2-25-4188/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 6. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-4188

Tsiviilasi

A.Z-i hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine

Artom OÜ) vastu töövõtulepingust tuleneva

põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

9463 eurot 28 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.Z (isikukood XXX, elukoht, XXX, e-

XXX lepinguline esindaja Kristjan Okas (e-post

XXX)

Kostja Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine

Artom OÜ) (registrikood 12990479, asukoht

Rävala pst 8, XXX, e-post XXX), seaduslik

esindaja juhatuse liige W.J (isikukood XXX),

endine juhatuse liige G.Y (isikukood XXX,

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

03.09.2025, 15.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.Z-i 17.03.2025 hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ)

vastu töövõtulepingutest taganemisest tulenevalt põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks osaliselt.

2. Mõista Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ) A.Z-i kasuks välja 8985

eurot 33 senti, millest 8400 eurot 31 senti on seotud töövõtulepingutest nr 241359

ja 241362 taganemisega, 439 eurot 20 senti on kohtueelsed õigusabikulud ning

145 eurot 82 senti sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (8839 eurot 51

senti) perioodil 22.01.2025–16.03.2025. Jätta kohtueelsete õigusabikulude ja

sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamise nõue eeltoodut ületavas ulatuses

rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 95% Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ)

kanda ning 5% A.Z-i kanda.

4. Mõista Bodekuelo Taperbaaro OÜ-lt (endine Artom OÜ) A.Z-i kasuks välja

menetluskulud 2215 eurot 78 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (2215 eurot 78 senti) alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates otsuse apellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.Z (hageja) esitas 17.03.2025 hagi Bodekuelo Taperbaaro OÜ (endine Artom OÜ) vastu,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9315 eurot 31 senti, viivis 153 eurot

66 senti ja kahjuhüvitis 915 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud kahest tarbija

töövõtulepingust VÕS § 635 lg-te 1 ja 4 mõttes.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2024 kaks töövõtulepingut.

Esimese töövõtulepingu nr 241359 (leping I) järgi kohustus kostja rajama hagejale hiljemalt

07.06.2024 puurkaevu ning hageja kohustus selle eest tasuma 4575 eurot (dtl 12–16, 46–50,

109–115). Teise töövõtulepingu nr 241362 (leping II) järgi pidi kostja rajama

kanalisatsioonisüsteemi ning hageja kohustus selle eest tasuma 8065 eurot 42 senti (dtl 58–62,

116–120, dtl 122–126).

Hageja nimel tasus lepingu I järgse tasu ja ettemaksu lepingu II eest kostjale Altivi Projekt

OÜ (kolmas isik) poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel VÕS § 78 lg 1 mõttes. Kolmas isik

tasus lepingust I tuleneva kohustuse täitmiseks kostjale 4575 eurot kahe maksega (dtl 17–22).

Kolmas isik tasus kostjale lepingust II tuleneva kohustuse täitmiseks ettemaksu 3825 eurot 31

senti (dtl 21–33). Kostja rikkus lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi, kui ta jättis kokku

lepitud tööd nõuetekohaselt tegemata.

1.1. Hageja selgitas lepingu I kohta, et kostjal olid lepingu I järgi kokkuvõtvalt järgmised

kohustused, mida kostja rikkus (dtl 177–182):



kostja pidi rajama puurkaevu vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud

asukoha kooskõlastuse korraldusele, keskkonnaameti poolt kaevu puurimiseks antud

loale ning puuritava kaevu asendiplaanile, mis eeldasid puurkaevu projekti



tehniliste tingimuste ja elektroonse kaevupassi kohaselt pidi rajatava puurkaevu

sügavus olema hinnanguliselt 35m vastavalt pakkumisele nr 20241359



puurkaev pidi võimaldama saada tarbevett vastavalt projektile



hind pidi sisaldab veeanalüüside tegemist ja maksumust



puurkaev tuli rajada vastavalt kehtivale veeseadusele



puurkaev ja selle kohta käiv informatsioon pidi olemas pärast registrisse kandmist

järgmisel lehel https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx



kostja pidi täitma puurkaevu andmed Keskkonnaregistris pärast veeproovide vastuse

saamist ja need Keskkonnaametile edastama.



kostja oleks pidanud lepingu I p 3.4 järgi rajama puurkaevu 07.06.2024.

Kostja rikkus lepingut I, sest ta ei ole seni lepingust I tulenevaid kohustusi täitnud, puurkaev

on rajamata ning seadustamata. Puurkaev ei valminud hiljemalt 07.06.2024 ning puurkaev ei

valminud ka 19.08.2024, kuigi kostja nii väidab. See nähtub asjaolust, et kostja ei ole esitanud

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega põhjendusi, miks seda esitada ei saa. Kostja rikkus

lepingut ka seetõttu, et puurkaev ei vasta lepingutingimustele, mittevastavust tõendab

asjatundja Indrek Tambergi 12.12.2025 arvamus (dtl 195–197). Puurkaev on

lepingutingimustele mittevastav järgmistel põhjusel:



puurkaevul on vale sügavus, see ei vasta projektile, on 35 meetri asemel 18 meetrit

sügav, eeltoodu tõttu on vett andev osa vaid 5–6 meetrit,



soola sisaldus puurkaevus oleval veel on kordades üle normide, mille tõttu ei sobi vesi

joogi-ja tarbeveeks,



olemasolevat puurkaevu ei saa muuta ega parandada, sest puurkaevu manteltoru on

plastikust ning puurkaevu sügavamaks puurimine purustaks selle.

1.2. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, sest ta ei ole neid seni

täitnud. Kostja pidi kanalisatsiooni rajamisega alustama hiljemalt 07.07.2024 ja selle

kahekümne kalendripäeva jooksul lõpetama, kuid kostja ei ole kanalisatsiooni seni rajama

hakanud. Kuna kostja rikkus lepinguid, taganes hageja 17.01.2025 lepingutest I ja II.

Hageja esitas 17.01.2025 kostjale taganemisavalduse ja kahju hüvitamise nõude (dtl 42–44).

Hageja märkis, et taganeb lepingutest I ja II VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 635 lg 1,

636 lg 5 ja VÕS § 188 lg 1 alusel ning nõuab 8400 eurot 31 senti tagasitäitmise võlasuhte

raames VÕS § 189 lg 1 kohaselt. Hageja palus kostjal tagastada raha hageja arvelduskontole

hiljemalt 24.01.2025. Hageja esitas lisaks kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjal

hüvitada kohtueelsed õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Kostja

24.01.2025 raha ei tagastanud ning kahju ei hüvitanud.

1.3. Hagiavalduse täpsustuste järgi palus hageja lõpliku nõudena kostjalt välja mõista (dtl

182):



8400 eurot 31 senti (4575 + 3825,31), põhivõlg lepingutest I ja II taganemise tõttu



915 eurot, mis on kahjunõue kohtueelse õigusabikulu hüvitamiseks



153 eurot 66 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis taganemise ja kahju

hüvitamise nõudelt 9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 4629 eurot 50 senti ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja palus rahuldada hagi TsMS § 407 lg 1

järgi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning tunnistada

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2. Tartu Maakohus võttis 03.04.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus.

3. Kostja esitas 29.04.2025 hagile vastuse (dtl 80–132), milles vaidles hagile vastu, leides, et

hageja nõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja

selgitas, et tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga, sest tegelikult telliti tööd hageja

ettevõttele Geta Grupp OÜ, mille ainuosanik ta on.

3.1. Kostja selgitas lepingu I (puurkaev) kohta, et on kõik lepingust I tulenevad tööd teinud,

hagejale üle andnud ning saab seda ka tõendada. Kostja pidi lisaks puurkaevu rajamisele

kooskõlastama puurkaevu asukoha kohaliku omavalitsusega, puurkaevu projekteerima ja

taotlema sellele ehitusloa, transportima tehnika ja materjali, mõõtma staatilise ja dünaamilise

veetaseme ja tegema veeanalüüsid. Kostja tegi kõik tööd. Hageja 19.08.2025 e-kiri kostjale

lubadusega paigaldada 20.08.2025 puurkaevu pump (dtl 85), foto puurkaevu rajamisest (dtl

86 ja 87) ning asjaolu, et maksehäires ei esitatud nõudmisi seoses puurkaevuga (dtl 121)

tõendavad puurkaevu valmimist Kostja on hagejale tellitud tööd üle andnud ning hageja on

need vastu võtnud. Lepingu I p 5.3 järgi oli hagejal aega kolm kalendripäeva pärast tööde

tegemist, et esitada kostjale tööde mittevastavusega seotud pretensioonid. Puurkaevu

üleandmine toimub automaatselt peale kaevu puurimist kinnistul lepingu p 7.2 alusel.

3.2. Kostja selgitas lepingu II (kanalisatsioon) kohta, et töödega alustamine seisis hageja taga.

Hageja andis kostjale oma 05.09.2024 e-kirjas teada, et tellis kanalisatsioonitöö teiselt

pakkujalt ning soovib kostjalt raha tagasi. Kuna kinnistul oli kanalisatsioonitööde teostamine

võimalik alates 20.08.2025 ning hageja teatas juba 05.09.2025, et keegi teine tegi tööd ära,

võib sellest järeldada, et hageja leidis lihtsalt endale soodsama pakkuja ning loobus tööde

tellimisest kostjalt, andmata kostja võimalust teha tööd mõistliku aja jooksul tööd. Hageja ei

saanud taganeda lepingust põhjendusel et kostja on lepingut rikkunud, sest hageja ei andnud

kostjale mõistlikku aega lepingu II täitmiseks. Kostja andis hagejale teada, et kokkulepitud

kanalisatsioonitööd saab teostada kui kinnistul saab kasutada vett. Hageja andis kostjale teada

et pump saab paigaldatud ning vett saab kasutada alates 20.08.2024. Sellest tulenevalt ei

saanud olla tööde tähtaeg hageja poolt väidetud 07.07.2024.

Hageja ei ole kehtivalt lepingust II taganenud. Lepingu p 8.2 sätestas, et tellija võib lepingu

igal ajal olenemata põhjusest etteteatamiseta üles öelda. Sellisel juhul on tellija kohustatud

tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, kui tööd on

teostatud kehtiva seaduse ja projekti järgides. Eelnimetatud põhjusel lepingu ülesütlemisel

hüvitab tellija töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud töö eest tasumisele lepingu ülesütlemisega

tekitatud kahju, 50% lepingu hinnast.

4. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 03.09.2025 kohtuistungi. Kohtuistungile ei ilmunud

ükski pooltest ega hageja lepinguline esindaja. Hageja esindaja selgitas telefoni teel, et on

haige, kuid unustas kohtule tõendi esitada ja haigestumisest teada anda. Kohus toimetas kostja

seaduslikule esindajale kohtukutse isiklikult kätte 20.08.2025 kell 14.26 KÄPO-s. Kostja

seaduslik esindaja teavitas kohut 02.09.2025 kell 20.47 saadetud e-kirja teel, et on haige ning

ei saa istungil osaleda, kuid mõjuva põhjuse kohta tõendit kohtule ei esitanud. Kohus lükkas

asja arutamise edasi.

4.1. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 15.10.2025 kohtuistungi. Kohtuistungile ei

ilmunud kumbki pool, hageja lepinguline esindaja osales video teel. Kohus otsustas lahendada

asja sisuliselt TsMS § 414 kohaselt, kuivõrd kostja oli TsMS § 413 lg 3 p 3 mõttes olnud nõus

kirjaliku menetlusega (dtl 83).

Kohus täpsustas kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid ja selgitas hagejale tõendamiskoormist.

Hageja on tuginenud töövõtulepingust taganemisele (kaks töövõtulepingut, esimene

puurkaevu rajamiseks ja teine kanalisatsioonitöödeks). Et tagasitäitmise võlasuhte raames

kostjalt raha tagasi nõuda, tuleb tõendada:



taganemise formaalsed eeldused (st et taganemisavaldus on esitatud ja kostja selle

kätte saanud, selle kohta 17.01.2025 dtl 42 on hageja tõendid esitanud)



taganemise materiaalsed alused: 1) kostjale on antud mõistlik tähtaeg kohustuse

täitmiseks või 2) esines oluline lepingu rikkumine. Selles osas oleks tõendeid

rohkem vaja, praegustest materjalidest ei nähtu.

Hageja selgitas lepingu I kohta, et puurkaevu sellisena, nagu ta praegu on, tegi valmis kostja,

konkreetset lõpetamise päeva ei oska öelda. Võimalik, et 20.08.2024. Üks asi on augu

puurimine, teine asi järeltegevused – betooni valamine, aga ka dokumentatsiooni korda

tegemine. Kostja täitis lepingujärgse kohustuse ja kandis puurkaevu andmed registrisse alles

24.01.2025 (dtl 128). Puurkaev ise on endiselt ainult 18 meetrit sügav, tehniliselt saab sealt

vett saab võtta, joogivett mitte. Tõenäoliselt on tulevikus vaja puurida uus auk, see tuleb

soodsam, kui olemasoleva sügavamaks puurimine. Hageja lubas lepinguga II seostuvat

täpsustada.

4.2. Kohus määras kohtuistungil eelmenetluse lõppemise aja, pärast mida uusi asjaolusid ega

tõendeid esitada ei saa. Kohus pikendas seoses puhkusel viibimisega tähtaegu. Kohus andis

pooltele tähtaja kuni 14.01.2026 ning selgitas, et siis lõpeb eelmenetlus ning pärast seda uusi

tõendeid ega asjaolusid esitada ei saa. Kohus andis lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 21.01.2026 ning nimekirjadele vastamise tähtaja

23.01.2026.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks kaks

kohtuistungit. Esimesele kohtuistungile pooled ega nende esindajad ei ilmunud. Teisel

kohtuistungil osales hageja esindaja video teel, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab,

et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda järgnevalt.

6. Kohus märgib, et hageja on palunud kostjalt välja mõista:



8400 eurot 31 senti (4575 + 3825,31), tuginedes sellele, et ta on lepingutest I ja II

VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 635 lg 1, 636 lg 5 ja VÕS § 188 lg 1 kohaselt

kehtivalt taganenud. Hageja palub kostjalt välja mõista 8400 eurot 31 senti

tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 kohaselt.



915 eurot, mis on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

kohaselt.



156 eurot 51 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis taganemise ja kahju

hüvitamise nõudelt 9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest.

Kohus analüüsib esmalt poolte vahel sõlmitud lepingutest I ja II taganemisega seostuvaid

nõudeid, mis põhinevad tagasitäitmisvõlasuhtel (I), seejärel kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamisele suunatud kahjunõuet, viivisenõuet ning menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist (II).

I

7. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:



pooled sõlmisid kaks töövõtulepingut, töövõtulepingu nr 241359 (leping I) järgi

kohustus kostja rajama hagejale puurkaevu ning hageja kohustus selle eest kostjale

tasuma 4575 eurot (dtl 109–115)



töövõtulepingu nr 241362 (leping II) järgi pidi kostja rajama kanalisatsioonisüsteemi,

ja hageja kohustus selle eest kostjale tasu maksma (dtl 116–120)



hageja tasus kostjale lepingu I eest 4575 eurot Altivi Projekt OÜ kaudu (dtl 19–20)



hageja tasus kostjale lepingu II täitmiseks ettemaksu 3825 eurot 31 senti Altivi Projekt

OÜ kaudu (dtl 32)



hagejale on praeguseks rajatud 18 meetri sügavune puurkaev



kostja ei rajanud hagejale kanalisatsioonisüsteemi



hageja esitas kostjale 17.01.2025 lepingutest I ja II taganemise avalduse ja

kahjunõude, milles palus kostjal tasuda 9315 eurot 31 senti, millest 4575 eurot on tasu

lepingu I eest, 3825 eurot 31 senti lepingu II alusel tasutud ettemaks ning 915 eurot

kohtueelne õigusabikulu kahjuna



kostja sai 17.01.2025 lepingutest I ja II taganemise avalduse ja kahjunõude kätte, kuid

ei ole hagejale 9315 eurot 31 senti maksnud



kostja muutis 18.11.2025 ärinime, praegune ärinimi on Bodekuelo Taperbaaro OÜ

(endine Artom OÜ), juhatuse liikmeks sai W.J, kes on seotud 782 makseraskustes

äriühinguga (dtl 181, 198–213).

8. Hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt 8400 euro 31 sendi hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi

eeldusel, et hageja on kehtivalt lepingutest I ja II taganenud. Kohus arutas kohtuasja aluseks

olevaid asjaolusid ja õiguslikku külge ning selgitas tõendamiskoormist istungil (dtl 158–159).

8.1. Kohus märgib, et töövõtulepingust on võimalik taganeda ning see VÕS § 655 kohaselt

üles öelda. Töövõtulepingust taganemisel ja selle ülesütlemisel on erinevad õiguslikud

tagajärjed (RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 10–11). Hageja on tuginenud sellele, et ta on

lepingutest taganenud. Lepingust taganemine toimub VÕS § 188 lg 1 järgi taganemisavalduse

tegemisega teisele lepingupoolele. Riigikohus on selgitanud, et taganemisega muutub lepingu

täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel tagasitäitmise võlasuhteks. Lepingupool võib VÕS §

189 lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (RKTKo 10.07.2023, 2-20-

9750/61, p 29). Kui üleantu tagastamine on võimatu, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada

üleantu väärtus.

8.2. Hageja võib olla lepingutest I ja II kehtivalt taganenud tingimusel, et täidetud olid

järgmised taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused:



pooled olid sõlminud kehtivalt lepingud I ja II



täidetud olid lepingutest I ja II taganemise formaalsed eeldused

o

hageja esitas kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1

o

kostja sai lepingutest I ja II taganemise avalduse kätte

o

taganemine ei ole lubamatu VÕS § 118 kohaselt, hageja tegi

taganemisavalduse mõistliku aja jooksul alates sellest, kui ta sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama, või alates täiendava

tähtaja möödumisest



täidetud olid lepingutest I ja II taganemise materiaalsed eeldused

o

esines taganemisalus, kostja oli lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi

oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 mõttes

o

kui taganeti enne kostja kohustuste sissenõutavaks muutumist pidi olema

ilmne, et kostja paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab,

et ei kavatse lepingut täita ning taganemise kavatsusest tuli kostjale teatada,

välja arvatud juhul, kui kostja oli teatanud, et ta ei täida enda kohustust VÕS §

117 mõttes

9. Kohus leiab, et pooled on sõlminud kehtivalt lepingud I ja II. Kohus on seisukohal, et

lepingud I ja II tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kohus peab

Euroopa Kohtu seisukoha järgi kontrollima tellija staatust tarbijana omal algatusel (Euroopa

Kohtu otsus 497/13 Froukje Faber vs Autobedrijf Hazet Ochten BV, p 48). Kohtu hinnangul

ei ole tegemist tarbijatöövõtulepingutega VÕS § 635 lg 4 mõttes.

9.1. Kohtu tuvastatud asjaoludel on lepingute I ja II pooled hageja ja kostja. Pooled on

esitanud kohtule mitmeid faile lepingute I ja II kohta, kohus lähtub allkirjastatud failidest (dtl

110–120). Lepinguteksti kohaselt on lepingute I ja II järgi tellija hageja füüsilise isikuna, mis

nähtub nii lepingu sissejuhatusest kui ka poolte andmetest lepingu lõpus, lepingutes I ja II

puudub viide sellele, et hageja oleks sõlminud lepingu esindades mõnda juriidilist isikut.

Lepingute I ja II puhul on hageja on füüsilisest isikust tellija ning kostja majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev töövõtja VÕS § 635 lg 4 mõttes.

9.2. Kohus leiab, et tegemist ei ole siiski tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes.

Kuigi lepingu on sõlminud tellijana füüsiline isik, on kostja tõendanud, et hageja ei sõlminud

lepingut VÕS § 1 lg 5 mõttes tarbijana, sest lepingud I ja II ei seostunud mitte hageja

eratarbimise sfääriga, vaid tema iseseisva majandus- ja kutsetegevusega. Kostja on esitanud

kohtule tõendina hageja 21.05.2024 e-maili, kus hageja on selgitanud, et lepingute I ja II

esemega seotud kinnistu omanik ning tellija on Geta Grupp OÜ (registrikood 12929994).

Lepingute I ja II esemega seotud Piiri, Tirbi küla, Saaremaa vald, Saare maakond asuva

kinnistu (registriosa 2958534) omanik on Geta Grupp OÜ, kellele kuulub keskkonnaregistri

andmetel alates 25.01.2025 ka kinnistul asuv puurkaev (dtl 128).

9.3. Kohus lisab, et tegemist ei saa olla tarbijatöövõtulepinguga ka põhjusel, et lepingute I ja

II esemeks oli rajatiste rajamine maatükile. Tarbijatöövõtulepingul on spetsiifiline objekt,

selle esemeks saab olla teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Riigikohus on leidnud, et

ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks

siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 15).

Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus lepingute I ja II esemeks oli puurkaevu ja kanalisatsiooni

rajamine Geta Grupp OÜ-le kuuluvale kinnistule ehk rajatiste rajamine äriühingu maatükile ei

olnud sarnaselt tegemist tarbijatöövõtulepinguga.

9.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on pooled sõlminud kehtivalt lepingud I ja II, mis

tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes, need ei ole

tarbijatöövõtulepingud, sest lepingute I ja II esemeks oli rajatiste rajamine maatükile ning

kostja on tõendanud, et lepingute I ja II täitmine ei seostunud hageja eratarbimise sfääriga.

10. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lepingutest I ja II taganemise formaalsed eeldused

olid täidetud. Hageja on tõendanud, et ta esitas kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse

VÕS § 188 lg 1 mõttes ning kostja on selle kätte saanud. Taganemisavaldus on saadetud

kostja e-mailile, millelt pooled varasemalt kirjavahetust pidasid ning kostja ei ole ka väitnud,

et ta ei oleks taganemisavaldust kätte saanud (dtl 42).

10.1. Kohus leiab, et lepingutest I ja II taganemine ei olnud lubamatu VÕS § 118 mõttes, sest

hageja tegi taganemisavalduse mõistliku aja jooksul alates vastavalt täiendava tähtaja

möödumisest ning olulisest lepingurikkumisest teada saamisest. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt suhtlesid pooled lepingute I ja II oluliste rikkumistega seoses kohtueelselt viimati

05.09.2024 (dtl 33), hageja konsulteeris juristiga 16.09.2024–22.10.2024 (dtl 33, 55) ning

hageja tegi kostjale lepingutest I ja II taganemise avalduse 17.01.2025 (dtl 42).

10.2. Kohus leiab, et taganemisavaldus oli eeltoodut arvestades tehtud mõistliku aja jooksul ja

taganemine oli lubatav, kostja ei ole ka väitnud, et taganemisavaldus oleks esitatud

ebamõistlikult hilja või esineks muid asjaolusid, mille tõttu oleksid taganemise formaalsed

eeldused täitmata. Kohus hindab järgmiseks, kas täidetud olid lepingutest I ja II taganemise

materiaalsed eeldused. Kohus käsitleb esmalt lepingut I ja seejärel lepingut II.

11. Hageja on lepingu I kohta taganemisavalduses välja toonud, et ta taganes kostja olulise

lepingurikkumise tõttu VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi. Hageja

väitel ei ole kostja seni töid teinud, olemasoleva puurkaevu rajas kolmas isik ning see

puurkaev ei vasta asjatundja arvamuse järgi lepingutingimustele (dtl 55, 196–197).

11.1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus oluliselt lepingust I tulenevaid

kohustusi VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi sellega, kui ta täitis

lepingust I tulenevaid kohustusi osaliselt selliselt, et lõpptulemusena on kinnistul 35 meetri

sügavuse puurkaevu asemel 18 meetri sügavune puurkaev, mis on vale sügavusega, mille

tõttu on vett andev osa on vaid 5–6 meetrit, kus asuva vee soolasisaldus on kordades üle

normide, mille tõttu ei sobi vesi joogi- ega tarbeveeks, ning seda olukorras, kus olemasolevat

puurkaevu ei saa muuta ega parandada (dtl 179–180).

11.2. Kohus leiab, et hageja on tõendanud ning pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli

kohustus rajada 35 meetrine puurkaev (dtl 111 (leping), dtl 56 (kostja 25.04.2024 e-kiri).

Hageja on tõendanud, et praegune puurkaev on 18 meetrit sügav (dtl 196). Hageja on

tõendanud, et rajatud 18 meetrist puurkaevu ei ole võimalik parandada. Asjatundja on

12.12.2025 arvamuses välja toonud, et kuna puurkaevu manteltoru (12 m) on rajatud

plastikust, siis puurkaevu sügavamaks puurimine võib suure tõenäosusega põhjustada

manteltoru purunemise. Seega ei ole olemasoleva puurkaevu puurimine projektis kavandatud

sügavuseni soovitatav. Planeeritud sügavusega puurkaevu rajamiseks tuleb olemasolev

puurkaev tamponeerida ja rajada uus projektile vastav puurkaev (dtl 196–197).

11.3. Kohus leiab, et ainuüksi juba eeltoodud rikkumised on olulised lepingurikkumised, mille

tõttu oli hagejal õigus VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi lepingust I

taganeda. Kuivõrd asjatundja arvamusest nähtuvalt ei ole olemasolevat puurkaevu võimalik

parandada, oli hagejal VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 järgi õigus taganeda täiendavat tähtaega

andmata.

11.4. Kohus märgib, et kuivõrd eeltoodu oli piisav, et lepingust I kehtivalt taganeda, ei ole

vajalik ülejäänud lepingurikkumisi analüüsida. Kohus lisab siiski, et kohtuasja materjalidest

nähtuvalt rikkus kostja ka teisi lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on paljasõnaliselt

väitnud, kuid ei ole tõendanud, et tööd on valmis ning, et hageja oleks tööd vastu võtnud,

arvestades muuhulgas seda, et tööde üleandmine oli kokku lepitud üleandmis-

vastuvõtmisaktiga lepingu p 4.6 järgi, mida kostja ei ole tõendina kohtule esitanud ega ka

väitnud, et selline akt oleks koostatud (dtl 81–82, 112). Hageja tõenditest nähtuvalt tegi

puurkaevu kolmas isik (dtl 55). Hageja on tõendanud ka seda, et puurkaev ei vasta väiksema

sügavusega projektile (dtl 196–197), kostja hilines kohustuse täitmisega, kui kandis

puurkaevu andmed keskkonnaregistrisse alles 25.01.2025 ehk pärast seda kui hageja oli

lepingust I taganenud (dtl 132). Kostja ei tõendanud ka seda, et ta on puurkaevu hagejale üle

andnud, lepingu I p 10 järgi kuuluvad puurkaev ja materjalid kuni registrisse kandmiseni

kostjale (dtl 114).

11.5. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingurikkumise eest. Pooled olid lepingu I p-s 6.1

kokku leppinud, et pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui

rikkumine on põhjustatud süüliselt. Pooled võivad kokkuleppel VÕS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1

järgi vastutust kohustuse rikkumise eest piirata ning näha ette rikkumise üksnes süü

olemasolul. Tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga ning kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepe ei kehti.

Riigikohus on leidnud, et lepingurikkumise korral tuleb sarnaselt VÕS § 103 lg-le 1 lepingut

rikkunud isiku süüd eeldada ning seetõttu peab hageja TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi

tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju, põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel ja kahju

ettenähtavuse, kostja peab aga tõendama vastutuse puudumist põhjusel, et ta ei olnud

rikkumises süüdi (RKTKo 3-2-1-171-10, p 17; RKTKo 3-2-1-173-12, p 15–16). Kohus leiab,

et kostja vastutab lepingu I rikkumise eest, sest ta ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest

nähtuks, et ta ei ole rikkumises süüdi, ega neid ka tõendanud.

11.6. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lepingust I taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on 17.01.2025 lepingust I kehtivalt taganenud.

12. Hageja on lepingu II kohta taganemisavalduses välja toonud, et ta taganes kostja olulise

lepingurikkumise tõttu VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt ning VÕS § 647 järgi. Kohus

tuvastab, et hageja andis kostjale 19.08.2024 lepingu II esemeks olevate kanalisatsioonitööde

kohta teada, et tal hakkab asi juba kriitiliseks minema ning palus teada anda, millal tööd saab

teha. Kostja vastas samal päeval, et saab kanalisatsioonitööd planeerida kui pump on kaevus.

12.1. Hageja kirjutas 30.08.2024 kostjale, et ootab vastust 30.08.2024 jooksul ning kui kostja

ei vasta, siis ta taganeb lepingust (tühistab selle). Hageja kohtu ette toodud asjaoludest ja

tõenditest nähtuvalt kostja hagejale seepeale ei vastanud, mistõttu kirjutas hageja 05.09.2024

kostjale, et kuna te ei vasta ja kanalisatsioonisüsteemi ei ole mõistliku aja jooksul ehitama

hakatud siis soovin meie vahel sõlmitud lepingu 241362 tühistada. Olin sunnitud võtma teise

ettevõtte, kes projekti lõpuni viiks. Palun tagastage ettemakstud raha ehitusettevõtte Altivi

Project OÜ samale arveldusarvele kust ettemaks teile teostati (dtl 33).

12.2. Kohus leiab, et hageja 05.09.2024 kirja kostjale saab käsitada taganemisavaldusena,

selle kehtivusele hinnangu andmiseks tuleb arvestada ka kostja väiteid. Kostja on

hagivastuses välja toonud, et ta andis 19.08.2024 hagejale teada, et kokkulepitud

kanalisatsioonitööd saab teha, kui kinnistul saab kasutada vett ning hageja andis samal päeval

kostjale teada et pump saab paigaldatud ning vett saab kasutada alates 20.08.2024 (dtl 33).

Kostja leidis, et sellest tulenevalt ei saanud olla tööde tähtaeg hageja poolt väidetud

07.07.2024 ning hageja ei saanud taganeda lepingust põhjendusel et kostja on lepingut

rikkunud, kuna hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega selle täitmiseks (dtl 81). Hageja on

täiendavaates seisukohtades leidnud, et kanalisatsioon pidi olema valmis hiljemalt 08.09.025,

sest kostja enda väitel valmis 19.08.2024 puurkaev ning tööde valmimise tähtpäev oli lepingu

II p 4.4 järgi 20 päeva ehitusplatsi kostjale üleandmisest (dtl 176, 117).

12.3. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja vastuväide, et hageja ei tõendanud, et

kanalisatsioonitööd pidid valmima hiljemalt 07.07.2024, samas nõustub kohus hageja

käsitlusega, et ta on tõendanud, et ehitusplats anti kostjale üle hiljemalt 19.08.2024 ning

sellest alates 20 päeva jooksul ehk nädalavahetust arvestades 09.09.2024 pidid

kanalisatsioonitööd lepingu II p 4.4 järgi valmis olema. Kuivõrd hageja esitas kostjale

05.09.2024 e-kirja, mida võib käsitada taganemisavaldusena, taganes hageja VÕS § 117

mõttes enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Kohus märgib, et pool saab VÕS § 117 lg-te 1–3 järgi lepingust enne kohustuse

sissenõutavaks muutumist taganeda, kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise

lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, sealjuures tuleb

lepingust taganemise kavatsusest teatada, välja arvatud juhul, kui kostja õeks teada andnud, et

ta lepingut II ei täida.

12.4. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et 05.09.2024 seisuga oleksid olnud

täidetud materiaalsed eeldused, et lepingust II enne kohustuse sissenõutavaks muutumist

taganeda. Kostja ei olnud teada andnud, et ta ei kavatse lepingut täita. Hageja pidi seda

arvestades kostjat lepingust taganemise kavatsusest teavitama, mida hageja ka tegi, kuid ta ei

oodanud ära mõistlikku aega, et anda kostjale võimalus täitmist kinnitada või tagada (dtl 33).

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei taganenud hageja lepingust II kehtivalt 05.09.2024

enne kohustuste sissenõutavaks muutumist.

12.5. Kohus leiab, et hageja taganes aga lepingust kehtivalt 17.01.2025, sest selle aja peale oli

möödunud mõistlik periood, mille jooksul oleks kostjal olnud võimalik enda kohustusi täita

või hagejaga suhelda, kuid kostja seda ei teinud. Kohus leiab, et kostja rikkus VÕS § 647

mõttes oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jättis kanalisatsioontööd tegema, hageja

oli andnud lepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja 30.08.2024 ning

kostja ei olnud VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes kohustusi täitnud, mistõttu oli tegemist olulise

lepingurikkumisega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud ka seda, et ta võis 17.01.2025

taganemisavaldust tehes eeldada, et kostja enda kohustusi ei täida, sest ta oli kuulnud kostja

makseraskustest ning 18.11.2025 oli vahetatud kostja ärinimi, uueks ärinimeks sai Bodekuelo

Taperbaaro OÜ ning juhatuse liikmeks W.J, kes on seotud 782 makseraskustes äriühinguga

(dtl 181, 198–213). Eeltoodut arvestades olid 17.01.2025 lepingust II taganemise materiaalsed

eeldused täidetud.

12.6. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingurikkumise eest. Pooled olid lepingu II p-s 6.1

kokku leppinud, et pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui

rikkumine on põhjustatud süüliselt. Pooled võivad kokkuleppel VÕS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1

järgi vastutust kohustuse rikkumise eest piirata ning näha ette rikkumise üksnes süü

olemasolul. Tegemist ei olnud tarbijatöövõtulepinguga ning kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepe ei kehti. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu I

rikkumise eest, sest ta ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole

rikkumises süüdi, ega neid ka tõendanud.

12.7. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on lepingust II taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on 17.01.2025 lepingust II kehtivalt taganenud.

13. Kohus leiab, et kuivõrd hageja taganes 17.01.2025 kostjaga sõlmitud lepingutest I ja II

kehtivalt, on tal VÕS § 189 lg 1 kohaselt tekkinud õigus nõuda tagasitäitmisvõlasuhte raames

kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui

ta tagastab kõik üleantu.

13.1. Kohus märgib, et kuigi kohustus tagastada kõik üleantu on VÕS § 189 lg-s 1 sõnastatud

justkui tagasitäitmisvõlasuhte raames nõuete esitamise eeldus, on oma olemuselt tegemist

kostja vastuväitega VÕS § 189 lg 1, § 111 lg 7 ja § 110 lg 5 kohaselt. Kostja ei ole esitanud

vastuväidet, et ta sooviks VÕS § 110 lg 5 järgi, et teda kohustataks otsust täitma üksnes juhul,

kui hageja on oma kohustuse tema suhtes täitnud (hüvitanud üleantud lepingutingimustele

mittevastava puurkaevu väärtuse) või sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse. Kohus

saanuks VÕS § 189 lg-te 1–3 kohaseid nõudeid saldeerida vaid kostja taotlusel, nagu on

selgitatud ka õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320/73, p

15.1; RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160/64, p 13; VÕS-I Komm § 110, p 8.2). Kostja üleantu

tagastamise nõuet ega väärtuse hüvitamise taotlust ei esitanud, tal on võimalik enda nõudeid

esitada eraldi menetluses.

13.2. Kohtu tuvastatud asjaoludel on hageja tasunud kostjale lepingu täitmiseks 4575 eurot

ning lepingu II jaoks ettemaksu 3825 eurot 31 senti kolmanda isiku kaudu (dtl 19, 20, 32).

Kohus leiab, et need summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab selles

osas hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8400 eurot 31 senti. Kohus käsitleb

järgnevalt kohtueelse õigusabikulu kui kahju hüvitamise nõuet ning viivisenõuet.

II

14. Hageja on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista 915 eurot, mis on kohtueelsed

õigusabikulud kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Kohus märgib, et otsene

varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes on ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed

õigusabikulud (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28; RKTKo 24.11.2021, 2-18-

13432/108, p 24).

14.1. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel

järgmistel tingimustel:



hagejale on tekkinud kahju



esineb põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel



õigusabi kasutamine oli hagejale mõistlikult võttes vajalik, kas selleta oleks isik

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta



hageja on tõendanud, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni

eest maksis või peab maksma



hageja kantud õigusabikulud on mõistlikud ehk vajalikud ja mõistliku suurusega

(RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28; RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24;

RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-2-1-19-13. p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p

29; RKTKo 3-2-1-79-08 p 18).

14.2. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et talle tekkis otsene varaline kahju, kui ta pidi

kandma kohtueelseid õigusabikulusid põhjusel, et kostja rikkus lepingust I ja II tulenevaid

kohustusi. Kohtueelsed õigusabikulud hõlmavad konsultatsiooni, dokumentidega tutvumist ja

taganemisavalduse koostamist ja edastamist. Hageja on kohtueelsete õigusabikulude kohta

kohtule tõendina esitanud taganemisavalduse (dtl 41–45) ja õigusabikulude kohta hagejale

väljastatud arve (dtl 73). Kohus leiab, et kuivõrd kohtueelsed õigusabikulud tekkisid

õigusabikulude arve järgi seoses õigusabi kasutamisega taganemisavalduse koostamiseks ja

konsultatsiooniks, on hageja tõendanud, et esines VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslik seos

hagejale kahju tekkimise ja kostja lepingurikkumise vahel. Hageja taganes lepingust, sest

kostja rikkus lepingut ning kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja vajanud

õigusabi taganemisavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõude keskne

eeldus on taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmine, oli õigusabi kasutamine

oli hagejale mõistlikult võttes vajalik, selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt

kaitsta.

