3-23-3001/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3001

Haldusasi

X kaebus tühistada Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023

otsus nr 12 „Ruhnu külas Saeveski kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine“

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Ruhnu vald, esindajad Piret Tõnnus-Saks ja

Tiina Allik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.02.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.10.2024

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja ja Y nimed on

asendatud tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

3-23-3001

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ruhnu Vallavolikogu algatas 31.07.2020 otsusega nr 10 (dtl 28–29) Saare maakonnas

Ruhnu vallas Ruhnu külas detailplaneeringu (DP) Saeveski katastriüksusel (katastritunnus

68901:001:0348, tootmismaa 100%) ning jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH). Planeeringuala on hoonestatud ning Saeveski katastriüksusel asuvad

saekaater ja pumbamaja. DP algatati eesmärgiga jagada katastriüksus kruntideks ja sätestada

tingimused kahe paarismaja püstitamiseks. DP on Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega

nr 27 kehtestatud Ruhnu valla üldplaneeringut (ÜP) muutev tulenevalt Saeveski kinnistu

sihtotstarbe muutmisest elamumaaks.

2. DP eelnõu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 04.01.–02.02.2021. X esitas

01.02.2021 arvamuse DP eelnõu kohta (dtl 7–8), millele vastati Ruhnu Vallavalitsuse

26.02.2021 kirjaga (dtl 45–47).

3. DP eelnõu avalikku väljapanekut korrati ajavahemikul 03.05.–04.06.2021, kus oli muu

hulgas võimalik arvamust avaldada Keskkonnaameti kooskõlastatud KSH eelhinnangu kohta.

DP eelnõu avalik arutelu toimus 15.07.2021 (vt 26.07.2021 protokoll, dtl 21–25).

4. Ruhnu Vallavolikogu võttis 28.09.2022 otsusega nr 10 DP vastu ning suunas selle

avalikule väljapanekule ajavahemikul 17.10.–15.11.2022 (dtl 49–50). X esitas 30.10.2022 DP

kohta arvamuse (dtl 52), millele Ruhnu Vallavalitsus vastas 25.11.2022 kirjaga (dtl 54–55).

5. Ruhnu Vallavalitsus esitas DP 21.11.2022 kirjaga Päästeametile kooskõlastamiseks.

Päästeamet kooskõlastas DP 16.12.2022 kirjaga.

6. Ruhnu Vallavalitsus suunas 18.01.2023 korraldusega nr 2 DP teistkordselt avalikule

väljapanekule ajavahemikul 06.02. –07.03.2023. DP avalik arutelu toimus 17.04.2023.

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kiitis 18.10.2023 otsusega nr 14-3/2303-2 DP

heaks ning tagastas planeeringu Ruhnu vallale edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle

otsustamiseks (dtl 66–73).

8. Ruhnu Vallavolikogu kehtestas 27.11.2023 otsusega nr 12 Ruhnu külas Saeveski

kinnistu DP (dtl 10–15). Otsuse kohaselt on DP eesmärgiks tootmismaa sihtotstarbega

Saeveski krundi jagamine ja jagamisel tekkivatele kruntidele uute sihtotstarvete ning

ehitusõiguste määramine. Planeeritud on neli krunti, millest kaks on kaksikelamumaa krundi

kasutamise sihtotstarbega krundid (positsioon 1 ja positsioon 2), üks vee tootmise ja jaotamise

ehitise maa (positsioon 3) ning üks ehitusõiguseta tee ja tänava maa-ala krundi kasutamise

sihtotstarbega krunt (positsioon 4). Positsioonile 1 ja positsioonile 2 on kavandatud üks

kaksikelamu ja kaks abihoonet, hoonete kõrgus 8 m kaksikelamul ja 6 m abihoonetel,

maksimaalne ehitisealune pind 650 m2. Positsioonil 3 asub olemasolev ühisveevärgi

puurkaevu pumbamaja, millele on määratud maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 20 m2 ja

kõrguseks 5 m. Positsioonile 4 planeeritakse avaliku kasutusega tee, hoonete ehitusõigust ei

määrata. Vesi ja kanalisatsioon on planeeritud ühiste vee- ja kanalisatsioonitrasside baasil.

DP-ga tehakse ettepanek ÜP muutmiseks, kuna muudetakse Saeveski katastriüksuse

sihtotstarvet.

DP seletuskirjas (p 1.2.4; seletuskiri dtl 56–65) on ÜP muutmist põhjendatud kokkuvõttes

järgmiselt. Ruhnu valla ÜP on kinnitatud 2002. a-l, kui Ruhnu valla elanike arv oli oluliselt

väiksem. Ruhnu valla rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu tekib ka järjest

suurem vajadus elamispindade järele. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin pakutavad

elamispinnad olema tulevaste elanike vajadusi arvestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed

korterid, nagu vallamaja kohale on planeeritud. Paarismajade ehitamine on Ruhnu valla

arengukavas kavandatud tegevus. DP lahenduse elluviimine ei halvenda kohalike inimeste

2(11)

3-23-3001

sotsiaalset ega majanduslikku elukvaliteeti, kuna kavandatakse täiendav elamumaa. Saeveski

ümberkolimine ei mõjuta majanduslikult kogukonna tegevust ning saeveski tootmisteenus

saarel säilitatakse. Otstarbekam on koondada tootmismaa sihtotstarvet eeldavad objektid ühte

kohta küla keskusest eemale – alale, kuhu ÜP-ga on määratud tootmismaa sihtotstarve, kuid

mida ei ole kasutusele võetud. DP tulemusena kavandatud saeveski ümbertõstmine aitab

kaasa ÜP-ga ja arengukavaga tootmismaaks kavandatud Tööstuse kinnistu paremale

kasutuselevõtule tootmismaana. Samas jääb Tööstuse kinnistule veel piisavalt vaba

tootmismaad, mida edaspidi sihipäraselt kasutusele võtta. Järjest kasvavat elamuala

kavandatakse samas olemasoleva elamumaa ja ajaloolise külasüdame kõrvale.

9. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsuse nr 12

tühistamiseks.

DP algatamine Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10 ei vasta Ruhnu valla

põhimääruse §-le 37. Otsuse eelnõu ei ole algatanud ükski põhimääruses sätestatud õigustatud

subjektidest. Ka volikogu 31.07.2020 istungi protokollis nr 5 pole algataja kohta infot.

Vallavalitsus pole eelnõu isegi mitte arutanud, rääkimata algatamisest. Tegemist on olulise

menetlusveaga. DP 15.07.2021 avaliku arutelu protokollist nähtuvalt ignoreeris vastustaja

kaebaja 01.02.2021 arvamust, seda ei tutvustatud avalikul arutelul ega esitatud seisukohti

selle kohta. Kaebaja arvamust ei esitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

mistõttu ei ole ka järelevalve tegija kaebajat ära kuulanud. Tegemist on oluliste

menetlusvigadega.

Planeeringuga saekaatri kui hädavajaliku kohaliku taristu elemendi likvideerimisega

piiratakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi majandada metsa ning toota saematerjali. See

halvendab olulisel määral toimetulekuvõimalusi ja metsa kasutuselevõttu. Ükski

mittetulundusühing ei suuda oma vahenditest saekaatrit ehitada ning vallaga võrdsetel

tingimustel saekaatriteenust osutada. Vale on väide, et vald ehitab teise asukohta uue

saekaatri. Valla eelarvestrateegias 2024–2027 pole saekaatrit nimetatud. Maksumaksja raha

kulutamine tööstusobjekti ümber kolimise peale ei ole põhjendatud ega vasta seadusele.

Saeveski kinnistu on Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt Ruhnu vallale üle antud tasuta ja

sihtotstarbelisena, tagamaks saekaatri töö jätkumine ning saareelanikele teenuse osutamine.

Riik on kaasrahastanud ka saekaatri sisseseade ostmist. Planeeringuga tootmismaa muutmine

elamumaaks ja saekaatri likvideerimine on riigi petmine. Ruhnu valla ÜP-ga määrati saare

arenguks vajalikud tootmismaade alad. ÜP arvestas ruhnurootslaste aastasadade ja nõukogude

aja aastakümnete jooksul väljakujunenud maakasutusega ning määratles maakasutuse

terviklahenduse kogu saare jaoks nii tänapäevaks kui tulevikuks. ÜP-ga määratud saare

arenguks vajalikest valla omandis olevatest tootmismaadest on Saeveski kinnistu ainuke, mis

ei ole täis ehitatud või välja renditud ning kus on võimalik tulevikus tootmistegevust

laiendada ja arendada.

Planeeringu ainus eesmärk on elamispindade loomine võimalikele spetsialistidele ja

sotsiaalabi vajajatele. Ruhnu vallal on juba mitu aastat pooleli spetsialistidele mõeldud

elamispinna ehitus vallamaja teisel korrusel ning vald sai hiljuti riigilt ka Piiri elamu oma

vajaduste katmiseks. Samuti on vallal vaba elamumaad mujal saarel ning vastustaja ei

vastanud, mis põhjusel ei võeta elamuehitusel kasutusse valla omandis olevat elamumaad (nt

Ullis-Stocki kinnistu). Saart paariks päevaks väisavad spetsialistid saab majutada

turismitaludesse. Seetõttu ei ole mingit vajadust halvendada kohalike inimeste elutingimusi ja

kehtestada vaidlusalust planeeringut. DP on vastuolus nii valla ÜP kui ka arengukavaga.

DP muudab ÜP-d, kuid planeeringus ei ole kaalutlusi, miks on vaja tootmismaa elamumaaks

muuta ning millised on saare vajadused majandustegevuse arendamiseks praegu ja tulevikus.

Kogu maakasutuse võimalused tuleb leida kohapealt ning peavad olema väga põhjalikult läbi

3(11)

3-23-3001

analüüsitud ja kaalutletud. ÜP põhilahendust muutev DP peab sisaldama ÜP tasemel

seletuskirja. DP seletuskirjas puudub valla tootmismaade vajalikkust ja valla

majandustegevuse arengut käsitlev ja analüüsiv osa. ÜP peab olema terviklik ruumilahendus

ka pärast DP-ga vastuvõetud muudatusi. Vajaliku tootmismaa muutmine elamumaaks on ÜP-

ga vastuolus.

Planeeringu eesmärgiks on kahe kahekorruselise paarismaja püstitamine, kõrgusega kuni 8 m.

Ruhnu saare elamuhoonestus koosneb 100% ühepereelamutest. Kui kehtis valla ehitusmäärus,

sätestas see viilkatuse kohustuse ning elamu- ja suvilaehituse puhul individuaalelamu nõude.

Sama seisukoht peaks valitsema ka praegu. Kortermajade ehitus muudaks Ruhnu küla

arhitektuurilise väljanägemise koledamaks ja vähendaks kõikide kinnistute väärtust. Saarele

omane eramajade kõrgus ei ületa tavapäraselt 6 m.

10. Ruhnu vald palus jätta kaebus rahuldamata.

11. Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kaebaja tugineb kokkuvõtlikult sellele, et vaidlusalune planeering halvendab Ruhnu külas

elavate inimeste elutingimusi ja toimetulekuvõimalusi, sest kinnistul asuva saekaatri

likvideerimisega vähendatakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi metsa majandada ja

saematerjali toota, samuti rikuks planeeritud kortermajade ehitus Ruhnu küla arhitektuurilist

ilmet ja külavaadet, vähendades seeläbi kõikide kinnistute väärtust. Ka peab kaebaja

vaidlusalust DP-d vastuolus olevaks Ruhnu valla ÜP ja arengukavaga. Kuna kaebaja ei ole

kaebuses väitnud ega ka 10.01.2024 kohtumääruses määratud tähtajaks andnud teada, et

vaidlustatud DP-st tulenevad negatiivsed mõjud tema õigustele ja kaebus on sellest tulenevalt

esitatud ka tema subjektiivsete õiguste kaitseks, käsitab kohus kaebust üksnes avaliku huvi

kaitseks esitatud kaebusena (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 141). Planeerimismenetluses

saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas PlanS § 1 lg-st 1. Praeguses

vaidluses ei saa kaitstava avaliku huvi olemasolu ilmselgelt välistada, kuna kaebus on esitatud

muu hulgas kvaliteetse elukeskkonna ja jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna kaitseks, mida on

võimalik planeerimismenetluses käsitada kaitstava avaliku huvina. Samas ei tule siin avaliku

huvina mõista objektiivse õiguse järgimise kaitset, sest see pole planeerimismenetluses

iseseisev kaalutav õigushüve (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2019 otsus nr 3-17-446, p 12).

Ka ei ole populaarkaebuse eesmärgiks kolmandate isikute (nt teiste külaelanike) erahuvide

kaitse (Riigikohtu 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08).

PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada ÜP põhilahenduse

muutmise ettepanekut ning kehtestatud ÜP põhilahenduse DP-ga muutmine on ÜP-ga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (p 1); ÜP-ga määratud hoonestuse

kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, DP kohustuslike alade ja

juhtude muutmine (p 2) ning muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või

ulatuslik ÜP muutmine (p 3). Kohtupraktika kohaselt on DP-ga ÜP muutmine erandlik

võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja

vajadustele. DP-ga ÜP muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast ÜP kehtestamist muutunud

või teatavaks saanud asjaoludel (vt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21).

DP-ga ÜP muutmiseks võib olla põhjendatud vajadus, kui seda tingib muu hulgas avalik huvi.

ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele

omaselt lai kaalutlusruum ning sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud.

Vaidlusaluse DP üheks eesmärgiks on muuta osaliselt Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002

otsusega nr 27 kehtestatud Ruhnu valla ÜP-d, määrates tootmismaa maa-ala (Saeveski

kinnistu) osaliselt elamumaaks. Vastustaja põhjendas ÜP muutmist DP seletuskirjas (p 1.2.4).

4(11)

3-23-3001

Vaidlustatud DP-ga ÜP muutmine on toimunud kooskõlas PlanS § 142 lg-ga 1 ning

kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Vastustaja on ÜP muutmise vajalikkust piisavalt

põhjendanud ning ei nähtu, et ÜP-d muutva DP kehtestamine läheks vastuollu kaebusega

kaitstavate avalike huvidega (sh tooks kaasa kohalike elanike elukeskkonna ja

toimetulekuvõimaluste olulise halvenemise). Kaebaja on ekslikult pidanud DP eesmärgiks

elamispindade loomist spetsialistidele ja sotsiaalabi vajajatele. Vastustaja on nii DP menetluse

käigus esitatud kaebaja arvamustele vastates kui ka DP seletuskirjas selgitanud, et viimastel

aastatel Ruhnu vallas rahvaarvu kasvamise tõttu on tekkinud järjest suurem vajadus

täiendavate elamispindade järele. Arvestades et Ruhnu valla ÜP kehtestamisest oli DP

kehtestamise hetkeks möödunud enam kui 20 aastat, pole põhjust pidada seda kaalutlust

meelevaldseks. Sedavõrd pika aja jooksul võivadki olustik saarel ja sellest lähtuvalt ka valla

arengu eesmärgid muutuda ja tuua kaasa vajaduse kehtiva ÜP muutmise järele. Vastustaja on

ühtlasi asjakohaselt osutanud, et siinsel juhul tingis DP-ga ÜP muutmise avalik huvi tagada

saarel jätkusuutlik elukeskkond (sh seeläbi kooli säilimine), võimaldades lastega peredel

saarele püsivalt elama asuda. Kaebajale on planeerimismenetluse käigus (26.02.2021

vastuskiri) selgitatud, et vallamaja kohale kavandatud pooleli olevad elamispinnad olid

mõeldud üksikutele spetsialistidele lühiajaliseks peatumiseks, mitte saarele püsivalt elama

asuvatele peredele. DP seletuskirjas on samuti välja toodud, et Ruhnu eraldatuse tõttu peavad

seal pakutavad elamispinnad olema ka tulevaste elanike vajadusi arvestavad, mitte

ühiselamutüüpi väikesed korterid, nagu on vallamaja kohale planeeritud. Valla elamufondi

laiendamine ja kaasajastamine kuuluvad ka Ruhnu valla arengukavas (2020–2030)1

kavandatud tegevuste hulka (lk 6). Arengukava lisaks 1 olevas tegevuskavas „Kavandatavad

investeeringud, tegevused ja ajakava aastateks 2023–2027“ on otseselt ette nähtud

paariselamute projekteerimine ja ehitamine (vt alajaotus 06100 „Elamumajanduse

arendamine“). Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht DP vastuolust valla arengukavaga.

Ei ole alust pidada põhjendamatuks valla huvi kasutada uute elamispindade loomiseks just

Saeveski katastriüksust, kuna see asub olemasolevate elamualade kõrval ja moodustab

külasüdamega ühtse terviku. Meelevaldseks ei saa seejuures pidada valla soovi paigutada

müra tekitavad tööstusobjektid (sh Saeveski kinnistul asuv saekaater) küla keskusest ja

elamualadest eemale, koondades need olemasolevatele tootmismaadele ühtsesse

tööstuskompleksi (vt ka valla arengukava, lk 31) ja parandades seeläbi elukeskkonna

kvaliteeti. Vastustaja on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ärakuulamisel

selgitanud, et Saeveski katastriüksusel ei ole tootmistegevus sobilik, kuna katastriüksus

piirneb elamualadega ning lähedal asub kirik (vt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

18.10.2023 kiri nr 14-3/2303-2, lk 5). DP-ga nähakse ette, et saekaater paigutatakse ümber

Tööstuse kinnistule kui 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistule, mida vastustaja

selgitustest nähtuvalt pole seni suuremas osas vastavalt sihtotstarbele kasutatud.

DP seletuskirjast nähtub üheselt, et saekaatri tootmisteenus saarel säilitatakse ning aset leiab

üksnes saekaatri teisaldamine Tööstuse kinnistule (vt p-d 1.2.4, 1.13.1). Samuti on kaebajale

DP menetluse käigus korduvalt selgitatud, et DP realiseerimisel tagatakse saekaatri säilimine

ja toimimine Ruhnu saarel ning kohalikel inimestel on edaspidi samaväärsed võimalused

metsa kasutuselevõtmiseks (vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 ja 25.11.2022 vastuskirjad).

Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, millele tugineb eeltoodule vaatamata tema seisukoht, et

saekaater likvideeritakse ja seeläbi kohalike elanike toimetulekuvõimalused halvenevad.

Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et saekaater paigutatakse ümber teisele

tootmismaa sihtotstarbega kinnistule. Asjassepuutumatud on kaebaja viited Ruhnu valla

eelarvestrateegiale (2024–2027) ja kaebaja hinnang maksumaksja raha kulutamise

põhjendatusele. See, kuidas vald konkreetsel perioodil planeerib eelarveliste vahendite

1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4271/1202/0023/arengukava.pdf#

5(11)

3-23-3001

kasutamist, ei oma tähtsust vaidlusaluse DP õiguspärasuse hindamisel. Valla

eelarvestrateegiale tuginedes pole võimalik väita, et DP tõttu kaob võimalus saekaatri

kasutamiseks. Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et Ruhnu valla ÜP kohaselt on saarel

määratud piisavalt tootmismaad, mida ei ole 16 aasta jooksul pärast ÜP kehtestamist

kasutusele võetud. Uus saekaatri asukoht on kavandatud 3,84 ha suurusele Tööstuse

katastriüksusele, mida enamuses ei kasutata ÜP kohase sihtotstarbe kohaselt ning seega on

vallal tootmismaa jaoks piisavalt alternatiive ka pärast saekaatri Tööstuse maaüksusele

ülesseadmist (vt vastustaja 26.02.2021 vastuskiri). DP seletuskirja kohaselt ei halvenda

tootmistegevuse koondamine ühte kohta tootmistegevuse võimalikkust saarel. Kaebaja

väidete põhjal pole äratuntav, et Saeveski kinnistu elamumaaks muutmise tulemusel poleks

vallal enam piisavalt tootmismaad.

Saeveski kinnistu muutmist elamumaaks ei muuda põhjendamatuks ka ainuüksi kaebaja

hinnang, et saarel on piisavalt elamumaad ka mujal (nt Ullis-Stock kinnistu). Isegi kui see on

nii, on vastustaja piisava põhjalikkusega ära näidanud, et Saeveski kinnistu muutmine

elamumaaks ja sellel asuva saekaatri teisaldamine küla keskusest eemal asuvale tootmismaale

ei too kaasa kohalike elanike elukvaliteedi langust (sh ei halvene tootmisega tegelemise

võimalus saarel) ja võimaldab samal ajal luua tingimused saare püsielanikkonna kasvamiseks.

Kohus saab anda hinnangu üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamisele (HKMS § 158 lg 3) ega

hinda planeerimisotsuse otstarbekust. Kui vastustaja jõudis DP-d menetledes seisukohale, et

uute elamute kavandamine on otstarbekas justnimelt Saeveski kinnistule, kuna selle läheduses

asuvad elamualad ning saekaater sinna ei sobi, ei pidanud ta hakkama täiendavalt kaaluma

kõikvõimalikke alternatiivseid asukohti uute elamute kavandamiseks. Kokkuvõttes on vald

DP seletuskirjas piisavalt põhjendanud, mis kaalutlustel otsustati Saeveski kinnistul asuv

saekaater ümber kolida ja kinnistu elamumaaks muuta. Asja materjalidest ei nähtu, et

vastustaja oleks DP kehtestamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata

mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Ruhnu valla ÜP seletuskirja kohaselt peaksid elamud ja suvilad olema viilkatusega,

verandaga, maksimaalselt kahekorruselised. Ehitustegevus saarel toimub DP või

projekteerimistingimuste alusel (vt p 5). Seega on kahekorruseliste elamute kavandamine

kehtiva ÜP-ga kooskõlas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et Ruhnu saarel on ka praegu

hooneid, kus asub mitu korterit. Kehtiv ÜP ei määratle hoonestuse kõrguspiirangut. ÜP-s kui

üldisema toimega kõrgema astme planeeringus käsitlemata tingimused määrataksegi üldjuhul

kindlaks DP-s kui suurema täpsusastmega planeeringus. DP ülesandeks on muu hulgas

määrata krundi ehitusõigus (PlanS 126 lg 1 p 3) ning krundi ehitusõigusega on määratud ka

hoonete suurim lubatud kõrgus (PlanS § 126 lg 4). Paljasõnaline on kaebaja väide, et

eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Vastustaja on selgitanud, et saarel ei ole võimalik

arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone otstarvet (st kas tegemist on eramaja,

seltsimaja, puhkemaja või muu kasutusotstarbega majaga). Vastustaja väitel on saarel (küla

piires) mitmeid hooneid, mille kõrgus jääb vahemikku 6–8 m ning ka vaidlusaluse Saeveski

kinnistu lähistel asub 8,1 m kõrgune maja. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Eelnevat

arvestades puudub alus väita, et DP-ga kavandatud paarismajad eristuksid oma kõrguse

poolest oluliselt piirkonna hoonestusest ning ei sobituks seetõttu ilmselgelt olemasolevasse

keskkonda. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku

omavalitsuse üksuse pädevuses ja kavandatud elamute olemasolevasse keskkonda sobivuse

hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Pole ka mõistlikku põhjust arvata, et

olemasolevate elamualade kõrvale müra tekitava saekaatri asemele kahe paariselamu

kavandamine vähendaks oluliselt kõikide kinnistute väärtust.

PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava DP koostamisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 77 lg 1 kohaselt

6(11)

3-23-3001

algatab ÜP kohaliku omavalitsuse volikogu. Nendest sätetest tulenevalt peab ÜP-d muutva

DP algatamise või sellest keeldumise otsustama kohaliku omavalitsuse volikogu. Kuna

praegusel juhul on DP algatamise otsuse teinud Ruhnu Vallavolikogu, ei ole pädevusnõuet

rikutud. Vastustaja on seejuures selgitanud, et DP algatamise otsusele eelnevalt on koostatud

DP lähteseisukohad, milles on DP taotlejana ära märgitud Ruhnu Vallavalitsus ja välja toodud

DP eesmärk (dtl 81–83).

Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väited, mille kohaselt jäeti tema

01.02.2021 esitatud kirjalik arvamus arutamata 15.07.2021 avalikul arutelul ja tema arvamust

ei esitatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Asja materjalidest nähtuvalt esitas

kaebaja 01.02.2021 arvamuse Saeveski kinnistu DP eskiislahenduse (eelnõu) kohta ning vald

vastas sellele 26.02.2021 kirjaga. Vastustaja suunas DP eskiislahenduse teistkordsele

avalikule väljapanekule 03.05.–04.06.2021 ning edastas 01.07.2021 kaebajale teate DP

eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise aja kohta. Vaidlust ei ole, et teistkordsel avalikul

väljapanekul kaebaja arvamust ei esitanud ega avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud, s.t

vastustajal ei olnud võimalik kaebajaga avalikul arutelul tema vastuväiteid täiendavalt läbi

arutada. See, et vastustaja ei tutvustanud kaebaja arvamust ja selle kohta antud selgitusi

avalikul arutelul, kus kaebaja ise ei osalenudki, ei saanud sisuliselt mõjutada lõppotsuse

tegemist. Ühtlasi on kaebaja hiljem esitanud oma arvamuse ka vastuvõetud DP avalikul

väljapanekul 30.10.2022 ning saanud sellelegi vastustajalt kirjaliku vastuse 25.11.2022

kirjaga. Pärast seda toimunud korduva avaliku väljapaneku käigus (06.02.–07.03.2023) ei

esitanud kaebaja DP kohta enam arvamust ning 17.04.2023 toimunud avalikul arutelul ka ei

osalenud. Sellises olukorras ei saa vastustajale ette heita, et ta ei edastanud kaebaja

01.02.2021

DP

eskiislahendusele

esitatud

arvamust

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumile. Viimane leidis oma 18.10.2023 kooskõlastuses, et DP

menetlemine on toimunud vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega;

huvitatud isikud said esitada enda seisukohad menetluse piisavalt varajases etapis ning vald

andis esitatud arvamuste kohta seisukohad kirjalikult. Kuna vald on kaebaja seisukohtadele

sisuliselt vastanud, pole kaebaja arvamus jäänud DP menetluses tähelepanuta ja vastustaja on

seda hinnanud. Kaebaja peamisteks murekohtadeks olid saekaatri likvideerimine ja

tootmismaa vähenemine – vastustaja on DP menetluse käigus (sh DP seletuskirjas) piisavalt

selgitanud, et saekaatrit ei likvideerita ja tootmismaad jätkub ka DP realiseerimise järel. Kuna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt ära kuulatud Y vastuväited puudutasid

samamoodi ÜP muutmise ebapiisavat põhjendamist ja tootmisega tegelemise võimaluste

vähenemist, on ka DP heakskiitmisel neid asjaolusid hinnatud ning seejuures leitud, et vald

selgitas piisavalt ÜP muutmise vajadust, planeeringulahenduse sobivust ja proportsionaalsust.

See, et vastustaja vaatamata kaebaja esitatud vastuväidetele DP kehtestas, ei tähenda, et

vastustaja oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Kui esinevad menetluslikud

puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta, ei ole kaebuse rahuldamine üksnes nende puuduste

tõttu põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.10.2024 otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

Planeeringu menetluse käigus esitatud kaebaja arvamus on menetlusest kõrvaldatud ja see ei

vasta seadusele. Ruhnu vald on taotlenud ja saanud Saeveski kinnistu riigilt tasuta

sihtotstarbelisena saekaatri teenuse osutamise jätkamiseks. Muud tegevused ei ole seal

võimalikud. Vastavalt Riigikogu majanduskomisjoni 16.01.2006 otsusele nr 3-RV lubatakse

riigil Ruhnu vallale tasuta võõrandada kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks riigile

kuuluv Saeveski kinnistu maakasutuse sihtotstarbega tootmishoonete maa. Riigi ja Ruhnu

7(11)

3-23-3001

valla vahel sõlmiti kinnistu tasuta võõrandamise leping 09.02.2006, milles on samuti

määratud Saeveski kinnistu tootmishoonete maaks. Ruhnu vallavolikogu taotles saeveski

kinnistut munitsipaalomandisse 27.05.2003 otsusega nr 12, lähtudes maareformi seaduse

(MaaRS) §-dest 25 ja 28. MaaRS § 25 lg 2 sätestab: “Munitsipaalomandisse antud maad võib

kohalik omavalitsus kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud

sihtotstarbel ja eesmärgil.” Seega on Saeveski kinnistu DP, millega muudetakse riigilt tasuta

saadud tootmismaa elamumaaks ja mille eesmärk on sellele elamute ehitamine, seadusega

vastuolus. Kaebaja ei ole sellele küsimusele vastust saanud. Seda asjaolu on vald

järelevalvemenetluses varjanud, kuid seda teades oleks järelevalves antud seisukoht

planeeringu kehtestamise kohta olnud suure tõenäosusega teistsugune.

Sotsiaalpindade ehituseks on vallal vaba elamumaad piisavalt, nt Ullis-Stocki kinnistu, seega

ei ole tõsiseltvõetav vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, et valla eesmärk on luua

elamispindu uutele elanikele, soovitavalt peredele, et koolis jätkuks õpilasi, samuti puuduvad

hetkel vallal sotsiaalpinnad abivajajatele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

§ 2 kohaselt on Ruhnu vald kohustatud korraldama kohalikku elu lähtuvalt vallaelanike

vajadustest. Vald ei saa kasutada oma vara inimeste jaoks, kes ei ole valla elanikud. Vald saab

inimesi saarele juurde meelitada kvaliteetsete avalike teenuste ning hea elu- ja töökeskkonna

kaudu. Elamispindade ehitus väljastpoolt valda tulijatele nii müügiks kui väljaüürimiseks on

erasektori ülesanne. Võimalikele uusasunikele elamute ehitamine tuleb Ruhnu elanikele

vajalike avalike teenuste arvelt.

Vaidlusaluse DP menetluse ajal kehtinud PlanS nägi ette järelevalvemenetluses suulise

ärakuulamise ja kaebaja soovis seal ülaltoodut selgitada, kuid tema arvamus ministeeriumini

ei jõudnud.

13. Ruhnu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate

seisukohtade juurde.

Kuivõrd kaebaja ei osalenud pärast vastustajalt 25.11.2022 vastuse saamist enam DP

menetluses, oli ilmne, et vastustaja selgitustega olid kaebaja arvamuses esitatud asjaolud

selguse saanud ja lahenduse leidnud. Kuna kaebaja arvamus sai lahendatud, ei esitatud sellega

seotud menetluse dokumente heakskiitmiseks ministeeriumile (vt PlanS § 138 lg 1). Kõik

Saeveski kinnistu DP dokumendid, sh kaebaja esitatud arvamus ja vastus sellele on Ruhnu

Vallavalitsuses DP menetluse toimikus.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Ruhnu vald on taotlenud ja saanud Saeveski kinnistu

riigilt tasuta sihtotstarbelisena saekaatri teenuse osutamise jätkamiseks. Ruhnu Vallavolikogu

võttis 27.05.2003 vastu otsuse nr 12, millega otsustas taotleda Saeveski kinnistu

munitsipaalomandisse. Sihtotstarvet otsustamisel ei käsitletud. Riigikogu majanduskomisjoni

16.01.2006 otsusega nr 3-RV anti Keskkonnaministeeriumile luba tasuta võõrandada Ruhnu

vallale kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks Saeveski kinnistu. Eesti Vabariigi

nimel sõlmis Keskkonnaministeerium Ruhnu vallaga 09.02.2006 kinnistu tasuta

võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Saeveski kinnistu omandamisega seotud

dokumentides ei ole mingit viidet sellele, et Ruhnu vald võib kasutada Saeveski kinnistut

üksnes saekaatri teenuse osutamiseks. Riigikogu majanduskomisjon on oma otsuses

selgesõnaliselt märkinud, et Saeveski kinnistu võõrandatakse tasuta Ruhnu vallale

omavalitsuse funktsioonide täitmiseks, kuid ei ole märgitud, millist või milliseid omavalitsuse

funktsioone silmas on peetud. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu

hulgas ruumilise planeerimise, elamu- ja kommunaalmajanduse, veevarustuse ja

kanalisatsiooni korraldamine, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Vastustaja on oma ülesannete täitmiseks koostanud ja kogukonnaga läbi rääkinud „Ruhnu

8(11)

3-23-3001

valla arengukava 2020–2030“, mis on Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 määrusega nr 1

kinnitatud ja mille elluviimiseks kinnitatud tegevuste arengukavaga kavandatud tegevustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid täies mahus

üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

15. Kaebaja leiab, et tema DP menetluses esitatud arvamus on menetlusest kõrvaldatud,

mistõttu on tähelepanuta jäetud ja DP-le heakskiidu andnud ministeeriumi eest varjatud

asjaolu, et Ruhnu vald on saanud Saeveski kinnistu riigilt tasuta sihtotstarbelisena saekaatri

teenuse osutamise jätkamiseks ja seda ei ole lubatud kasutada muuks tegevuseks. Kaebaja

väitel ei ole ta sellele küsimusele ka vastust saanud.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas oma 01.02.2021 arvamuses (dtl 6–7) muu hulgas

järgmise väite: „Saeveski kinnistu on Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt Ruhnu vallale

üle antud tasuta ja sihtotstarbelisena tagamaks saekaatri töö jätkumine ning saareelanikele

teenuse osutamine. Riik on kaasrahastanud ka saekaatri sisseseade ostmist. Planeeringuga

Saeveski kinnistu tootmismaa muutmine elamumaaks ja saekaatri likvideerimine on riigi

petmine.“ Ruhnu Vallavalitsus vastas kaebaja 01.02.2021 arvamusele 26.02.2021 kirjaga nr

7.-1.2./21/1-2 (dtl 45–47), kus selgitas muu hulgas järgmist (vastuse p 3): „Ruhnu vald on

kasutanud tasuta üleantud maad tootmismaana üle kaheteistkümne aasta. Saeveski maaüksus

on antud kohaliku omavalitsuse omandusse omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. Ruhnu

vald näeb, et edasise arengu tagamiseks on otstarbekas kasutada antud maad saare elanikel

elamismaana, kuna see asub olemasolevate elamumaade kõrval ja moodustab külasüdamega

ühtse terviku. Ruhnu vald jääb ka detailplaneeringu realiseerumisel maa omanikuks. Kui tekib

vajadus ja soov maa võõrandada, lähtub vald võõrandamisel kõigist õigusnormides sätestatud

nõuetest ja kooskõlastustest. Samuti on kasutatud sihtotstarbeliselt riigi kaasfinantseerimisega

soetatud saeveski sisseseadet. Riigi kaasfinantseerimisega soetatud sisseseade jääb kasutusse

ka edaspidi detailplaneeringu realiseerumisel ning Ruhnu saarelt saeveskit ei likvideerita.“

Ringkonnakohtu hinnangul on seda valla selgitust arvestades põhjendamatu kaebaja

seisukoht, et eeltoodud kaebaja väide on jäänud tähelepanuta ja vastuseta. Kaebaja ei

osalenud hiljem toimunud DP avalikel aruteludel ning ei esitanud ka väidet, et Saeveski

kinnistu on antud vallale üksnes saekaatri teenuse osutamiseks, uuesti oma 30.10.2022

kirjalikus arvamuses (dtl 52). Selle põhjal võis vastustaja põhjendatult järeldada, et kõnealune

küsimus on kaebaja arvates lahenduse saanud.

16. Igal juhul ei saanud kõnealuse kaebaja väite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

esitamata jätmine mõjutada vaidlusaluse DP õiguspärasust. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebaja seisukohaga, et Saeveski kinnistu DP on vastuolus MaaRS § 25 lg-ga 2, mille

kohaselt võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud maad kasutada üksnes maa

munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Vastustaja on

esitanud ringkonnakohtule Riigikogu majanduskomisjoni 16.01.2006 otsuse nr 3-RV (dtl

208). Selle kohaselt otsustati lubada võõrandada tasuta Saeveski kinnistu Ruhnu vallale

kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks riigivaraseaduse § 24 lg 1 p 3 ja § 27 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 nr 286 määrusega „Riigivara võõrandamise korra

kinnitamine“. Seega ei ole kõnealust kinnistut antud Ruhnu valla munitsipaalomandisse

MaaRS alusel. Sel ajal kehtinud riigivaraseaduse2 § 24 lg 1 p 3 sätestas, et riigivara võib

võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja

2 Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/925481

9(11)

3-23-3001

sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks; § 27 kohaselt

võis sama seaduse § 24 lg 1 p-s 3 nimetatud juhul võõrandada riigile kuuluvat kinnisvara

tasuta või alla hariliku väärtuse sama seaduse § 36 lg-s 2 nimetatud komisjoni otsusel.

Kuivõrd Saeveski kinnistut ei ole antud Ruhnu valla munitsipaalomandisse MaaRS alusel, ei

ole selle kinnistu puhul ka asjakohased kaebaja viidatud MaarS § 25 lg-s 2 sätestatud

piirangud. Riigikogu majanduskomisjoni 16.01.2006 otsuses nr 3-RV on küll ära märgitud

Saeveski kinnistu tollane maakasutuse sihtotstarve (toomishoonete maa), kuid ei nähtu

mingeid piiranguid sihtotstarbe muutmise või kinnistu kasutamise kohta peale selle, et

kinnistu on võõrandatud vallale kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. Selliseid

piiranguid ei tulene ka Eesti Vabariigi ja Ruhnu valla 09.02.2006 kinnistu tasuta

võõrandamise lepingust ja asjaõiguslepingust (dtl 209–215). Arvestades vaidlusaluses otsuses

ja Saeveski kinnistu DP seletuskirjas toodud selgitusi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust

väita, et kinnistu edaspidine kasutamine elamumaana ei oleks seotud Ruhnu valla

funktsioonide täitmisega (vt KOKS § 6 lg 1).

17. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja oma 26.02.2021 ja 25.11.2022 kirjalikes

vastustes (dtl 45–47, 54–55) vastanud ka kaebaja muudele DP menetluses esitatud väidetele.

Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja arvamus ei jäänud DP menetluses tähelepanuta

ning vastustaja on seda hinnanud. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et sisuliselt

on kaebaja peamisi murekohti (saekaatri likvideerimine ja tootmismaa vähenemine) hinnatud

ka DP heakskiitmisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt, kuivõrd

ministeeriumis ära kuulatud Yi vastuväited puudutasid samu küsimusi. Võttes arvesse

kohtumenetluses kaebaja esitatud vastuväiteid DP-le, ei nähtu kokkuvõttes, et kaebaja

arvamuste ministeeriumile esitamata jätmine oleks mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58).

18. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vaidlusaluse DP eesmärgiks on rajada elamuid

inimestele, kes ei ole Ruhnu valla elanikud. DP seletuskirjas (dtl 58) on märgitud järgmist:

„Sooviga saarele tuua ja luua püsielanikkonda, tuleb pakkuda elamispindasid ka nende

pereliikmetele. Ruhnu Vallavalitsus on leidnud, et Saeveski detailplaneeringu kohaselt

kavandatavad elamud on valla poolt perekondadele pakutavatest võimalikest lahendustest

parim, tagamaks inimestele parimat elukvaliteeti. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin

pakutavad elamispinnad olema ka tulevastele elanikele vajadusi arestavad, mitte

ühiselamutüüpi väikesed korterid nagu vallamaja kohale on planeeritud. Paarismajade

ehitamine on Ruhnu valla arengukavas kavandatud tegevustest. Arengukava koostamisel ja

kinnitamisel on arvestatud praegust ja tulevast kõige optimaalsemat maakasutust tagamaks

valla praegustele ja tulevastele elanikele parimad elutingimused toimetulekuks.“ Sellest

selgitusest ilmneb, et DP kehtestamise eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid elamispindu nii

praegustele kui ka tulevastele valla elanikele. Seejuures on kaebaja ise oma 08.01.2026

seisukohas märkinud, et vald saab inimesi saarele juurde meelitada kvaliteetsete avalike

teenuste ning hea elu- ja töökeskkonna kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul saab DP

seletuskirjas selgitatu põhjal järeldada, et valla sooviks ongi rajatavate paariselamute kaudu

tekitada saarel selline elukeskkond, mis meelitaks muu hulgas saarele juurde püsielanikke.

19. Vaidlustatud DP-d ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja hinnangul on

sotsiaalpindade ehituseks vallal vaba elamumaad mujal, nt Ullis-Stocki kinnistul.

Halduskohus selgitas õigesti, et isegi kui vaba elamumaad on ka mujal, on vastustaja piisavalt

ära näidanud, miks on põhjendatud ja avalike huvidega kooskõlas Saeveski kinnistu

muutmine elamumaaks ning sellel paikneva saekaatri teisaldamine küla keskusest eemal

asuvale tootmismaale. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli ulatus on

piiratud ning kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuste otstarbekust ega teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Üld- ja detailplaneeringute kaudu

kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning selles

10(11)

3-23-3001

tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum (nt Riigikohtu 27.01.2010 otsus

nr 3-3-1-79-09, p 13). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll kohtus piirdub õiguse

üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Nagu

halduskohtule, ei nähtu ka ringkonnakohtule, et vastustaja oleks DP kehtestamisel lähtunud

asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud

mõjutada asja otsustamist.

20. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad menetlusosalised

oma võimaliku menetluskulu ise.

21. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja Y nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)