2-26-2795/2 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2795

Tsiviilasi

V P hagi R S, T S vastu maatükkide vahelise piiri

kindlaksmääramiseks, olemasoleva faktilise olukorra

kaitseks ning omavoliliste tegude keelamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, hagi

tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V P (isikukood xxxx)

Kostja I: R S (isikukood xxxx)

Kostja II: T S (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V Pi hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Jätta V Pi 05.02.2026 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud V Pi kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise osas Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. V P esitas 05.02.2026 hagi R S ja T S vastu maatükkide vahelise piiri

kindlaksmääramiseks, olemasoleva faktilise olukorra kaitseks ning omavoliliste tegude

keelamiseks.

2. Hagiavalduse resolutsiooni kohaselt palub hageja määrata kindlaks kinnistute Xxxx

(katastritunnus xxxx) ja Xxxx (katastritunnus xxxx) vaheline piir vastavalt hagiavalduses

kirjeldatud faktilisele olukorrale ja olemasolevale piirdeaiale (p 1); tuvastada, et vaidlusalune

2-26-2795

piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni ning olnud

pooltele nähtav ja arusaadav orientiir piiri kulgemise osas (p 2); keelata kostjatel kuni asjas

tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha mis tahes ühepoolseid toiminguid, mis on suunatud

vaidlusaluse piirdeaia, faktilise piiri või olemasoleva olukorra muutmisele, sealhulgas

piirdeaia eemaldamisele, ümberpaigutamisele, kahjustamisele või selle kasutamise

takistamisele (p 3); keelata kostjatel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha

ühepoolseid toiminguid, sh nõuete, teadete või ähvarduste esitamine sellisel viisil, mis on

suunatud vaidlusaluse piirdeaia või faktilise piiri ühepoolsele muutmisele või hagejale surve

avaldamisele väljaspool seaduses ettenähtud kohtumenetlust (p 4); kohustada kostjaid

taastama vaidlusalune piirdeaed samaväärsel viisil, tagades selle varasema funktsionaalsuse,

privaatsuse ja ohutuse, juhul kui kohus peaks leidma, et piirdeaia taastamine on vajalik

olemasoleva faktilise olukorra säilitamiseks (p 5).

3. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu Xxxx ja kostjatele kinnistu Xxxx. Hageja

eesmärk on määrata kindlaks maatükkide Xxxx ja Xxxx vaheline piiri asukoht looduses

asjaõigusseaduse § 129 alusel, lähtudes pika aja jooksul eksisteerinud, avalikult tajutavast

ning poolte faktilises käitumises tunnustatud piiri kulgemisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud 05.02.2026 esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 371 sätestatud aluste esinemisel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust ning lg 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja määrata kindlaks maatükkide Xxxx ja Xxxx vaheline

piiri asukoht vastavalt olemasolevale piirdeaiale, kuivõrd vaidlusalune piirdeaed on

pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni.

7. Kohus on seisukohal, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja

õiguste rikkumine ei ole võimalik.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud

nõudmisel aitama piiri kindlaks teha, st naaberkinnisasjade omanikel on kohustuse osaleda

kinnisasjade piiri kindlakstegemises. Kui kinnisasja omanik seda kohustust ei täida, on

naaberkinnisasja omanikul võimalik kasutada järgmisi õiguslikke meetmeid, sh esitada

naaberkinnisasja omaniku vastu käesoleva paragrahvi alusel hagi ning nõuda piiri

kindlaksmääramises osalemist ning piiri kindlaksmääramist kohtu poolt.

9. AÕS § 129 lg-st 1 tuleneva nõude peamine eeldus on sätte sõnastuse kohaselt

"põhjendatud vajadus". Põhjendatud vajadus eksisteerib sisuliselt juhul, kui kinnisasjade

vahelist piiri ei ole võimalik üldiste reeglite alusel kindlaks teha, st kui on tegemist

piirisegadusega. Nõue kuulub kinnisasja omanikule ning on suunatud naaberkinnisasja

omaniku vastu.

10. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas põhjendatud vajadus piiri

kindlaksmääramiseks, sest kinnisasjade vaheline piiri on võimalik kindlaks teha üldiste

reeglite alusel, st kinnisasjade Xxxx(registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx) piirid

2-26-2795

on katastrinumbritega vastavalt xxxx ja xxxx määratud. Seega ei ole antud juhul tegemist

piirisegadusega.

11. Ühtlasi selgub hagis avaldust ühemõtteliselt, et hageja saab aru, et aed, mis asub Xxxx

kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Hageja ei eita katastripiiri olemasolu

kui juriidilist orientiiri, kuid rõhutab, et nimetatud piir ei ole kunagi olnud looduses tähistatud

ega poolte poolt faktilises kasutuses arvesse võetud.

12. Hageja avaldused on ka selgelt vastuolulised. Ühelt poolt märgib hageja, et hagi ei ole

suunatud omandiõiguse tunnustamisele ühelegi osale kostjale kuulvast kinnistust ega

nõusoleku saamisele maa kasutamiseks. Hageja ei esita nõudeid piirdeaia

ümberpaigutamiseks. Teiselt poolt on hageja hinnangul vaidluse keskmes see, kus piir on pika

aja jooksul faktiliselt eksisteerinud ning millest pooled on lähtunud ning „mõistliku, stabiilse

ja pika aja jooksul väljakujunenud faktilise olukorra säilitamine.“

13. Sellest tulenevalt palub hageja määrata kindlaks kinnistute Xxxx (katastritunnus xxxx)

ja Xxxx (katastritunnus xxxx) vaheline piir vastavalt hagiavalduses kirjeldatud faktilisele

olukorrale ja olemasolevale piirdeaiale ja tuvastada, et vaidlusalune piirdeaed on pikaajaliselt

täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni ning olnud pooltele nähtav ja

arusaadav orientiir piiri kulgemise osas.

14. Seega kuigi hageja ühelt poolt avaldab, et ta ei soovi valdust kostja kinnistu osale, mis

jääb piirdeaiast Xxxx kinnistu poole, on hagis esitatud nõuded suunatud sellele, et muuta

kinnistute tegelikke piire, millised on ühemõtteliselt selged, sellisteks, et need järgiks hoopis

kostjate kinnistul kulgeva piirdeaia joont. Tegemist ei ole AÕS § 129 kohaldamisalasse jääva

olukorraga. Xxxx kinnistu omanikul on AÕS § 68 järgi täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus

oma kinnistu piires asja vallata, kasutada ja käsutada, see õigus laieneb kõikidele kinnistul

asuvatele olulistele osadele, asjadele ja päraldistele.

15. Vastavalt eeltoodule ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada,

hagi ei ole esitatud ka eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus keeldub TsMS

§ 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

16. TsMS § 372 lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus hagiavalduse hagejale pärast

kohtumääruse jõustumist. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldust ei ole olnud

kohtu menetluses.

Esialgse õiguskaitse avalduse lahendamine

17. Ühes hagiavaldusega esitas hageja õigussuhte esialgseks reguleerimiseks ja faktilise

olukorra säilitamiseks taotluse keelata kostjatel kuni vaidluse lahendamiseni teha mistahes

toiminguid, mis võivad piirdeaeda või selle asukohta muuta või kahjustada.

18. Kohus selgitab, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada vaid siis, kui esinevad

TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, st hagiavaldus ja esialgse õiguskaitse avaldus vastavad

seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagiavaldus on lubatav. Kuivõrd kohus keeldub

hagi menetlusse võtmisest, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

19. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

2-26-2795

20. Kohus selgitab, et kui kohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

hagiavalduselt on tasutud riigilõiv, siis on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

21. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene

lause võimaldab esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse peale

määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik