2-23-6169/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6169

Kohtuasi

S.L-i hagi M.E vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

seltsingu likvideerimiseks

M.E vastuhagi S.L-i vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.L-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) S.L (isikukood XXX),

lepinguline

esindaja Carlo Kask ja vandeadvokaat Erki Vabamets

Kostja (vastustaja) M.E (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõend vastu võtmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus muutmata osas, millega maakohus jättis

hagi ühisomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata ning rahuldas vastuhagi

kaasomandi lõpetamiseks.

4. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

kaasomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada kaasomandi lõpetamise nõue osaliselt.

5. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2024 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja rahalised nõuded, ja saata hagi selles osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Jätta hagi ühisomandi lõpetamise nõude osas rahuldamata.

2-23-6169

6.2. Rahuldada hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas osaliselt.

6.3. Rahuldada vastuhagi.

6.4. Lõpetada Harju maakonnas Saue vallas XXX asuva kinnisasja (registrioas nr

XXXXXXX) kaasomand ja müüa kinnisasi kohtutäituri vahendusel avalikul

enampakkumisel.

6.5. Määrata, et avalikul enampakkumisel saadud rahast tasutakse esmalt

enampakkumise korraldamisega seotud kulud ning ülejäänud summa

jagatakse kaasomanike vahel võrdselt ja kantakse kaasomanike nimetatud

kontodele.

6.6. Saata hagi rahaliste nõuete osas maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.L (hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtule M.E (kostja) vastu hagi, milles palus:

1) jagada seltsinguvaraks olev Harju maakonnas Saue vallas XXX asuv kinnisasi (Saue

kinnisasi) selliselt, et kostja müüb talle kuuluva ½ mõttelise osa hageja ainuomandisse ja

hageja kohustub tasuma kostjale hüvitist 52 916,01 eurot või 2) lõpetada Saue kinnisasja

kaasomand, jättes kinnisasja hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist 52

916,01 eurot või 3) tagastada hagejale kostja eest või kostjale õigusliku aluseta tasutud

summad või 4) tagastada hagejale kostjale kingitud 16 300 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 04.06.2019 Harju maakonnas Harku vallas Vääna-

Jõesuu külas MMM asuva kinnisasja (Vääna-Jõesuu kinnisasi) ja ostja kandis hageja kontole

186 312 eurot. Pooled alustasid kooselu ning ostsid 15.07.2019 kaasomandisse Tallinnas

KKK asuva kinnisasja (Kakumäe kinnisasi) hinnaga 428 000 eurot. Hageja tasus ostuhinnast

190 000 eurot ja kostja 8000 eurot. Lisaks võtsid pooled ostu finantseerimiseks LHV Pank

AS-lt laenu 230 000 eurot. Hageja tasus ka riigilõivu 722,50 eurot ja notaritasu 1300,42 eurot

(kokku 2022,92 eurot). Kuna kostja ei leidnud endale sobivat tööd, hakkas laenu

tagasimakseid tasuma hageja, kuigi esialgne kokkulepe oli, et pooled tasuvad võrdselt laenu

tagasimakseid / hageja tasub laenumakseid. 10.06.2021 seisuga oli hageja tasunud kokku 27

545,05 euro ulatuses laenu tagasimakseid. Kostja tasus kommunaalkulusid (elekter, vesi,

küte) kokku 4800 eurot (24 kuud × 200 eurot). Pooled tegid Kakumäe kinnisasjal parendusi

(ehitasid sauna, grillimaja ja aia ning tegid sisetöid). Pooled müüsid 17.06.2021 Kakumäe

2-23-6169

kinnisasja. Müügist saadud rahast maksti LHV Pank AS-ile tagasi laen (219 465,70 eurot)

ning ülejäänud raha kanti võrdsetes osades (kummalegi 137 284,95 eurot) poolte

pangakontodele.

Pooled ostsid Kakumäe kinnisasja müügist saadud raha eest 05.08.2021 kaasomandisse Saue

kinnisasja hinnaga 270 000 eurot, millest hageja tasus 138 000 eurot ja kostja 132 000 eurot.

Pooled tegid Saue kinnisasjal parendusi (remontisid garaaži, garderoobi ja esiku ning

parendasid terrassi), mille eest tasus hageja sularahas. Kostja hooldas aeda ning tasus

kommunaalkulusid. Saue kinnisasja väärtus on 347 000 eurot.

Hageja tasus kostja eest 27.05.2022 kostja nimele ühiste laste hooldamise lihtsustamise

eesmärgil ostetud sõiduauto Honda HRV (sõiduauto) müügihinna 16 300 eurot.

Pooled elasid enne 2019 juulit Soomes eraldi ning asusid Kakumäe kinnisasjal koos elama,

neil oli ühine majapidamine ja nad kasvatasid ühiselt kahte last (sündinud 2013 ja 2018).

Hageja kandis iga kuu kostjale ca 2000 eurot igapäevaste kulutuste katteks.

1.2. Pooled tegutsesid mõlema ühise eluaseme omandamisel ja parendamisel,

majapidamiskulude kandmisel ja sõiduauto ostmisel seltsinglastena.

Pooled tegid Kakumäe kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks rahaliselt hinnatavaid

panuseid. Hageja tasus Kakumäe kinnisasja omandamiseks ostuhinna 190 000 eurot, notari

tasud ja riigilõivud 2022,92 eurot ning tegi 27 545,05 euro ulatuses laenu tagasimakseid.

Kostja panuseks oli kommunaalkulude kandmine 4800 euro ulatuses ja laste kasvatamine,

mida ei saa rahaliselt väljendada.

Pooled tegid ka Saue kinnisasja omandamiseks ja parendamiseks rahaliselt hinnatavaid

panuseid. Hageja tasus kinnisasja omandamiseks 138 000 eurot ning kandis parendamise

kulud. Kostja tasus 132 000 eurot ja panustas laste kasvatamisse ning kommunaalkulude

kandmisse (4200 eurot).

Pooltel oli kinnisasju ostes ühine tahe ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks, millele

viitab see, et kinnisasjad omandati kaasomandisse.

Kostja oli lastega kodune ning panustas ühise pere majapidamiskuludesse ja heaolusse

rahaliselt ja füüsiliselt. Hageja pakkus kooselu ajal kostjale eluaset ja rahalist tuge igapäevaste

majapidamiskulude kandmiseks (ca 2000 eurot kuus), sest kostja ei käinud tööl. Hageja

panuseks oli ka kostjale raha ülekandmine ning kostja panuseks pere toimetuleku

korraldamine.

Pooled elasid ühise perena ja ostsid sõiduauto laste sõidutamiseks. Mõlemad tegid panuseid

selle eesmärgi saavutamiseks.

1.3. Kuna poolte kooselu on lõppenud, tuleb seltsing likvideerida ja hagejale tema panused

tagastada.

Hageja panus kokku 227 467,97 eurot (182 000 + 2 022,92 + 27 545,05 + 6000 + 16 300).

Kostja panus on kokku 9000 eurot (4800 + 4200). Saue kinnisasja ainuomandi saamise järel

peab hageja tasuma kostjale 52 916,01 eurot ((173 500 (347 000 ÷ 2) – 91 000 – 1011,46 –

13 772,53 – 3000 – 16 300 + 4500)).

2-23-6169

1.4. Juhul, kui seltsingu sätteid ei saa kohaldada, tuleb poolte kaasomand lõpetada, jättes

kinnisasja hageja ainuomandisse kohustusega maksta kostjale hüvitist 52 916,01 eurot.

1.5. Juhul, kui kohus ei tuvasta seltsingu kokkulepet, tuleb hagejale tagastada kostja eest

tasutud 125 083,99 eurot (91 000 + 1011,46 + 13 772,53 + 3000 + 16 300) alusetu

rikastumise sätete alusel. Nimetatud summale lisandub kostjale ajavahemikul juuli 2019 –

detsember 2022 kokku üle kantud 32 000 eurot (algselt 67 000 eurot). Kokku tuleb tagastada

157 083,99 eurot (algselt 209 083,99 eurot).

1.6. Alternatiivselt tuleb sõiduauto kinkeleping jämeda tänamatuse tõttu tühistada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt täies ulatuses

rahuldamata või alternatiivselt kohaldada hageja alusetust rikastumisest tulenevale nõudele

aegumist.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue selge ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Hageja taotlused on segased, hageja ei ole esitanud kostja vastu rahalist nõuet ning hagis

taotletu ei ole täidetav.

2.2. Poolte vahel ei olnud seltsingut.

Pooled ei teinud võrreldavaid majanduslikke panuseid Kakumäe kinnisasja ega sõiduauto

omandamiseks.

Pooltel ei olnud hageja väidetud kulude kandmise kokkulepet. Pooltel oli Kakumäe kinnisasja

omandades kokkulepe, et kostja on lastega kodus ja panustab lastesse ning hageja tasub

kinnisvara soetamisega seotud kulud. Tagamaks kostjale kindlustunnet, pakkus hageja

kostjale, et pool Kakumäe kinnisasjast hakkab kuuluma kostjale ning selle võõrandamisel

saab kostja ka pool rahast endale.

Kakumäe kinnisasja võõrandades leppisid pooled kokku, kuidas müügist saadud raha

jagatakse. Kostja ei öelnud hagejale, et ei nõustu raha võrdse jagamisega, ega nõudnud oma

panust tagasi. Seega ei puutu Kakumäe kinnisasjaga seotud asjaolud Saue kinnisasja

jagamisse.

Saue kinnisasja omandades olid poolte panused praktiliselt võrdsed.

Hageja arvutused ei ole arusaadavad.

2.3. Kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu rahalist nõuet, ei saa hagejal olla alust lõpetada

kaasomandit 52 916,01 euro suuruse hüvitise vastu.

2.4. Hageja taotluses ei sisaldu rahalist nõuet. Kuigi hagiavalduse põhjenduste kohaselt nõuab

hageja kostjalt 209 083,99 euro tagastamist, ei ole hageja toonud esile ja tõendanud alusetu

rikastumise eeldusi. Hagejal ei ole õigust nõuda laste ülalpidamiseks makstud raha tagasi.

Kakumäe kinnisasjaga seotud alusetu rikastumise nõuded on aegunud.

2.5. Hageja ei ole kinkelepingut üles öelnud ega seda tühistanud. Kostja ei ole olnud jämedalt

tänamatu.

2-23-6169

Kostja vastuhagi

3. Kostja esitas 31.07.2023 vastuhagi, milles palus lõpetada Saue kinnisasja kaasomandi,

müües kinnisasja avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja määrates kindlaks, et

avalikul enampakkumisel saadud rahast tasutakse esmalt enampakkumise korraldamise kulud

ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Saue kinnisasja hageja

ainuomandisse jätmise korral, palus kostja määrata, et hageja on kohustatud tasuma kostjale

kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitise 173 500 eurot ning kostja on

kohustatud andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused pärast hüvitise

maksmist.

3.1. Vastuhagi kohaselt omandasid pooled Saue kinnisasja kaasomandisse. Asja kiiremaks

lõplikuks lahendamiseks taotleb kostja kaasomandi lõpetamist kinnisasja müügi teel avalikul

enampakkumisel. Kui hageja soovib jätta Saue kinnisasja enda ainuomandisse, peab ta

maksma kostjale hüvitist 173 500 eurot (Saue kinnisasja väärtus 374 000 ÷ 2).

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4.1. Hageja vastuväidete kohaselt soovib kostja saada ebamõistlikku hüvitist. Arvestades

mõlema poole panuseid, ei ole hüvitis õiglane. Hageja soovib esmase alternatiivina kinnisasja

enda ainuomandisse jätmist 52 916,01 euro suuruse hüvitise vastu. Alternatiivselt soovib

hageja kaasomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist. Kohus peaks

määrama, et kinnisasja müügist saadud raha arvel täidetakse esmalt hageja panused, seejärel

enampakkumise kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha poolte vahel proportsioonis 93,6%

ja 6,4%.

4.2. 04.03.2024 esitas hageja kohtukõne teesid, milles palus lõpetada Saue kinnisasja

kaasomandi, müües selle avalikul enampakkumisel ja määrates, et enampakkumise tulemi

arvel täidetakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja ülejäänud raha jätta 96,45%

ulatuses hagejale ning 3,55% ulatuses kostjale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 28.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.

Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel ja

määras, et müügist saadud raha arvel tuleb esmalt kanda enampakkumise korraldamisega

seotud kulud ja ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel võrdsetes osades. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda.

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja müüs 04.06.2019 tema ainuomandis olnud Vääna Jõesuu kinnisasja, kinnisasja

väärtuseks oli 186 312 eurot;

-

hageja ja kostja ostsid 15.07.2019 kaasomandisse Kakumäe kinnisasja hinnaga 428

000 eurot; hageja tasus ostusummast 180 000 eurot ja kostja 8000 eurot; hageja tasus

notari tasu ja riigilõivu katteks kokku 2022,92 eurot;

-

Kakumäe kinnisasja ostmiseks võtsid hageja ja kostja kaaslaenajatena LHV Pank

AS-lt 230 000 eurot laenu;

-

pooled kanti võrdsete mõtteliste osade kaasomanikena kinnistusraamatusse;

2-23-6169

-

pooled müüsid 17.06.2021 koos Kakumäe kinnisasja; müügilepingu järgi tasuti esmalt

LHV Pank AS-ilt võetud laen summas 219 465,70 eurot; müügilepingu p 2.2.3

kohaselt tasus ostja 137 284,95 eurot kostja kontole ning müügilepingu p-de 2.2.4 ja

2.5 kohaselt 137 284,95 eurot (71 784,95 + 65 500) hageja kontole;

-

hageja ja kostja ostsid 05.08.2021 Saue kinnisasja hinnaga 270 000 eurot; hageja tasus

138 000 eurot ja kostja 132 000 eurot;

-

pooled kanti kinnistamisavalduse alusel võrdsete mõtteliste osade kaasomanikena

kinnistusraamatusse;

-

Saue kinnisasja eluhoonet on laiendatud (väljastatud ehitusluba) ja on ehitatud aiamaja

(väljastatud ehitusteatis);

-

Saue kinnisasja väärtus on 347 000 eurot;

-

hageja kandis ajavahemikul 22.07.2019–28.12.2022 kostjale üle kokku 32 000 eurot;

-

hageja tasus 16 300 eurot kostja kasutuses oleva sõiduauto eest.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue seltsingu vara juurdekasvu

jagamiseks jätta rahuldamata.

Kinnisasi saab kuuluda seltsinguvara hulka ehk seltsinglaste ühisomandisse VÕS § 589 lg 1

järgi üksnes siis, kui on sõlmitud vastavasisuline notariaalselt tõestatud vormis

seltsinguleping. Sellist lepingut ei ole esitatud. Järelikult reguleerib poolte õigussuhteid

kinnistusraamatu kanne. Kande järgi olid pooled kinnisasjade kaasomanikud võrdsetes

osades. Kaasomandi osa suurust ei muuda asjaolu, et pooled tasusid ostuhinna muul moel kui

võrdsetes osades ega rahaliste panuste tegemine kinnisasja hooldamisel ja parendamisel.

Kuigi kohtupraktika kohaselt võib teatud tingimuste korral olla võimalik rahaline nõue teise

kaasomaniku vastu (nt kui renoveeritakse maja), saab seltsingu sätteid kohaldada üksnes

konkreetsete esemete ja õiguste osas, mis tähendab, et seltsingu kokkulepe lõppeb eseme

võõrandamisega ega lähe üle järgmisele kooselu ajal omandatud kinnisasjale. Pooled ei saa

jagada Kakumäe kinnisasja majandamiseks tehtud panuseid ehk vara väärtuse juurdekasvu,

sest kinnisasja võõrandamisega lõppes ka seltsing. Pooled leppisid Kakumäe kinnisasja

võõrandamise lepingus kokku, kuidas jagunevad panused, sest ostja tasus ostuhinna pooltele

võrdsetes osades. Q kirjalik tunnistus selle kohta, et poolte tahteks ei olnud raha jagada, ei ole

usaldusväärne ega lükka ümber notariaalses lepingus sisalduvat.

Isegi kui jaatada panuste jagamise võimalikkust, ei ole hageja panuste ja Saue kinnisasjale

parenduste tegemist tõendanud. Kuigi Saue kinnisasjale on tehtud parendusi, ei ole hageja

tõendanud oma panuseid ja nende suurust. Kinnisasja väärtuse hinnangust ei nähtu, millises

osas on väärtus muutunud parenduste tõttu ja millises osas on kinnisvara hinnad muutunud.

5.3. Saue kinnisasja kaasomand tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel

lõpetada. Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada kinnisasja avalikul

enampakkumisel müügi teel. Tegemist ei ole ebaõiglase jagamise viisiga. Saadud rahast tuleb

esmalt täita enampakkumise kulud ja seejärel jagada saadud raha poolte vahel võrdselt.

Pooled leppisid kinnisasja kaasomandisse ostes kokku, et nende panused on võrdsed.

Kakumäe kinnisasja kaasomand on lõppenud ja pooled leppisid Kakumäe kinnisasja

võõrandamise kokkuleppes kokku ka kõigis rahalistes nõuetes.

5.4. Hageja alusetu rikastumise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi hageja väitel on kostja

rikastunud pangaülekannetega saadud 32 000 euro ja sõiduauto eest tasutud 16 300 euro

võrra, ei ole hageja tõendanud, milline oli tehing, mis VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ära langes.

2-23-6169

Ülekanded tehti kostja ja laste ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 ja § 111 lg

2 järgi oli hagejal ülalpidamiskohustus.

5.5. Hageja nõue kinkelepingust taganemiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et ta tegi VÕS § 270 tähenduses kinkelepingust taganemise avalduse, samuti ei ole

hageja tõendanud jämedat tänamatust VÕS § 267 ja 268 tähenduses. Jämedaks tänamatuseks

ei saa pidada kooselu lõppemist. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Sisuliselt on

hageja asunud vaidlustama kõiki kooselu ajal tehtud varalisi kokkuleppeid pärast seda, kui

poolte isiklikud suhted lõppesid.

5.6. Kohtupraktikas on tavaks, et kaasomandi lõpetamisel jäävad menetluskulud poolte kanda.

Arvestades aga seda, et hageja keeldus kohtu pakutud kompromissist ning paisutas menetlust

vastuoluliste seisukohtade esitamisega, ei ole õigelane jätta kostja menetluskulusid tema enda

kanda. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 alusel jätta hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta

vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded,

sh selgitamata välja asjas tähtsad asjaolud ja tõendid ning kvalifitseerimata ja tähelepanuta

hageja rahalised nõuded. Seltsingulepingu puudumise korral palus hageja hüvitada enam

tasutud ostuhinna 182 000 eurot käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

Apellant palub ringkonnakohtus asja lahendamise korral ringkonnakohtul selgitada

tõendamiskoormist ning anda pooltele võimalus esitada täiendavaid tõendeid, selgitusi ja

taotlusi.

6.2. Maakohus jättis vääralt hageja nõuded seltsingulepingu alusel rahuldamata.

Maakohus leidis vääralt, et kinnisasja seltsinguleping peab olema sõlmitud notariaalses

vormis, kuigi kohtupraktika seda ei toeta.

Maakohus jättis seltsingulepingut tuvastades tähelepanuta C kirjaliku seletuse. Hageja

esitatud tõendid (C ja Q kirjalik seletus) kinnitavad seltsingulepingu sõlmimist ja kokkuleppe

sisu.

Maakohus jättis hindamata hageja esitatud panuste tegemist kinnitavad tõendid.

Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu

kasuks soetatud poolte kaasomandisse. Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada, kui on

täidetud järgmised eeldused: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks

teinud olulisi võrreldavaid majanduslikke (rahaliselt hinnatavaid) panuseid ja 2) pooltel oli

eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse

(ühisvara) kestvaks loomiseks. Need eeldused olid täidetud.

Maakohus leidis õigesti, et Kakumäe kinnisasja majandamiseks oli loodud seltsing, kuid leidis

vääralt, et see lõppes Kakumäe kinnisasja võõrandamisega ja panuste jagamise kokkuleppega.

Ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud suhe elukaaslaste vahel ei tähenda seda, et

seltsingulepingu sõlmimist tuleb hinnata eraldi iga kinnisasja puhul, mis suhte ajal

2-23-6169

omandatakse. Notar märkis Kakumäe kinnisasja müügilepingusse raha võrdsetes osades

poolte pangakontodele kandmise põhjusel, et kinnisasi oli võrdsetes mõttelistes osades poolte

kaasomandis. Pooled ei pööranud tol hetkel sellele tähelepanu, sest oli teada, et raha

kasutatakse uue kinnisasja ostmiseks. Seltsing lõppes kooselu lõppemisel 20.02.2023.

6.3. Maakohus jättis kaasomandit lõpetades ebaõigesti arvestamata poolte panused.

Maakohus tuvastas vääralt, et pooled olid Saue kinnisasja kaasomandisse omandades kokku

leppinud, et poolte panused on võrdsed. See ei ole kooskõlas maakohtu tuvastatuga, et

kinnisasjale tehti parendusi.

Maakohus leidis ekslikult, et kaasomandi osade suurust ei muud asjaolu, et pooled tasusid

ostuhinna muul moel kui võrdsetes osades.

Maakohus pidi kaasomandi lõpetamisel arvestama hageja esitatud asjaolusid ja tõendeid selle

kohta, et pooled tegid erineva suurusega panuseid kinnisasjade omandamiseks. Kuna

kinnisasjad omandati 96,45% ulatuses hageja rahalise panuse arvel, ei ole õiglane ja hea usu

põhimõttega kooskõlas jagada raha poolte vahel võrdselt. See toob kaasa kostja alusetu

rikastumise ega taga hagejale õiglast hüvitist.

6.4. Maakohus leidis vääralt, et hagejal ei ole kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat

nõuet (32 000 eurot + 16 300 eurot). Kostja kontole 22.07.2019–28.12.2022 kantud 32 000

euro õiguslik alus langes ära, sest kostja kasutas raha enda kulude kandmiseks. 41 kuu peale

jagatuna sai kostja kuus keskmiselt 780 eurot. Arvestades poolte teise lapse sünniaega

(15.05.2018), langes hageja PKS § 111 lg-st 1 tulenev ülalpidamiskohustus ära 15.08.2018 ja

sellega langes ära ka raha maksmise aluseks olev tehing. Hageja esitas uued tõendid laste

sünniaegade tõendamiseks.

6.5. Maakohtu otsuse põhjendustes on maakohus märkinud vastuoluliselt esmalt, et kulud

tuleb jätta poolte kanda, ning seejärel, et hageja kanda. Maakohus jättis vääralt menetluskulud

hageja kanda. Kaasomandi lõpetamise asjades on põhjendatud jätta kulud poolte endi kanda.

Toimikust ei nähtu, et hageja oleks põhjustanud kostjale pahatahtlikult asjatuid

menetluskulusid. Hageja tegi maakohtus kostjale mõistliku kompromissipakkumise hüvitada

kostjale 30% kinnisasja väärtusest, kuid kostja keeldus.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja palus jätta hageja esitatud uue tõendi vastu võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

ja maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis hagi ühisomandi lõpetamise nõude

osas rahuldamata ja rahuldas vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagis sisalduva

kaasomandi lõpetamise nõude osas tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi

osaliselt rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi

kaasomandi lõpetamiseks osaliselt. Ülejäänud rahaliste haginõuete osas tuleb

apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada, maakohtu otsus menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks

2-23-6169

eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I

lause järgi tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas.

TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 5.1), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

10. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata apellatsioonkaebusele

lisatud tõendi poolte ühiste laste sünniaegade kohta, kuivõrd sellel ei ole vaidluse

lahendamisel tähtsust.

11. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et Saue kinnisasja kaasomand

tuleb lõpetada kaasomandi lõpetamise sätete alusel avalikul enampakkumisel müügi teel ja

müügist saadav raha tuleb jagada poolte vahel vastavalt kaasomandi mõtteliste osade

suurustele.

11.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Saue kinnisasja ei saa poolte vahel jagada

ühisomandina seltsingu sätete alusel, sest pooled ei ole sõlminud notariaalses vormis

seltsingulepingut, nagu leidis õigesti ka maakohus.

Riigikohtu praktika kohaselt ei muuda abieluväline kooselu poolte omandisuhteid ning

kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole

ainuomandisse või kaasomandisse (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17). Kinnisasi saab

VÕS § 589 lg 1 alusel kuuluda seltsinguvara hulka ehk seltsinglaste ühisomandisse vaid

juhul, kui eseme omandamise leping (seltsinguleping) on sõlmitud notariaalselt tõestatud

vormis (RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-142-05, p 14; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-117-09, p 17).

Kuna siinses asjas sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud vormis müügi- ja asjaõiguslepingu,

mille alusel omandas kumbki pool ½ mõttelist osa kinnisasjast, kuid ei sõlminud notariaalselt

tõestatud vormis seltsingulepingut kinnisasja omandamiseks seltsinguvarasse, ei saanud Saue

kinnisasi kuuluda VÕS § 589 lg 1 alusel poolte kui seltsinglaste ühisomandisse (vt ka RKTKo

2-20-10878, p 13–15).

Sellest tulenevalt ei saanud maakohus Saue kinnisasja ühisomandit seltsingu likvideerimise

sätete järgi lõpetada ning lähtus õigesti sellest, et kaasomand tuleb lõpetada kaasomandi sätete

järgi mõnel AÕS § 77 lg-lg 2 sätestatud viisil.

11.2. Kaasomandit lõpetades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et Saue kinnisasja

kaasomand tuleb lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müügi teel ning müügist

saadav raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt, mitte hageja taotletu kohaselt sellest erinevas

proportsioonis.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hageja taotles maakohtus kaasomandi lõpetamist

kinnisasja jätmisega enda ainuomandisse, alternatiivselt kinnisasja müügiga avalikul

enampakkumisel, nõustus hageja 04.03.2024 menetlusdokumendis kinnisasja müügiga

avalikul enampakkumisel. Sel viisil kaasomandi lõpetamist nõudis esmase nõudena ka kostja

vastuhagis. Seega ei vaidle pooled enam Saue kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi üle

2-23-6169

AÕS § 77 lg 2 tähenduses. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kuidas tuleb jagada kinnisasja

müügist saadav raha, st millises ulatuses tuleb kummalegi poolele maksta tema osa välja.

AÕS § 77 lg 2 järgi võib kohus lõpetada kaasomandi, müües kinnisasja avalikul

enampakkumisel ning jagades saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohtu praktika kohaselt ei võimalda AÕS § 77 lg 2 ja TsMS § 445 lg 1 tulemist maha

arvata summat, mis vastab kinnisasja soetamisel kaasomaniku tasutud sissemaksele (RKTKo

29.05.2025, 2-20-17399, p 20). Seega tuleb avaliku enampakkumise korral jagada saadud

raha, lähtudes kaasomandiosade suurusest.

Ülaltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust osas, millega maakohus

otsustas lõpetada poole kaasomandi Saue kinnisasjale selle avalikul enampakkumisel

müümise teel ning jagada kinnisasja müügist saadud raha poolte vahel vastavalt nende

kaasomandi mõtteliste osade suurustele.

11.3. Eelnevat arvestades jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude seltsinglaste

ühisomandis oleva Saue kinnisasja jagamiseks (hagiavalduse taotluse 1. alternatiiv).

Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

kaasomandi lõpetamise nõude (hagiavalduse taotluse 2. alternatiiv). Arvestades seda, et

hageja esitas mh alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja avalikul

enampakkumisel müümise teel, kuid soovis saadud raha jagamist kaasomandi osade

proportsioonist erinevalt, rahuldas maakohus sisuliselt hageja kaasomandi lõpetamise nõude

osaliselt, kuid märkis otsuses, et jätab hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus parandab

maakohtu eksimuse ja rahuldab hagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt.

12. Osas, millega maakohus jättis hageja rahalised nõuded rahuldamata, tuleb maakohtu otsus

tühistada ning asi tuleb selles osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis, sest maakohus jättis hageja rahalise(d) nõude(d) ja nõude aluseks olevad asjaolud

nõuetekohaselt välja selgitamata, samuti kontrollimata, millisel õiguslikul alusel saaks hageja

rahalist nõuet (rahalisi nõudeid) hagis esitatud asjaoludel rahuldada.

12.1. Kuigi hagejal ei ole ülaltoodu kohaselt õigust nõuda Saue kinnisasja kui seltsinguvara

jagamist ühisomandi lõpetamise kaudu ega nõuda kaasomandi lõpetamisel endale oma

kaasomandi osale vastavast rahasummast suurema summa tasumist, võib hagejal asjas

esitatud asjaolude kohaselt olla kostja vastu rahaline nõue.

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus üks kaasomanik on teinud kaasomanike kokkuleppel

või enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks kulutusi või

kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe või enamuse otsuseta, on

kulusid kandnud kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 alusel

kulutuste hüvitamist võrdeliselt tema osaga. Samuti saab solidaarvõlgnik olukorras, kus ta on

täitnud ühist kohustust suuremas ulatuses, kui temale langevas osas, esitada teise

solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel. Mitteabielulises kooselus elavate

kaasomanike puhul võib vastavate eelduste esinemisel olla võimalik esitada ka seltsingu

likvideerimise sätete kohaldamise kaudu vara väärtuse juurdekasvu jagamise ehk ühiselt

loodud majandusliku väärtuse jagamise nõue. Selliseid nõudeid saab kaasomanik maksma

panna kaasomandi lõpetamise menetluses vastava nõude või tasaarvestuse vastuväite

esitamisega, aga ka eraldi menetluses hagi esitamisega (RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p

20–22, 24).

2-23-6169

12.2. Siinses asjas esitas hageja alternatiivselt kostja vastu ka rahalise nõude. Hagiavalduse

taotlusest ja põhjendustest saab järeldada, et hageja esmaseks sooviks oli likvideerida poolte

kinnis- ja vallasasjade omandamisele suunatud seltsing ja jagada seltsinglaste ühisomandis

olev seltsinguvara (hagiavalduse taotluse 1. alternatiiv). Juhul, kui seltsingulepingut ei saa

tuvastada, soovis hageja saada kostjalt 157 083,99 eurot (algselt 209 083,99 eurot)

(hagiavalduse taotluse 3. alternatiiv koosmõjus hageja 29.09.2023 seisukohaga). Juhul, kui

sõiduauto puhul ei saa seltsingulepingut tuvastada ja sõiduauto on kostjale kingitud, soovis

hageja saada kinkelepingust taganemisele tuginedes kostjalt tagasi sõiduauto müügihinda 16

300 eurot (hagiavalduse taotluse 4. alternatiiv).

12.3. Eelkõige võib hagejal olla seoses kinnisasjade omandamisega kostja vastu

seltsingulepingust tulenev rahaline nõue vara väärtuse juurdekasvu hüvitamiseks vastavalt

poolte tehtud panustele.

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus suurema väärtusega ese (kinnisasi) ei kuulu

seltsinguvara hulka, kuid täidetud on seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eeldused, on

võimalik nõuda eseme väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse

jagamist VÕS § 600 lg 1 alusel sõltumata sellest, kellele kuulub suurema väärtusega ese

(kinnisasi). Seejuures saab seltsingu sätteid kohaldada ka siis, kui asi kuulub poolte

kaasomandisse. Kui mitteabielulise kooselu vältel on omandatud konkreetne suurema

väärtusega ese (nt kinnisasi) või loodud ühiselt muu oluline ja kestva tähendusega varaliselt

hinnatav hüve (nt parendatud kinnisasjal asuvat elamut), saab sellise varalise väärtuse

jaotamisele kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, kui: 1) mõlemad pooled on eseme

omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt

hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset omandades või parendades ühine tahe vähemasti

majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kui suurema väärtusega ese

(kinnisasi) ei kuulu seltsinguvara hulka, saab seltsinguvara jagamise all mõista vara väärtuse

juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist. Vara juurdekasvu hüvitamise

nõue on rahaline nõue, mille suuruse kindlakstegemiseks tuleb eseme väärtusest esmalt maha

arvata sellel lasuvad täitmata kohustused, mida ei täideta ka jagamise käigus. Selliselt saadud

eseme netoväärtuse ulatuses saab mitteomanikust elukaaslane nõuda hüvitist, mille suuruse

leidmiseks liidetakse tema poolt eseme soetamiseks või parendamiseks tehtud panuse väärtus

ning selle panuse suurusele vastav osa vara väärtuse juurdekasvust. Panustena on käsitatavad

varalise väärtusega sooritused, mis lähevad seltsingule üle või tulevad viimasele kasuks. Vara

väärtuse juurdekasv tuleb jagada seltsinglaste vahel eelduslikult võrdselt, kuid pooltel on

võimalik tõendada, et nad olid kokku leppinud, et vara väärtuse juurdekasv jagatakse

erinevalt, või et nende panused olid erinevad. Seejuures tuleb panuste erinevust

proportsionaalselt arvestada siis, kui panused eseme soetamisse või parendamisse olid

oluliselt erinevad (vt RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p 16).

Eeltoodu kohaselt tuli maakohtul esmalt tuvastada, kas seltsingu likvideerimise eeldused on

täidetud, st kas pooled tegid kinnisasjade omandamiseks ja/või parendamiseks olulisi

rahaliselt hinnatavaid panuseid ning milles seisnesid kummagi poole panused, aga ka seda,

kas pooltel oli kinnisasju omandades ja/või parendades ühine tahe ühise varalise väärtuse

kestvaks loomiseks.

Siinsel juhul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata mõlema kinnisasja omandamisel

hageja ja kostja tehtud panused. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

elukaaslaste vaheline seltsinguleping lõppeb kooselu ajal ühiste panustega omandatud

suurema väärtusega eseme (kinnisasja) võõrandamise korral. Kuna tegemist on ühiselt loodud

varalise väärtuse, mitte seltsinglaste ühisomandisse kuuluva kinnisasja jagamisega, tuleb

2-23-6169

lähtuda sellest, kas ja milline on elukaaslaste loodud olemasolev varaline väärtus. Olukorras,

kus elukaasalased on teinud varem kinnisasja omandamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid

ja neil oli ühine tahe varalise väärtuse kestvaks loomiseks, ning omandavad selle kinnisasja

asemele uue kinnisasja, jätkub seltsing ning pooled saavad seltsingu likvideerimise eelduste

täidetuse korral jagada seltsingulepingu raames loodud lõplikku varalist väärtust, arvestades

selle varalise väärtuse loomiseks tehtud kõiki elukaaslaste tehtud rahaliselt hinnatavaid

panuseid.

Iseenesest ei ole välistatud, et elukaaslased otsustavad VÕS § 596 lg 1 p 1 järgi algse

kinnisasja omandamisel tekkinud seltsingu lõpetada ja likvideerivad seltsingu, kuid seltsingu

lõppemist ei saa järeldada pelgalt sellest, et elukaaslased otsustasid kinnisasja võõrandada.

Samuti ei saa seltsingu likvideerimist järeldada pelgalt sellest, et ostja kohustus müügilepingu

järgi tasuma müügihinna kinnisasja kaasomanikele vastavalt kummagi kaasomandi osa

suurusele. Seltsingulepingu lõppemiseks peab pool, kes sellele tugineb, tooma esile ja

tõendama asjaolud, millest saab järeldada, et pooled otsustasid kinnisasja võõrandamisel

seltsingu lõpetada ning likvideerisid seltsingu vastavalt VÕS §-s 600 sätestatule.

12.4. Juhul, kui poolte vahel ei saa kinnisasjade omandamise osas tuvastada seltsingut ja

hageja rahalist nõuet ei saa rahuldada VÕS § 600 alusel, võib hagis esitatud asjaolusid

arvestades olla hageja rahaline nõue põhjendatud ka muul õigusliku alusel.

Poolte kaasomandis olevale kinnisasjale tehtud parenduste osas võib hageja nõue olla

käsitatav kaasomaniku kulutuste hüvitamise nõudena AÕS § 72 lg-te 1 ja 4 tähenduses. Siiski

olukorras, kus kostja ei tõendanud tehtud kulutuste suurust, ei oleks maakohtul olnud alust

kulutuste hüvitamise nõuet rahuldada.

Seoses poolte laenu- või müügilepingustest tulenevate kostja kohustuste täitmisega võib

hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue lepingulisel või lepinguvälisel alusel.

Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt viimase eest täidetud kohustuste hüvitamist lepingu

alusel, tuleb hagejal tõendada, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja hüvitama

hagejale kostja eest täidetud kohustused. Sellise kokkuleppe puudumise korral võib hagejal

olla õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ka seaduse alusel. Kui hageja täitis

solidaarvõlgnikuna kostja kohustusi, võib hagejal olla kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel

solidaarvõlgniku tagasinõue kostjale langevate maksete osas. Kui hageja täitis lepinguväliselt

kostja kohustusi VÕS § 78 mõttes (nt tasus kinnisasja müügihinna kostjale langevas osas või

sõiduauto müügihinna), siis võib tal olla õigus nõuda kulutuste hüvitamist ka käsundita

asjaajamisele tuginedes VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel ning heauskse õigustamata

käsundita asjaajamise korral VÕS § 1024 lg 4 järgi alusetule rikastumisele tuginedes VÕS §

1041 alusel (vt ka RKTKo 29.01.2014, 3-2-1-158-13, p 12).

Iseenesest ei ole välistatud, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel

tagasi ka hageja pangakontole 22.07.2019–28.12.2022 kantud raha (32 000 eurot), kuid

selleks peab hageja tooma esile ja tõendama, millise kohustuse täitmiseks ta ülekandeid tegi

ning millisel põhjusel see kohustus ära langes. Seda ei ole hageja hoolimata maakohtu

selgitustest teinud. Arvestades hageja väiteid, kandis hageja kostjale raha üle igapäevaste

kulude katmiseks. Seega võis kulude kandmise aluseks olla poolte kokkulepe, mille kohaselt

tasus hageja nimetatud summa laste ja hageja ülalpidamiseks. Seejuures ei ole tähtsust sellel,

kas ja kui suures ulatuses oli hageja kohustatud poolte ühiseid lapsi ja hagejat ülal pidama,

sest tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest saab kokku leppida ka seaduses sätestatust

ulatuslikumas ülalpidamiskohustuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui poolte

vastav kokkulepe oleks mingil põhjusel ära langenud, võib ülalpidamise korral olla

2-23-6169

rikastumine VÕS § 1033 lg 1 alusel ära langenud. Samuti ei oleks pere ülalpidamiseks

makstud raha tagasinõudmine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetav, kui saadud raha on

ülalpidamiseks ära tarvitatud ning sellest tulenevalt tuleks VÕS § 1028 lg 1 jätta ka VÕS § 6

lg 2 alusel kohaldamata.

Nagu ülal märgitud, ei ole välistatud ka hageja nõue kostja vastu seoses sõiduauto

müügihinna tasumisega kostja eest. Juhul, kui kostja väidab, et hageja kinkis talle sõiduauto

ja/või tasus müüjale kostja asemel sõiduauto müügihinna poolte kokkuleppe alusel, mitte

õigusliku aluseta, tuleb kostjal oma väidet tõendada.

Eelnevat kokku võttes võib hageja rahalisi nõudeid kvalifitseerida ka muul õiguslikul alusel

kui seltsing ning maakohus ei ole nõudeid neil õiguslikel alustel käsitlenud.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi kostja esitas hageja rahalisele nõudele aegumise

vastuväite, ei pruugi kostja rahalised nõuded ülal märgitud õiguslikel alustel olla aegunud,

sest erinevate nõudealuste puhul on aegumistähtaeg ja aegumise algus erinevad.

12.5. Arvestades hageja rahaliste nõuete võimalikke erinevaid õiguslikke aluseid ja seda, et

maakohus jättis hageja rahalise(d) nõude(d) välja selgitamata ja õiguslikult kvalifitseerimata

ning ühes sellega selgitamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata, rikkus maakohus hageja

rahalise nõude osas eelmenetluse ülesanded TsMS § 392 tähenduses sedavõrd suures ulatuses,

et ringkonnakohus ei saa lahendada ise hageja rahalist nõuet. Seetõttu tuleb maakohtu otsus

hageja rahaliste nõuete osas tühistada ja asi saata rahaliste nõuete osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema rahaliste

nõuete võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ning anda sellest tulenevalt hagejale võimalus

oma rahalisi nõudeid (sh nõuete suurust) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustada, samuti

kostjale võimalus esitada hageja täpsustatud rahaliste nõuete kohta täiendavaid vastuväiteid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)