2-26-1272/6 AI generated

2-26-1272/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-26-1272/6

Court / Authority Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Jurisdiction

Estonia (EE)

Decision Date 2026-02-06

Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada Ü.A ja M.A abielu, mis on sõlmitud xxxx Rakvere rajooni RSN TK PSO-s

Legislator headnote

AI generated

2-26-1272/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Lahutada Ü.A ja M.A abielu, mis on sõlmitud xxxx Rakvere rajooni RSN TK PSO-s

Keywords

AI generated

proper reasons for non-use unfit notwithstanding health condition lack of maintenance absence of hardship right of necessary spring gap in legal protection

AI generated

jaanuar 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Maili Arengu Tsiviilasi Mxxxx Txxxx hagi Pxxx Sxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev jaanuar 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Mxxxx Txxxx ja kostja Pxxx Sxxxxxx RESOLUTSIOON

Hageja nõue ja põhjendused Lxx Kxxx on 27.09.2006.a.

Lahutada M.L ja R.L abielu, mis on registreeritud xxx.

juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18653 Tsiviilasi AF hagi TF vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AF(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja TF(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Lahutada AF ja TF abielu, mis on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole kaevatav. Asjaolud AF esitas 11.05.2007 hagi TF vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on XXX sündinud poeg I , poeg elab koos vanematega. Poolte vahel tekkisid XXX aastatel vasturääkivused eluvaadetes ning ilmnes iseloomude sobimatus. Abieluja majandussuhted lõppesid enam kui neli aastat tagasi. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, abielu taastamine ning abikaasade leppimine ei ole võimalik. Kostja on keeldunud lahutamast abielu perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada abielu.

Hagiavalduse kohaselt V. L. (edaspidi hageja) ja M. L. (edaspidi kostja) abielu sõlmiti xxxx. Pooltel on kolm ühist last. Kostjal on pikemat aega olnud psüühilised probleemid, mille tagajärjel ta muutub agressiivseks ning tema käitumine ettearvamatuks. Kostja on üritanud ka endalt elu võtta ning viibinud psühhiaatria haiglas. Hageja on üritanud igati oma abikaasat aidata, kuid tänaseks on selge, et kostja terviseprobleemid ei lahene, kuna ta keeldub ravist. Haigushoogude ajal on kostja ohtlik nii hagejale kui ka lastele ning mitmel korral on hageja olnud sunnitud kutsuma kostjale politsei ning kaasatud on ka lastekaitse. Arvestades eeltoodut ning pärast pikka järelemõtlemist on hageja jõudnud selgusele, et ei taha kooselu hagejaga enam jätkata ning soovib abielu lahutada. Hageja on eelnevat korduvalt ka kostjale selgitanud ning palunud tal välja kolida hagejale lahusvarana kuuluvast majast – kostja ei ole seda senini kahjuks veel teinud. Samas on selge, et ka kostja ise ei soovi abielu jätkata – tal on uued suhted, mida ta hageja ning laste ees saladuses ei hoia. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja hagejale arusaamatul põhjusel nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses või notari juures. Kuna olukord selliselt enam aga jätkuda ei saa ning hageja ei näe võimalust abielu jätkumiseks, siis pöördub hageja abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja selgitab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik ning sellest tulenevalt soovib hageja abielu lahutada.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-26-1272

Tsiviilasi

Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ü.A, isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-posti aadress:

XXX

Kostja: M.A, isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-posti aadress:

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada Ü.A ja M.A abielu, mis on sõlmitud xxxx Rakvere rajooni RSN TK PSO-s

(dokumendi number xxxx).

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Ü.A (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi M.A (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse ja täpstuse kohaselt soovib hageja abielu lahutada kohtu kaudu, kuna pooltevaheline

abielu ja kooselu on pöördumatult lõppenud aastast 2019. Hageja elab uues kohas uue kaaslasega

juba seitse aastat ning ei soovi abileusuhteid taastada. Kostja on öelnud, et ta ei soovi abielu

lahutamisega tegeleda ja selleks perekonnaseisuametisse tulla ning hagejaga kohtuda. Ta on

edastanud info poolte ühisele pojale, Ü.A-le. Samuti puudub hagejal selge arusaam sellest, kas kostja

vaidleb abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, kuna sel teemal pole pooled saanud

mõistlikku arutelu pidada. Kostja pole soovinud pidada mõistlikku arutelu kõnealusel teemal. Sellest

tulenevalt on selge, et kostja keeldub hagejaga perekonnaseisuametisse tulemast, mistõttu taotleb

hageja abielulahutust kohtu kaudu. Ainult kohtu kaudu lahutamine on hageja jaoks reaalne variant

abielu lahutamiseks ja eluga lõplikult edasi liikumiseks, sest hagejal pole võimalik kostjat sundida

perekonnaseisuametisse tulemast, küll aga ei saa kostja ignoreerida abielulahutamise eesmärgil

esitatud hagiavaldust.

2. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kinnitab kostja, et on abielu lahutamisega nõus ning abielu on

pöördumatult lõppenud. Abikaasade vahel ei ole vaidlusi ühiste laste, elatise ega vara jagamise osas.

Palub lahendada asi kirjalikus menetluses ja kostja kohtusse ilmumise kohustuseta.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise

kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (lg 3).

4. Kohus on võtnud menetlusse Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes. Kostja on 02.02.2026

vastuses nõustunud abielu lahutamisega, so hagi tunnistanud/hagi nõude õigeks võtnud.

Seega, TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel hagi ja lahutab Ü.A ja M.A abielu, mis on sõlmitud xxxx

Rakvere rajooni RSN TK PSO-s (dokumendi number xxxx).

5. Kohus selgitab, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 66 punktile 2 abielu lõpeb kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole

menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik