada antud reisijaid hüvitise taotlemisel. Kostja saatis hagejale palve esitada koopia reisijate

passist või isikutunnistusest või digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Hageja ei

olnud enne kohtusse pöördumist esitanud esindatavate reisijate passi või isikutunnistuse

koopiaid, digitaalselt allkirjastatud volikirju ega -nõude loovutamise lepinguid. Hageja oli enne

kohtusse pöördumist esitanud vaid osade reisijate paberile antud käsitsi allkirjaga volikirjad,

millest oli tehtud koopia. Kuna tegemist oli rahalise nõudega, siis puudus kostjal kindlus, et

hageja on õigustatud antud reisijad esindama. Hageja oleks pidanud esitama, kas digitaalselt

allkirjastatud volikirja või esitama paberil allkirjastatud volikirja koos isikutunnistuse või passi

koopiaga, et kostja oleks saanud veenduda esindusõiguse olemasolus nagu näeb ette Euroopa

Komisjoni 09.03.2017 antud juhis määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Samuti ei

andnud hageja kostjale mõistlikku tähtaega hageja nõude kontrollimiseks ja vabatahtlikuks

tasumiseks vaid pöördus kohtusse, juba 1-2 päeva peale nõudekirja esitamist. 1 või 2 päeva

jooksul on ilmselgelt võimatu kontrollida hageja nõudekirjas toodud asjaolusid, võtta vastu otsus

nõude rahuldamiseks ja teha rahvusvaheline pangaülekanne nõude rahuldamiseks.

EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c ja Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades

C-402/07 ja C-432/07 annab lennuettevõttele õiguse vähendada reisijatele makstavat hüvitist kui

lend sihtkohta hilineb üle 3 tunni kuid alla 4 tunni. Kuna reisija EL 22.02.2025 lend U5 7104

Sharm el Sheikh-Tallinn hilines sihtpunkti üle 3 tunni kuid alla 4 tunni, siis kasutab kostja

võimalust vähendada hüvitist 50% võrra nagu lubab EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2

punkt c ja nõustub tasuma talle hüvitist 300 eurot.

Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet järgmiste reisijate osas kokku 5700 eurot: ML ja RL

hüvitis summas 1 200 eurot; AP hüvitis summas 600 eurot; ML ja ES hüvitis summas 1 200

eurot; EP, HS, AK ja DS hüvitis summas 2 400 eurot; EL hüvitis 300 eurot (50%).

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et:

-

reisijatel ML ja RL oli kinnitatud broneering 3532145 kostja 17.02.2025 lennule U57105

Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 17.02.2025 loovutasid

ML ja RL nõuded hagejale. 18.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200

eurot (dtl 45-66);

-

reisijal AP oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105

Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 26.02.2025 loovutas AP

nõuded hagejale. 26.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot (dtl 67-

74);

-

reisijatel ML ja ES oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule

U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 24.03.2025

loovutas ML ja 25.03.2025 ES nõuded hagejale. 25.03.2025 esitas hageja kostjale

nõudekirja summas 1200 eurot (dtl 75-89);

-

reisijatel EP, HS, AK ja DS oli kinnitatud broneering 1431772 ning 1431765 kostja

03.03.2025 lennule U57103 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3

tunni. 11.03.2025 loovutasid EP ja HS ning 12.03.2025 AK ja DS nõuded hagejale.

26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 2400 eurot (dtl 90-114);

-

reisijal EL oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 22.02.2025 lennule U5 7104

Sharm El-Sheikh-Tallinn, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 20.03.2025 loovutas EL

nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot (dtl

115-122).

4. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1

ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad

dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude

loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi

loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal

olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu

(VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Seega on

hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.

5. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus

(EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta. Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel.

Reisijad saavad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro

ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Kuigi määrus nr

261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa

Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale,

et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud

määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm

tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast

lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.

6. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida

ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nimetatut

kohaldatakse ka lennu hilinemise korral. Euroopa Kohtu 31.01.2013.a lahendis asjas C-

12/11, p 28-29 on Euroopa Kohus selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all

peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis

tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu

hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende

asjaolude olemusest ja tõsidusest.

7. Kostja ei ole oma vastuses välja toonud ühtegi erakorralist asjaolu, mis annaksid aluse

keelduda hüvitise tasumisest. Samuti on kostja kinnitanud, et on nõus tunnistama hageja

põhinõuet järgmiste reisijate osas kokku 5700 eurot: ML ja RL hüvitis summas 1 200

eurot; AP hüvitis summas 600 eurot; ML ja ES hüvitis summas 1 200 eurot; EP, HS,

AK ja DS hüvitis summas 2 400 eurot; EL hüvitis 300 eurot (50%). EL osas on kostja

viidanud õigusele vähendada reisijatele makstavat hüvitist kui lend sihtkohta hilineb üle 3

tunni kuid alla 4 tunni (EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c). Samas on

hageja menetluses tõendanud, et lend 7104 tehti planeerimata vahemaandumisega CLJ-s

Rumeenias ning jõudis pärast vahemaandumist Rumeenias Tallinnasse 07:14 (dtl 380-

384). Arvestades planeeritud saabumisaega 23.02.2025 kell 02:40 (dtl 116) oli hilinemine

üle 4 tunni. Seega puudub kohtu hinnangul alus hüvitist EL osas 50 % ulatuses

vähendada.

Eeltoodust tulenevalt on hageja hüvitise nõue kostja vastu põhjendatud ning kostjal tuleb

hagejale hüvitada kokku 6000 eurot.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka perioodil 26.03.2025-08.05.2025

sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,65 eurot ning viivise alates 09.05.2025

(k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 6000 eurot

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest.

Hageja on teavitanud kostjat oma nõudest 18.02.2025, 26.02.2025, 25.03.2025 ning

26.03.2025. Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja

nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt

kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte

olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul

pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et mõistliku aega tuleb hakata lugema

VÕS § 82 lg 3 alusel lennutõrke toimumisest, mitte nõudekirja saatmisest. EL määruse

261/2004 artiklis 7 sätestatud rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg

ei saa olla kohtu hinnangul üle 7 päeva. See haakub ka EL määruse 261/2004 art 8 lg 1

punktis a sätestatud kohustusega tagastada ka piletiraha 7 päeva jooksul. Kohus asub

seega seisukohale, et VÕS 82 lg 3 ning VÕS 113 lg 2 alusel on hageja õigustatud

nõudma viivist alates 26.03.2025. Perioodil 26.03.2025 kuni 05.02.2026 moodustab

viivis põhinõudelt summas 6000 eurot kokku 544,86 eurot (kasutatud

viivisekalkulaatorit).

Kuna hageja on õigustatud viivist nõudma, siis ei oma kohtu hinnangul iseenesest

tähtsust ka kostja vastuväide selles osas, et hageja ei tõendanud kohtuväliselt, et tal oleks

õigus reisijaid esindada. Samuti ei võta viivise nõude esitamise õigust ära asjaolu, et

hageja ei andnud kostjale piisavalt aega vabatahtlikult nõuet täita. Kostja vastuväidete

osas peab kohus üksnes vajalikuks märkida, et seadus ei sätesta üldist vorminõuet nõude

loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena. Seega võisid hageja ja reisijad lepingud

mis tahes vormis sõlmida (TsÜS § 77 lg 1). Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema poolt

viidatud tüüptingimused hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu kohta oleksid

saanud lepingu osaks. Reisijad ei ole lepinguid sõlminud otse kostjaga, vaid

reisikorraldajaga, kes tellib tšarterlendude korraldamise teenust kostjalt. Puuduvad

tõendid, et reisikorraldajaga pakettreisilepingut sõlmides oli reisijal mõistlikult võimalik

aru saada ja tutvuda kostja tüüptingimustega. Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul on

tõendamist leidnud, et hageja on kostjale esialgsete nõudekirjadega ka nõude loovutamise

dokumendid edastanud, mis olid allkirjastatud TsÜS § 78 lg 2 mõttes omakäelise

allkirjaga võrdseks loetaval allkirja mehhaanilisel teel jäljendamise viisil ning digitaalselt

allkirjastatud lepingud on edastatud kostjale enne hagiavalduse esitamist (dtl 164-354).

Kohus asub seisukohale, et VÕS § 113 lg 2 (viivisearvestuse algus) mõttes ei pidanud

hageja andma kostjale ka täiendavat tähtaega hüvitise tasumiseks.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja viivsenõude.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 400 eurot.

VÕS § 113¹ lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega oli alates hagi

esitamisest hagejal õigus nõuda viivist. VÕS § 113¹ lg 1 ei sea võla sissenõudmise kulude

nõude esitamiseks muid eeldusi, muuhulgas ei pea võlausaldaja tõendama, milliseid

toiminguid ta võla sissenõudmiseks tegi või kas need olid tõhusad. Seega kuulub hageja

võla sissenõudmise kulude nõue 400 euro ulatuses rahuldamisele.

10. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista hüvitis summas 6000 eurot, viivis perioodi eest 26.03.2025-05.02.2026

summas 544,86 eurot ning viivis põhinõudelt summas 6000 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

11. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi

kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole kostja TsMS § 168 lg 6 mõttes käesoleval juhul hagi õigeks

võtnud, seega ei ole kohane menetluskulusid hageja kanda jätta ning lähtuda tuleb TsMS

§-st 162 lg 1. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista menetluskulu

kokku summas 1455 eurot, s.h: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

esitamine 20 eurot; materjalide komplekteerimine, õiguslik analüüs, hagiavalduse

koostamine 210 eurot (1,5h); riigilõiv 665 eurot; 07.07.2025 seisukoha koostamine 420

eurot (3h); 08.01.2026 seisukoha koostamine 140 eurot (1h).

Kohus asub seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile

kulud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja

õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Ka

tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu näol on tegemist vajaliku ja

põhjendatud menetluskuluga. Menetluskulude nimekirja tabelis on märgitud

vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 140 eur/h (käibemaksuta). Kohus leiab, et

arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot

(käibemaksuta).

Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 1455 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja

mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1455 eurot, s.h riigilõiv 665 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja tasu 770 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik