2-25-5566/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5566

Kohtuasi

Venture

Investments

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Venture Investments OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) OÜ San Miguel (registrikood

12324601), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Võlgnik Venture Investments OÜ (pankrotis, registrikood

12103573), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina

Kõrgesaar

Pankrotihaldur Sirje Tael

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Venture Investments OÜ (pankrotis)

määruskaebusega, OÜ San Miguel ja pankrotihaldur Sirje Taela vastustega

esitatud tõendid.

2. Harju Maakohtu 12.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 tühistada osas, millega

maakohus kuulutas Venture Investments OÜ (pankrotis) pankroti välja

12.06.2025 kell 14.00 ja teha selles osas uus määrus, millega kuulutada Venture

Investments OÜ (pankrotis) pankrot välja 13.06.2025 kell 14.00.

3. Jätta Venture Investments OÜ (pankrotis) määruskaebus läbi vaatamata osas,

millega võlgnik vaidlustas deposiidi väljamõistmist. Ülejäänud osas rahuldada

määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Venture Investments OÜ

(pankrotis) kanda.

5. Määrata määruskaebuse esitamisest tingitud OÜ San Miguel menetluskulude

rahaliseks suuruseks 3116 eurot.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-25-5566

6.1. Rahuldada avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

6.2. Kuulutada välja Venture Investments OÜ (registrikood 12103573) pankrot

13.06.2025 kell 14.00.

6.3. Nimetada Venture Investments OÜ pankrotihalduriks Sirje Tael (Prolex OÜ,

tel: 740 1551, e-post: XXX, aadress Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu).

6.4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.07.2025 kell 11.00.

Koosolek toimub virtuaalselt. Võlausaldajal tuleb koosoleku lingi ja PIN-i

saamiseks pöörduda halduri poole.

6.5. Kohustada Venture Investments OÜ juhatuse liiget VKe (Kuusk) vandega

kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged vahetult enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul

õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6.6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast.

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases

järgus.

6.7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6.8. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võlgniku kanda.

6.9. Määrata ajutise pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 2196 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Sirje

Taela kasuks.

6.10. Maksta ajutise halduri Sirje Taela tasu täies ulatuses välja võlausaldaja OÜ

San Miguel poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha

OÜ Prolex (registrikood 10605678) arvelduskontole EE672200221013997303.

6.11. Määrata OÜ San Miguel hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 8517,50 eurot (5401,50 eurot + 3116 eurot).

6.12. Mõista VKlt (Kuusk) välja 8000 eurot OÜ San Miguel kasuks.

6.13. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6.14. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri

kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-d 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus

vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 32 lg 1 ja § 5 lg-d 1 ja 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-5566

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ San Miguel (võlausaldaja) esitas 10.04.2025 Harju Maakohtule avalduse Venture

Investments OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

1.1. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 02.01.2019 laenulepingu,

mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu kokku 122 000 eurot. Laenu tagastamise

tähtaega pikendati kuni 31.12.2024, kuid 17.04.2024 esitas võlausaldaja võlgnikule avalduse

laenulepingu ülesütlemiseks ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 18.04.2024, kuna oli ilmne,

et võlgnikul puudus võimekus enda kohustusi täita. Võlausaldaja jätab otstarbekuse huvides

kõrvale ülesütlemisavalduse, kuivõrd on selge, et laenulepingust tulenevad kohustused

muutusid sissenõutavaks hiljemalt 01.01.2025 ja võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse

esitamisel üksnes laenu tagastamise tähtaja saabumisele 31.12.2024.

1.2. Võlausaldaja saatis 20.01.2025 võlgnikule nõude võla 148 167,56 eurot, intressi 49

497,32 eurot ja viivise 986,80 eurot tasumiseks hiljemalt 31.01.2025. Võlgnik esitas

29.01.2025 võlausaldajale vastuse ja tasaarvestamise avalduse, milles tunnistas võlga 142

125,48 euro ulatuses ja väitis, et tal on võlausaldaja vastu nõue 143 500 eurot. Võlausaldaja

hinnangul on tasaarvestuse avaldus faktiliselt ja õiguslikult toimetu.

1.3. Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see

suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2. Maakohus võttis 16.04.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku

vastama pankrotiavaldusele.

3. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, kuna võlgnik on maksejõuline ja võlausaldajal ei

ole võlgniku vastu nõuet. Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgnik

vaidlusaluse nõude 29.01.2025 tasaarvestanud. Võlgniku selgituste kohaselt on tal kokku

nõudeid 756 028 eurot, millest 154 624 eurot on nõue EstVein OÜ vastu, 133 859 eurot on

nõue Brave Capital OÜ vastu ja 437 251 eurot on nõue Ettevõttesse Investeerimise OÜ vastu.

4. Maakohus nimetas 07.05.2025 määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.

Ajutine haldur esitas 28.05.2025 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgniku varaks nõuded seotud isikute vastu ja võlgnikul

on raha 17 eurot. Võlgnikul on esitamata 2023. a majandusaasta aruanne. 31.12.2022 bilansi

kohaselt oli võlgnikul varasid 2 259 586 eurot (käibevara raha 552 eurot, nõudeid ja

ettemakseid 1 568 052 eurot, põhivara 690 982 eurot), kohustusi 1 435 8712 eurot

(lühiajalised laenukohustused 483 731 eurot, lühiajalised võlad ja ettemaksed 508 645 eurot),

omakapital 823 714 eurot. 2022. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli 2022. a kahjum 25

332 eurot. Ajutine haldur asus seisukohale, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks

pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks

deposiit 5000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi.

Maakohtu määrus

5. Maakohus kuulutas määrusega, mis on päises dateeritud kui 12.06.2025 määrus, kuid on

allkirjastatud ja avalikustatud 13.06.2025, võlgniku pankroti välja 12.06.2025 kell 14.00,

nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela, määras ajutise halduri tasu ja tegi menetluslikud

korraldused. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus määras kindlaks

2-25-5566

võlausaldaja menetluskulude suuruseks 5401,50 eurot ning mõistis võlgniku juhatuse liikmelt

VKlt võlausaldaja kasuks välja 8000 eurot.

5.1. Maakohtu hinnangul oli võlausaldaja nõue selge ja võlgniku vastuväited pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja nõudele põhjendamata.

5.2. Maakohus järeldas kogutud tõendite alusel, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

5.3. Võlgniku vara osas kirjeldas maakohus võlgniku väidetavaid nõudeid EstVein OÜ, Brave

Capital OÜ ja Ettevõttesse Investeerimise OÜ vastu ja esitas ajutise halduri seisukoha.

5.3.1. Võlgnik ja EstVein OÜ sõlmisid 14.01.2024 laenulepingu, kus mõlemaid lepingu pooli

esindas sama isik VK. Lepingus kinnitatakse, et 31.12.2023 seisuga on laenusumma 130

662,50 eurot ning laenulimiiti suurendatakse summale 200 000 eurot. Laenu lõpptähtaeg on

lepingu kohaselt 31.12.2025, leping pikeneb automaatselt ning lepingu pikenemine sõltub

laenusaaja tahtest. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et kohustatud isik on lõpetanud

majandustegevuse ning laojääk müüakse 2-3 aasta jooksul (laojäägiks on ca 4500 pudelit

alkohoolseid jooke).

Ajutine haldur leidis, et tõenäoliselt ei ole EstVein OÜ suuteline nõuet võlgniku ees täitma,

sest aasta jooksul ei ole kohustusi täidetud. Viimane tasumine võlgnikule oli 04.06.2024 4200

eurot.

5.3.2. Võlgnik ja Brave Capital OÜ sõlmisid 18.05.2015 laenulepingu, mille alusel võlgnik

andis laenu 45 867 eurot tagastamise tähtajaga 18.05.2016, mida 18.01.2024 pikendati kuni

18.01.2027. Nii Brave Capital OÜ kui võlgniku juhatuse liige on VK. Brave Capital OÜ

osanikuks on Investments Holding OÜ, kelle juhatuse liige ja osanik on VK. Võlgnik selgitas,

et Brave Capital OÜ-l on ELUPAIK OÜ pankrotimenetluses nõue 3 000 000 eurot.

ELUPAIK OÜ pankrot kuulutati välja 17.12.2018. Ajutise halduri aruande kohaselt on Brave

Capital OÜ esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse 3,4 miljonit, mis põhineb Pirita

Holding OÜ (pankrotis) osade müügist saamata jäänud rahast. Nõue on vaidlustatud,

kohtumenetlus on peatatud, sest nõude vaidlustamisega on seotud teine tsiviilasi 2-21-19686,

mille esemeks on poolte vahel tagasivõitmise nõue Pirita Holding OÜ osade müügi

tagasivõitmiseks koos hüvitisnõudega.

Ajutine haldur asus seisukohale, et nõuet ei saa arvestada võlgniku likviidse vara hulka, kuna

on teadmata, millal lõppeb ELUPAIK OÜ pankrotimenetluses kohtumenetlus ning kas Brave

Capital OÜ nõue rahuldatakse. Ajutise halduri hinnangul nähtus võlgniku arvelduskontolt, et

Brave Capital OÜ-l võiks olla nõue võlgniku vastu. Brave Capital OÜ on 31.12.2024 kandnud

võlgnikule 5000 eurot.

5.3.3. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu võimaliku nõude osas leidis ajutine haldur

aruandes, et ei ole selge, millal nõuet täidetakse. Lisaks ei esitatud haldurile nõude aluseks

olevat lepingut. Nõue Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu ei ole hinnatav ning esitatud

andmetest ei nähtu nõude olemasolu ega selle sissenõutavus. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ

2023. a majandusaasta aruandes on varana märgitud nõuded ja ettemaksed 23 000 eurot,

millest seotud isikutega on sama summa ja käsitletakse lisas kui pikaajalist nõuet,

kohustusena on laenud ja ettemaksed kokku 424 053 eurot, millest laenud on 413 000 eurot,

mis on samamoodi pikaajalised ja millest seotud isikutega on 415 600 eurot. Võlgnik selgitas,

et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ varaks on Brave Capital Group OÜ väärtus, kes on

2-25-5566

müünud 2025. aastal varasid 1,9 miljoni eest. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ on 2023. a

majandusaasta aruandes käsitlenud tütarettevõttesse investeeringu väärtust summana 11 306

eurot.

Ajutine haldur märkis, et Brave Capital Group OÜ kohta on avaldatud sundtäitmise raames

kinnisasja enampakkumise teave ning seega ei ole usutav 1,9 miljoni väärtuses vara müük

2025. aastal. Brave Capital Group OÜ ei ole esitanud registrile 2023. a majandusaasta

aruannet, mis annaks võimaluse hinnata tütarettevõtte väärtust ning tema võimet tasuda

Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-le, kes omakorda tasuks võlgnikule. Võlgniku

arvelduskontol ei kajastu tehingud Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-ga viimaste aastate

jooksul. Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-lt toimus viimane laekumine võlgnikule 14.09.2020

2000 eurot.

5.4. Ajutine haldur leidis, et võlgniku rahalisi nõudeid esitatud kujul ei saa lugeda võlgniku

likviidseks varaks. Isegi juhul, kui seotud osapooled kinnitavad üksteise vastu olevaid

nõudeid, ei tähenda see rahaliste nõuete täitmist võlgniku ees. Võlgnik ei ole esitanud

ajutisele haldurile dokumente, kus nähtuks, millest nõue on tekkinud ja kas nõue on muutunud

sissenõutavaks. Seega on juhatuse liikme või sõltumatu isiku poolt võlgniku suhtes

kohustatud isikute vastu toodud nõuete sissenõudmine võimatu. Lisaks on kaheldav ka kõigi

kolme isiku maksevõime nõude sissenõutavuse korral.

5.5. Ajutine haldur märkis, et 2025. a võlgniku arvelduskontole makseid teinud VK (350

eurot) või osaühingu OÜ VK & F (2160 eurot) summad ei ole märkimisväärsed, arvestades

pankrotivalduse esitaja sissenõutavaks muutunud nõuet.

5.6. Võlgnikul on kohustusi kokku 682 038 eurot, sealhulgas avalduse esitanud võlausaldaja

nõue. Võlgnikul on kohustused järgnevate äriühingute ees: San Miguel OÜ – 153 101,60

eurot; Investments Holding OÜ 144 760 eurot; VK Gentle 7 OÜ 32 209 eurot; VK & F 48

619 eurot; Brave Capital Group OÜ 386 450 eurot; VM Maja OÜ 49 544 eurot. Võlgnikul

puuduvad tõendatud nõuded, mis võimaldaksid katta võlgniku kohustusi. Teadaolev vara

võlgnikul puudub.

5.7. Võlgnik osutas 2024. a teenust Brave Capital Group OÜ-le (võlgnikuga seotud äriühing)

ja Best Idea OÜ-le ning tegi nii VKle kui ka KKle palga väljamakseid kokku ca 15 000 eurot.

Võlgniku väidetud vara ja kohustused on seotud isikute vahelised ning neid kontrollib

võlgniku juhatuse liige. Võlgniku maksevõime sõltub võlgnikuga seotud isiku Brave Capital

Group OÜ-le teenuse osutamisest. Võlgnik ja Brave Capital Group OÜ on sõlminud

28.02.2024 lepingu Rävala Galerii teenuse osutamiseks, mille alusel osutab võlgnik kõiki

teenuseid, mida peab osutama Brave Capital Group OÜ 23.03.2023 võetud finantseerimise

korraldamise lepinguga (v.a projekti juhtimine). Lepingu alusel tasub Brave Capital Group

OÜ võlgnikule 80% saadavatest tasudest, mis laekuvad 23.03.2023 kokkuleppe alusel Brave

Capital Group OÜ-le, pärast võlgniku poolt arve esitamist. 23.03.2023 lepingu poolteks on

Brave Capital Group OÜ kui manager, OÜ Rävala Kaheksa kui omanik ja AS Go Group kui

osanik. 23.03.2023 leping on nn äriplaani koostamise ja finantside kaasamise leping, mida

korraldab Brave Capital Group OÜ. Brave Capital Group OÜ saab teenuste osutamise eest

tasu, kui AS Go Group tema tegevusega nõustub. Lepingu eesmärk on seotud äriplaani

koostamisega ja kaasinvestori leidmisega omakapitali kaasamise eesmärgil projekti

ehituskulude katmiseks. Brave Capital Group OÜ tasuks on 1% osaniku poolt aktsepteeritud

ehituseelarvest. Äriplaani objektiks on kinnisasjad (Tallinn Rävala 8, Estonia pst 3A ja

Estonia pst 1/3). Ajutisele haldurile ei ole esitatud projekti kasumiaruandeid. Võlgniku 2022.

2-25-5566

a majandusaasta aruande järgi on võlgniku põhiline tulu olnud intressitulu 44 706 eurot, sh

müügitulu on vaid 485 eurot.

5.8. Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgnik ei ole saneeritav ning tema majandustegevus

ei ole jätkuv, vaid sõltub teise äriühingu tegevusest, kellel on samuti makseraskused. Seega

puudub võlgnikul vara, mille arvelt täita pankrotiavalduse esitaja nõue.

Määruskaebus

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.

6.1. Määrus on õigusvastane, kuna pankrotimenetlus algab pankroti väljakuulutamisega ja

pankrotiseadus ei võimalda kuulutada pankrotti välja tagasiulatuvalt, st varem kui

kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud. Määruse järgi on võlgniku pankrot kuulutatud

välja 12.06.2025 kell 14.00, kuid määrus on allkirjastatud ja pooltele kättesaadavaks tehtud

13.06.2025 ning pankroti väljakuulutamise teade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded

samuti 13.06.2025.

6.2. Võlgniku maksejõuetust ei saa põhjendada väitega, et võlausaldajal on võlgniku vastu

nõue, kuna võlgnik on vastava nõude kehtivalt 29.01.2025 tasaarvestanud ja võlausaldaja

nõue võlgniku vastu on lõppenud. Pankrotimenetlus ei ole kohane viis võlausaldaja nõude,

mille võlgnik tasaarvestas, maksma panekuks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et juhul, kui

teine pool tasaarvestust ei aktsepteeri, tuleb tal oma nõude maksmapanekuks esitada kohtusse

hagi ja kohus peab nõude olemasolu kindlaks tegema (VÕS I komm (2016), § 197, p 4.4.c).

Võlgnik ei ole sellepärast maksejõuetu, et ta jätab täitmata lõppenud nõude.

6.3. Tasaarvestuse kehtivust ei mõjuta võlausaldaja ega ajutise halduri hinnang selle

kehtivusele. Ebaõige on ajutise halduri aruandes toodud käsitlus, mille järgi oli võlausaldaja,

Brave Capital OÜ ja AL vahel sõlmitud 30.09.2015 juhtimistasu kokkulepe tühine, kuna

selleks puudus võlausaldaja osanike nõusolek. Nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks ei olnud

osanike nõusolek vajalik. 30.09.2015 kokkuleppe näol ei ole tegemist tehinguga, mis oleks

tehtud osaühingu ja juhatuse liikme vahe, kuna kokkuleppe pooleks ei ole VK ega tema või

tema abikaasa 100% kontrolli all olev äriühing.

6.4. Isegi, kui tasaarvestuse saaks lugeda tagajärjetuks ja võlausaldaja omaks nõuet, ei ole

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maakohus hindas võlgniku vara mittelikviidseks ja asus

seisukohale, et seetõttu puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi täita. Selline käsitlus on

viinud ebaõige järelduseni justkui puuduksid võlgnikul vahendid enda kohustuste täitmiseks.

6.4.1. Võlgniku varana tuleb arvestada EstVein OÜ vastu nõuet 154 624 eurot. Kuna laenu

tagastamise kohustust pole tekkinud, ei saa aasta jooksul ülekannete tegemise puudumisest

järeldada, et EstVein OÜ ei ole suuteline oma kohustust võlgniku ees täitma. Lisaks tagab

nõuet laojääk (veinid).

6.4.2. Võlgniku varana tuleb arvestada nõuet 133 859 eurot Brave Capital OÜ vastu . Ajutine

haldur ja kohus viitasid, et Brave Capital OÜ-l on pooleli kohtuvaidlus, kus vaieldakse selle

üle, kas Brave Capital OÜ-l on Elupaik OÜ (pankrotis) vastu nõue 3 400 000 eurot. Ainuüksi

asjaolust, et kohtuvaidlus suure rahasumma laekumise üle on Brave Capital OÜ-l veel pooleli,

ei saa teha järeldust, et võlgniku nõue Brave Capital OÜ vastu ei ole likviidne vara.

2-25-5566

6.4.3. Võlgniku varana tuleb arvestada nõuet 437 251 eurot Ettevõtetesse Investeerimise OÜ

vastu. Pankrotimääruse ja ajutise halduri aruande järgi ei ole ajutisele haldurile esitatud nõude

aluseks olevat lepingut, võlgniku esitatud andmetest ei nähtu nõude olemasolu ega selle

sissenõutavus. Samas on Ettevõtetesse Investeerimise OÜ enda 2023. a majandusaasta

aruandes kohustust kajastanud. Maakohtul tuli uurimispõhimõttest tulenevalt tagada, et

oleksid välja selgitatud selle nõudega seotud olulised asjaolud. Arusaamatuks jääb, milliste

andmete põhjal tegi ajutine haldur järelduse, et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ ei oma

piisavalt vara, et võlgnikule kohustust täita.

6.4.4. Maakohus jättis arvestamata, et võlgnik omab ka ca 500 000 euro suurust nõuet Brave

Capital Group OÜ vastu ning selle oodatav laekumine toimub sügisel 2025. Kohus ei ole

sellega võlgniku maksevõimelisuse puhul arvestanud ega vajalikke asjaolusid kindlaks teinud.

6.4.5. Võlgniku maksejõuetust ei näita ajutise halduri esile toodud fakt, et 2022. a oli võlgniku

müügitulu 485 eurot. Võlgniku ärimudeli järgi laekubki tulu ebastabiilselt.

6.5. Arvestatud ei ole asjaoluga, et võlgniku kohustused teiste võlausaldajate ees ei ole

muutunud sissenõutavaks ning vastavalt laenulepingutele saab võlgnik otsustada, millal

kohustus täita. Võlgnik omab piisavalt vara, et täita kõik kohustused ning ei ole maksejõuetu.

6.6. Maakohus mõistis põhjendamatult välja võlgniku juhatuse liikmelt 8000 eurot. Maakohus

jõudis menetlusõiguse norme rikkudes järeldusele, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud

äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust. Maakohus leidis, et võlgnik on

maksejõuetu alates 2025. aastast, mistõttu oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama

pankrotiavalduse. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega

tõendanud, et ta pole pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud. Võlgnik leiab, et kuna

pankroti väljakuulutamine on hagita menetlus, lasub kohtul kohustus aktiivselt vajalikud

asjaolud välja selgitada ja vajadusel korraldada tõendite kogumist (PankrS § 3 lg 1 ja lg 3).

Kohtul oli hagita menetluse raames kohustus enne võlgniku juhatuse liikmelt 8000 euro

väljamõistmist juhatuse liige puudutatud isikuna menetlusse kaasata ja temalt seisukohta

küsida. Kohus heidab juhatuse liikmele ette, et ta pole tõendanud oma kohustuste täitmist

PankrS § 30 lg 3 mõistes olukorras, kus kohus ei ole juhatuse liiget isegi menetlusse kaasanud

ega temalt seisukohta küsinud. Juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmist ei saa

pidada ÄS § 180 lg 51 rikkumiseks olukorras, kus juhatuse liige on võlgniku nimel teinud

võlausaldaja nõudega tasaarvestuse ja seetõttu vaielnud põhjendatult võlausaldaja nõudele

vastu.

Menetluse edasine käik

7. Võlausaldaja ja pankrotihaldur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse osas, millega maakohus märkis kohtumääruse resolutsiooni punktis 2, et

kuulutab võlgniku pankroti välja 12.06.2025 kell 14.00. Ringkonnakohus määrab kuulutada

välja võlgniku pankrot 13.06.2025 kell 14.00. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited

2-25-5566

alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlgniku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Määruskaebus tuleb osas, millega võlgnik vaidlustab PanrkS § 30 lg 1 alusel deposiidi

väljamõistmist VKlt, TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

10. Võlgnik esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega, pankrotihaldur ja võlausaldaja

koos oma vastustega täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased,

ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 järgi on

määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus

tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III komm (2018), § 662, p

3.4(d)).

11. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS §

15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p

1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus

leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg-st 2

tuleneb selgelt, et eelnimetatud säte ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Muudatuse

sätestanud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja järgi oli PankrS § 31 muutmise

eesmärgiks lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada

pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Selliselt sooviti

tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetud juriidilised isikud. Seega hinnatakse

juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi eelkõige ajutise

halduri määramisel. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt

maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja

kohus leiab, et nõue ei ole selge (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 16).

12. Vaatamata eeltoodule ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus

pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis tähtsusetu. Olukorras, kus võlausaldaja on

esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja

ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb

kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste

omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate

nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva

maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka

samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv

(RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18).

13. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

14. Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (RKTKm

26.10.2018, 2-15-17822, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur

välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab

pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja

maksejõulisusele.

2-25-5566

15. Võlgniku hinnangul on maakohus võlgnikku pidanud ebaõigesti püsivalt maksejõuetuks,

sest võlgniku kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks – võlgnikul on tema väite kohaselt

vastavalt laenulepingutele ise õigus otsustada, millal kohustus täita.

15.1. PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest, mille kohaselt on isik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Hindamaks, kas võlgnik on

selle järgi maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel

sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku

kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa saab võlgnik täita

olemasolevate likviidsete vahenditega ning kas osaühingust võlgnikul on võimalik

pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg-s 5¹ sätestatud pankrotiavalduse esitamise tähtaja

(20 päeva) jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et nendega kõik

sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Seejuures tuleb maksejõuetuse

väljaselgitamisel lähtuda üksnes neist rahalistest nõuetest võlgniku vastu, mida võlausaldaja

reaalselt soovib ja saab maksma panna, st nõuetest, mis tegelikult võlgniku maksevõimet

ohustavad. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha –

sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille

kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–36).

PankrS § 1 lg-s 3 sisaldub n-ö bilansitest, mille kohaselt on juriidiline isik maksejõuetu, kui

tema vara ja kohustuste võrdluses selgub, et ta ei suuda täita olemasoleva vara arvel oma

kohustusi (ülevõlgnevus) ega suuda mõistliku aja jooksul seda olukorda ületada (muuta oma

varade ja kohustuste vahekorda selliseks, et olemasolevad varad ületavad kohustusi).

Seejuures tuleb kohustustena arvestada kõiki võlgniku vastu olevaid nõudeid, sh neid, mis ei

ole veel sissenõutavaks muutunud ja mille puhul ei ole teada, kas need esitatakse. Varana saab

arvestada võlgnikule kuuluvaid asju ja õigusi, sh nõudeid, mille täitmise tähtpäev ei ole

saabunud, samuti sissemakseta asutatud osaühingu osaniku tegemata sissemakset. Vara

väärtust hinnates tuleks lähtuda asjade ja õiguste likvideerimisväärtusest (väärtusest, mis

oleks võimalik selle eseme eest saada mõistliku aja jooksul võõrandades) (vt ka

pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 36–40).

Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku

maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba

sissenõutavaks muutunud kohustustega. Võlgniku kohustusi, mille täitmise tähtpäev ei ole

pankrotiavalduse esitamise ajaks saabunud, saab kohus arvestada võlgniku maksejõulisuse

hindamisel siis, kui need muutuvad ettenähtavas lähemas tulevikus kindlasti sissenõutavaks.

Kui kohus kuulutab pankroti välja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi arvestades,

peab kohus mh põhjendama, milliste asjaolude alusel ta leiab, et sissenõutavaid kohustusi

arvestades ei ole võlgnik tulevikuks kokkulepitud täitmise tähtpäeva saabudes võimeline ka

neid nõudeid rahuldama.

16. Likviidsustesti kohaldamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Investments Holding

OÜ ja võlgniku vahel 20.12.2019 sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt on laenu lõpptähtajaks

31.12.2024 ja leping pikeneb igakordselt automaatselt üheks aastaks, kui võlgnik selleks

soovi avaldab (dtl 591). Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et oleks avaldanud soovi

pikendada 31.12.2024 sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise tähtaega, mis tulenes

Investments Holding OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust. Võlgniku esitatud andmete

kohaselt on Investments Holding OÜ nõue võlgniku vastu 144 760 eurot. Nimetatud nõue

tuleb seetõttu lugeda sissenõutavaks muutunuks ja arvestada PankrS § 1 lg 2 nimetatud

maksevõimetesti kohaldamisel.

2-25-5566

16.1. VK & F OÜ vahel 20.09.2020 sõlmitud lepingust tuleneb, et laenu lõpptähtajaks oli

31.12.2025 ja leping pikeneb automaatselt üheks aastaks, kui laenusaaja selleks soovi avaldab

(dtl 594). Laenu tähtaja pikenemist ei nähtu ka tänaseks sissenõutavaks muutunud VK & F

OÜ 48 619 euro suuruse nõude osas. Nõuet tuleb käsitada sissenõutavaks muutunud nõudena.

16.2. Võlgniku väitel võlausaldajate Ettevõtete Juhtimise OÜ-ga (kohustus 1687 eurot),

LandB Capital OÜ-ga (kohustus 12 398 eurot) ja Veski Market OÜ-ga (kohustus 6371 eurot)

kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Võlgniku esitatud varade ja kohustuste kirjelduses (dtl

563–564) märgib võlgnik kahe esimese osas, et need finantseerisid võlgniku tegevust ja

investeeringuid. Veski Market OÜ kohta märkis võlgnik, et peale tegevuse lõpetamist kandis

vabad vahendid „nõudmiseni“ seotult võimalike nõuetega, mida seni ei ole tekkinud. Asja

materjalides ei sisaldu ka ühtegi selgitust selle kohta, millistel asjaoludel peaksid

võlausaldajate Ettevõtete Juhtimise OÜ, LandB Capital OÜ ja Veski Market OÜ nõuded

olema mittesissenõutavad. Seda ei selgita võlgnik ka määruskaebuses. Seetõttu tuleb

ringkonnakohtu hinnangul mõista ka nimetatud kohustusi sissenõutavaks muutunutena.

16.3. Võlgnik on kajastanud kohustustena ka Brave Capital Group OÜ nõude 385 450 eurot,

mille tagastamise tähtaeg oli 31.12.2025. Võlgnik on märkinud, et 143 500 euro ulatuses on

nõue tasaarvestatud võlausaldaja nõudega. Jättes kõrvale väidetava tasaarvestuse, oleks

sissenõutav osa siinse määruse tegemise aja seisuga seega 241 950 eurot.

16.4. Likviidsustesti kohaselt sissenõutavaks muutunud nõudeid arvestades on võlgniku

kohustuste suuruseks 455 785 eurot. Selle arvestamisel on ringkonnakohus jätnud kõrvale

võlausaldaja nõude, VK Gentle 7 OÜ nõude (tähtajaga 31.12.2026) ja VM Maja OÜ nõude

(tähtajaga 18.01.2027).

17. PankrS § 1 lg 3 kohaselt võetakse maksejõuetuse bilansilise testi läbiviimisel arvesse ka

sissenõutavaks mittemuutunud kohustusi. PankrS § 1 lg 3 kohaselt arvestatakse juriidilise

isiku pankroti väljakuulutamisel ka kohustusi, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Seega

tuvastamaks, kas võlgnik on maksejõuetu, tuleb analüüsida, kas võlgniku kõik kohustused, sh

ka sissenõutavaks mittemuutunud kohustused, ületavad võlgniku kõiki varasid (bilansiline

test) (PankrS komm I (2024), § 1, p 2.2.3). VK Gentle 7 OÜ ja võlgniku vahel 20.12.2021

sõlmitud laenulepingu kohaselt on laenu (32 209 eurot) lõpptähtajaks 31.12.2026, (dtl 592).

Vara ja kohustuste nimekirjas on võlgnik esile toonud ka kohustuse 49 544 eurot VM Maja

OÜ ees, mille täitmise tähtajaks on 18.01.2027 (dtl 598). Bilansilise testi kohaselt tuleks seega

arvestada 537 538 euro suuruste kohustustega (jättes kõrvale võlausaldaja nõude).

18. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus asjas esile toodud võlgniku varade suurust ja

likviidsust. Asjas on tuvastatud, et võlgniku nõudeid ei saa pidada likviidseks varaks ja

võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille arvel oleks võimalik kohustuste

täitmiseks tulu teenida. Võlgniku pangakontol oli 17,43 eurot, mida on võlgnik kinnitanud ka

vandega (dtl 681). Määruskaebuses ega maakohtu poolt 29.04.2025 korraldatud istungil ei ole

võlgnik esitanud ühtegi põhjendust, mis lükkaks ümber järelduse tema maksejõuetuse kohta

või mis annaks aluse arvata, et võlgnik võiks mingil muul viisil suuta oma kohustused täita.

Võlgniku vara ei kata tema kohustusi, isegi kui jätta arvestamata võlausaldaja vaidlusalune

nõue ja likviidsustesti kohaldamisel kõrvale jäetud sissenõutavaks muutumata kohustused.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda halduri arvamuses ja maakohtu

järelduses, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2-25-5566

18.1. Võlgnik leiab, et team nõue 154 624 eurot EstVein OÜ vastu tulnuks võlgniku

maksevõime hindamisel arvesse võtta, sest selle täitmise tähtaeg ei olnud maakohtu määruse

tegemise ajaks veel saabunud ja nõue on tagatud EstVein OÜ laojäägiga. 14.01.2024

laenulepingu (dtl 578) p 3.1. järgi on laenu lõpptähtajaks 31.12.2025 ja leping pikeneb

igakordselt automaatselt üheks aastaks, kui laenusaaja selleks soovi avaldab. Sõlmitud

laenulepingu järgi puudub seega võlgnikul kontroll selle üle, kas üldse ja millal laen

tagastatakse. Seega kuigi maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud laenu lõpptähtaeg

saabunud, ei pidanud maakohus õigustatult nõuet EstVein OÜ vastu likviidseks varaks, mille

arvelt saaks võlgnik täita kohustusi. Nõustuda tuleb ka võlausaldajaga selles, et EstVein OÜ

on järjepidevalt alates 2014. aastast teeninud kahjumit, sellel on alates 06.2024 maksuvõlg ja

asja materjalides puuduvad igasugused tõendid sellest, et tal on laovaru, mille arvelt võiks

võlgniku nõuet täita. Samuti viitavad asjaolud sellele, et EstVein OÜ on oma

majandustegevuse lõpetanud – 2024. a IV kvartali maksustatav käive on sellel üksnes 70,08

eurot ja alates 07.11.2024 on see kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist.

Majandustegevuse lõpetamist on võlgnik kinnitanud ka esitatud varade ja kohustuste

ülevaates (dtl 563–568), kuigi määruskaebuses esitab võlgnik vastupidise väite.

18.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, nagu puuduksid

pankrotimäärusest põhjendused selle kohta, miks ei ole maakohus arvestanud võlgniku

nõudega Brave Capital OÜ vastu. Vastavad põhjendused sisalduvad maakohtu määruse

punktides 9 ja 10, ringkonnakohus nõustub nendega ega korda neid.

18.3. Nõustuda ei saa ka määruskaebusega osas, milles võlgnik peab oma likviidseks varaks

437 251 euro suurust nõuet Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu. Nimetatud nõudega

seonduv on võlgnikul esile toodud niivõrd umbmääraselt, et selle olemasolu ja likviidsust on

võimatu järeldada. Esiteks ei ole võlgnik avaldanud, mis nõudega on üldse tegu ja millistel

tingimustel on sõlmitud leping. Samuti ei ole võlgnik esitanud nõude aluseks olevat lepingut.

Kuigi võlgnik heidab maakohtule määruskaebuses ette uurimispõhimõtte rikkumist, ei ole

võlgnik esitanud vastavaid asjaolusid ka määruskaebuses. Kuigi nõustuda saab

määruskaebuse väitega sellest, et Ettevõtetesse Investeerimise OÜ 2023. majandusaasta

aruandes on kajastatud kohustusena laenud ja ettemaksed 424 053 eurot (dtl 755), ei nähtu

majandusaasta aruandest, et tegemist oleks kohustusega võlgniku ees. Ettevõtetesse

Investeerimise OÜ 2021. majandusaasta aruande kohaselt olid sellel üksnes lühiajalised

kohustused (2701 eurot, dtl 764), mis koosnes 2600 euro ulatuses seotud isikutelt saadud

laenudest (dtl 767). Nähtuvalt 2023. majandusaasta aruandes esitatud andmetest (võrdluses

2022. majandusaasta aruande andmetega, dtl 578), on seotud isikutelt saadud laene 2022.

aastal 415 000 eurot. Samas ei nähtu aga võlgniku konto väljavõttest (dtl 531–562), et võlgnik

oleks 2022. aastal teinud Ettevõtetesse Investeerimise OÜ-le mis tahes ülekandeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et võlgniku varaks ei saa pidada

väidetavat 437 251 euro suurust nõuet Ettevõtetesse Investeerimise OÜ vastu.

2-25-5566

18.4. Määruskaebuses on võlgnik ka väitnud, et omab ca 500 000 euro suurust nõuet Brave

Group OÜ vastu. Nõue tuleneb ajutise halduri aruande kohaselt (dtl 517) 28.02.2024 Brave

Capital Group OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust (dtl 585), mille kohaselt osutab

võlgnik Brave Capital Group OÜ kohustuseks olevaid teenuseid 23.03.2023 Brave Capital

Group OÜ, OÜ Rävala Kaheksa ja AS Go Group vahelisest lepingust (dtl 586–590) Tallinn

Rävala 8, Estonia pst 3A ja Estonia pst 1/3 kinnisasjade arendamiseks. Menetlusosalised ei

vaidle selle üle, et võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile 23.03.2023 lepingu kõigi osapoolte

poolt allkirjastatud versiooni, esitatud versioon on üksnes viseeritud VK ja tema poja TK

poolt, samuti on esitamata lepingu täielik versioon (viimane lehekülg või -küljed). Kuigi

määruskaebuses heidab võlgnik haldurile ette allkirjastatud eksemplari küsimata jätmist, ei

ole seda esitatud ka koos määruskaebusega. Seega on tõendamata, et võlgnik üldse oleks

23.03.2023 lepingu sõlminud ning et sellest tuleksid lepingu teisele poolele mistahes

kohustused.

28.02.2024 lepingu järgi peab Brave Capital Group tasuma võlgnikule 80% saadavatest

tasudest, mis laekuvad viimasele 23.03.2023 kokkuleppe alusel pärast võlgniku poolset arve

esitamist. 23.03.2023 lepingu alusel saab Brave Capital Group OÜ tasu, kui OÜ Rävala

Kaheksa tema tegevusega ja tegevuse asjakohasusega nõustub. Tasuks on 1% OÜ Rävala

Kaheksa poolt aktsepteeritud ehituseelarvest. Võlgnik ei ole esitanud mistahes andmeid, mis

kinnitaksid teenuse osutamist ega seda, et OÜ Rävala Kaheksa oleks võlgniku tegevusega ja

selle asjakohasusega nõustunud – s.o nende asjaolude esinemise, millega lepingu tasunõude

tekkimise seob. Maakohus on seega õigesti jätnud väidetava nõude võlgniku varana

arvestamata.

18.5. Eelnevalt käsitletud nõuete realiseerimist mõistliku aja jooksul ringkonnakohus seega

tõenäoliseks ei pea, mistõttu ei saa neid pidada võlgniku varaks. Võlgniku varaks on seega

arvelduskontol olnud 17,43 eurot.

19. Olukorras, kus võlgniku kohustused ületavad likviidsus- või bilansitesti kohaselt võlgniku

varasid, tuleb hinnata ka seda, kas selline maksejõuetus on püsiv. Siinsel juhul ületavad

võlgniku kohustused vara mõlema testi kohaselt. Võlgnik ei ole menetluses (peale eelnevalt

hinnatud nõuete) esile toonud ega tõendanud, et võlgnikul oleks tulevikuperspektiiv, mis

võimaldaks kohustused täita tulevaste positiivsete rahavoogude abil (PankrS komm (2024), §

1, p 2.2.3). Positiivsele tulevikuootusele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat

maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele

kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi

realiseerumist tõenäoliseks (RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-74-13, 99). Siinses asjas on võlgnik

oma varana ja ka väidetava tulevase positiivse rahavoona toonud esile nõuded, mida

ringkonnakohus ei pidanud kas väärtuslikuks või mille olemasolu on tõendamata. Sellistest

nõuetest tekkivat potentsiaalset positiivset rahavoogu ei saa pidada tõenäoliseks ka objektiivse

kõrvaltvaataja seisukohast. Ringkonnakohus leiab seega, et võlgniku maksejõuetus on püsiv

ja maakohus on pankroti välja kuulutanud õigesti.

20. Maakohus on 13.06.2025 allkirjastatud ja avalikustatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 2

määranud välja kuulutada võlgniku pankrot 12.06.2025 kell 14.00. TsMS 435 lg 3 kohaselt

on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev. TsMS § 478 ja § 463 lg 2

koosmõjus kohaldatakse hagita menetluses tehtavale kohtumääruse otsuse kohta sätestatut,

kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

maakohtu määrus avalikult teatavaks tehtud 13.06.2025. Seega on põhjendatud

määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja

tagasiulatuvalt, millist võimalust pankrotiseadus ette ei näe.

2-25-5566

Otsus on allkirjastatud 13.06.2025 kell 12.41 ning võlausaldaja esindaja on selle e-toimiku

vahendusel kätte saanud juba 12.55. Kohtute infosüsteemi kohaselt on maakohtu

istungisekretär menetlusosalistele teinud määruse nähtavaks ja kättetoimetatavaks 13.06.2025.

Eeltoodu alusel on ringkonnakohus veendunud, et pankrotimäärus oli avalikult teatavaks

tehtud enne 13.06.2025 kell 14.00. Pankroti väljakuulutamisega algab PankrS § 31 lg 4

kohaselt pankrotimenetlus. Seetõttu on pankroti väljakuulutamise päev ning kellaaeg olulise

õigusliku tähendusega. Määruskaebus on seetõttu osas, millega vaidlustatakse pankroti

väljakuulutamist tagasiulatuvalt, osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab

ringkonnakohus ekslikult kajastatud kuupäeva maakohtu resolutsioonis korrigeerida.

Ringkonnakohtus määrab kuulutada võlgniku pankrot välja 13.06.2025 kell 14.00. Selles osas

rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, sest võlgniku esitatud taotlust tühistada

vaidlustatud määrus täielikult, s.o saavutada olukord, kus pankrotti ei oleks välja kuulutatud,

ringkonnakohus ei rahulda.

21. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse osas, millega võlgnik vaidlustas juhatuse liikmelt

PankrS § 30 lg 3 alusel deposiidi väljamõistmist, TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi

vaatamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse selles osas ebaõigesti

menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st

2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

21.1. PankrS § 30 lg 31 kohaselt võivad määruskaebuse määruse peale esitada isik, kes tasus

deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks, ning isik,

kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti. Maakohtu määruse resolutsiooni p 13

kohaselt mõistis maakohus deposiidi 8000 eurot välja VKlt. TsMS 660 lg 1 kohaselt saab

maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse siinses asjas on esitanud võlgnik, kellel PankrS § 30 lg

31 järgi kaebeõigus puudub.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse üksnes pankroti

väljakuulutamise kuupäeva osas ja määruskaebus jääb sisulises osas rahuldamata ja

läbivaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel ja

PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda ning need tasutakse pankrotivarast (RKTKm

10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).

23. Võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepingulise esindaja kulud

4059 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja lepingulisel esindajal kulus pankrotimääruse

analüüsimiseks 0,4 tundi, määruskaebuse analüüsimiseks 1,1 tundi, täiendatavate tõendite

kogumiseks, määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja kliendisuhtluseks asjaolude

täpsustamiseks 17,1 tundi, halduri seisukoha analüüsimiseks 0,2 tundi ja ringkonnakohtu

20.01.2026 nõude analüüsimiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund.

Lepingulise esindaja tunnitasu oli 205 eurot tunnis (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Arvestades, et

määruskaebemenetluses olid vaidluse all samad küsimused, mille osas avaldasid

menetlusosalised seisukohti ka maakohtus, peab ringkonnakohus täiendatavate tõendite

kogumiseks, määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja kliendisuhtluseks asjaolude

2-25-5566

täpsustamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi. Ringkonnakohtu 20.01.2026 kiri

ei vajanud analüüsimist, kuivõrd kohus andis sellega üksnes tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks põhjendatud ja mõistlik ajakulu 0,5 tundi. Ülejäänud nimekirjas märgitud

ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude

rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 3116 eurot (15,2 x 205).

24. Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu

ringkonnakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista

seda pankrotivõlgnikult välja. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus ka võlausaldaja

viivisetaotlust.

25. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see

on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotiseadus ei näe ette pankrotimääruse peale esitatud

määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust

(PankrS § 32). TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)