14.3. Kohus leiab, et hageja on õigusabikulu eest esitatud arvega tõendanud, et mitu tundi

talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma (dtl 73).

Arve kohaselt osutas jurist talle õigusabiteenust viis tundi tunnihinnaga 150 eurot, pool tundi

olid kulud konsultatsiooni eest, tund aega alusdokumentidega tutvumine ning 3,5 tundi kulus

taganemisavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus leiab, et hageja kantud õigusabikulud

on mõistlikud ehk vajalikud ja mõistliku suurusega osaliselt. Tegemist oli taganemisavalduse

mitte menetlusdokumendiga ning põhjendused olid üldised. Kohtu hinnangul on

taganemisavalduse sisu ja asja keerukust arvestades põhjendatud juristi tunnitasu määr 120

eurot + km ning põhjendatud ajakulu kolm tundi, tund aega dokumentidega tutvumise ja

konsultatsiooni eest ning kaks tundi taganemisavalduse koostamiseks.

14.4. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt välja

mõista otsese varalise kahju hüvitis 439 eurot 20 senti (120 × 3 + 22% km).

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka 156 eurot 51 senti, mis on sissenõutavaks

muutunud viivis taganemise ja kohtueelsete õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõudelt

9315 eurot 31 senti (8400,31 + 915) 22.01.2025–16.03.2025 eest. Kuivõrd kohus rahuldas

hagi taganemise ja kohtueelsete õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõudes osaliselt, tuleb

kõne alla viivisenõue põhinõudelt selle rahuldatud ulatuses 8839 eurot 51 senti (8400,31 +

439,2).

15.1. Hageja on palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

perioodil 22.01.2025–16.03.2025 (dtl 40, 182). Edasiulatuvat viivisenõuet hageja esitanud ei

ole. Kohus märgib, et võlausaldaja võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Lepingust taganemisel tekkiv tagastamisnõue muutub VÕS § 82 lg 3

tulenevalt sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist (RKTKo

12.10.2010, 3-2-1-80-10, p 15). Hageja taganes lepingust 17.01.2025 ning on palunud viivise

välja mõista alates 22.01.2025, mis on mõistlik aeg pärast taganemist.

15.2. Kohus leiab, et arvestades muutunud põhivõla suurust tuleb hageja viivisenõue

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 järgi välja mõista 145 eurot

82 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (8839 eurot 51 senti) perioodil

22.01.2025–16.03.2025.

16. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 24.12.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 181–182),

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4629 eurot 50 senti ning palus

määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks

määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja

esitanud ega väitnud, et tal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

16.1. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab 95% menetluskuludest

kostja kanda ning 5% menetluskuludest hageja kanda, sest hagist rahuldatakse 95% (8985,33

vs 9 468,97).

16.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kostjalt

tuleb välja mõista asjatundja 12.12.2025 arvamuse koostamise kulu 372 eurot, mis on TsMS §

143 p 2 mõttes asja läbivaatamise kulu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on

TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea

kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid

tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

16.3. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega,

asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega

lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm

17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

16.4. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, kohtuasja sisu ja

menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud juristi tunnitasu määr 148 eurot 80 senti

(120 + km). Kohtupraktikas on põhjendatud juristi tunnitasu määr olnud 100–120 eurot + km.

Kohus arvestab, et menetlusdokumentide sisu puudutas eelkõige asjaolusid, mitte õiguslikku

analüüsi, menetlusdokumentide sisu kattus suures osas taganemisavalduses tooduga, mille

eest kohus on juba eraldi hüvitise välja mõistnud ning kostja praktiliselt menetluses sisuliselt

ei osalenud, esitades vaid lühikese kostja vastuse.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab, et

hagiavalduse sisu kattub suures osas taganemisavalduse ja selle lisadega, mille eest hagejale

on juba hüvitis välja mõistetud otsese varalise kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Hagiavalduse koostamise, konsulteerimise ja materjalidega tutvumise eest on seetõttu

põhjendatud ajakulu 2,5 tundi, kohtuistungiga seotud kulust on põhjendatud 0,5 tundi,

asjatundja arvamuse, lisade, 24.12.2025 vastuse ja menetluskulude nimekirja osas on

põhjendatud ajakulu 5 tundi. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ja vajalikud kulud 1190 eurot 40 senti kaheksa tunni osutatud õigusabi eest 148 eurot 80 senti

(sh km) suuruse tunnihinnaga.

16.5. Kohus leiab, et kokkuvõtvalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2332 eurot 40

senti, millest 770 eurot on riigilõiv, 372 eurot asjatundja arvamuse koostamise kulud ning

1190 eurot 40 senti (sh km) lepingulise esindaja kulud. Kuivõrd menetluskuludest jäi 95%

kostja kanda, tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2215 eurot 78

senti.

16.6. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg

10 mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin