2-25-18034/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

06.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18034

Tsiviilasi

Q.W taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.W määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Q.W

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.11.2025 määrus tühistada ning saata asi avalduse menetlusse

võtmise uuesti otsustamiseks ja lahendamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Q.W (avaldaja) esitas Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Avaldaja soovib

esindajat, et esitada maksejõuetusavaldus kahe füüsilise isiku (võlgnikud) vastu. Avaldajal on

09.03.1999 kohtuotsus, millega mõisteti võlgnikelt avaldaja kasuks välja raha. Ta esitas selle

ühe võlgniku suhtes täitmiseks ja selle võlgniku osas on sundtäitmine tunnistatud lubamatuks

aegumise tõttu (tsiviilasi nr 2-21-4538). Sama võlgniku vastu esitas avaldaja hiljem

maksejõuetusavalduse, aga selle menetlemisest kohtud keeldusid (tsiviilasi nr 2-23-5387).

Teise võlgniku suhtes ei ole menetlusi esile toodud ja neid ei nähtu ka kohtute infosüsteemist.

2. Maakohus tegi 13.11.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis taotluse TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, st sisuliselt keeldus selle menetlemisest. Kohus

põhjendas, et kuivõrd nõue ühe solidaarvõlgniku vastu on jõustunud kohtulahendi järgi

aegunud, siis on eelduslikult aegunud ka nõue teise solidaarvõlgniku vastu. Riigi õigusabi

taotlusega pole võimalik avaldaja eesmärki saavutada.

3. Avaldaja esitas 25.11.2025 määruskaebuse, millega vaidlustab maakohtu määruse ja

palub riigi õigusabi taotluse rahuldada. Avaldaja heidab maakohtule ette viga aegumise

käsitluses ja tugineb võlgnike solidaarkohustusele. Avaldaja palus üle kuulata kaks tunnistajat

ja arutada kaebust suuliselt kohtuistungil.

4. Maakohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja avalduse menetlusse

võtmise uuesti otsustamiseks ja lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise esimese kohtuastmena

avaldust sisuliselt lahendada (TsMS § 9 lg 3).

6. Kohus vaatab kaebuse läbi kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3 ls 1). Avaldaja soov

istungi korraldamiseks ei ole määruskaebemenetluses kohtule siduv. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik praeguses menetlusetapis ega

ka üldisemalt riigi õigusabi taotluse lahendamisel.

7. Maakohus eksis TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel, kui asus tuvastama varasemate

menetlustega seotud asjaolusid ja võttis arvesse avaldaja nõuete võimalikku aegumist. Kohus

ei saa TsMS § 371 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel tuvastada asjaolusid ja

lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (nt RKTKm 04.05.2022, 2-19-

12055/20, p 13). Nõude aegumist saab võtta arvesse kohustatud isiku vastuväite alusel (TsÜS

§ 143). See tähendab vähemalt üldjuhul, et avalduse menetlusse võtmise etapil puudub kohtul

teadmine, kas kohustatud isik tugineb nõude aegumisele. Eelnev kehtib praeguses asjas

eelkõige selle võlgniku osas, kellelt ei ole hageja esile toodud asjaoludel seni sundkorras

täitmist nõutud. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei osale teisi menetlusosalisi, mistõttu

puudub kohtul samas asjas ka edaspidi mõistlik võimalus selgitada välja aegumisele

tuginemise soov.

8. Lisaks ei ole menetluslikult korrektne keelduda riigi õigusabi taotluse menetlemisest selle

perspektiivituse alusel. Nimelt sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Viidatud

normi mõtte kohaselt peaks kohus muidu nõuetekohast riigi õigusabi taotlust siiski

menetlema, aga hindama selle lahendamisel taotleja edulootusi oma õiguste kaitsel.

Käesoleval juhul võib olla tegemist olukorraga, kus taotlus jääb viidatud sätte alusel

rahuldamata. Esiteks pole avaldaja toonud esile asjaolusid, miks peaks korduv

maksejõuetusavaldus ühe võlgniku suhtes olema eelmisest korrast edukam. Teiseks on

kaheldav, kas rahvastikuregistri andmetel praegu Ukrainas elava teise võlgniku suhtes on

võimalik või vähemalt otstarbekas algatada maksejõuetusmenetlus Eestis. Riigi õigusabi

andmata jätmine ei tähenda, et avaldaja ei saa oma õigusi kohtus kaitsta, mistõttu on taotluses

kirjeldatud õiguskaitsevahendite perspektiivi hindamine RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi vähem range

kui sisuliste avalduste menetlusse võtmise otsustamisel.

9. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3).

10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu

määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5

ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)