2-25-6292/69 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6292

Tsiviilasi

S.U hagi Q.T vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.U, isikukood XXX

Kostja: Q.T, isikukood XXX

Seaduslik esindaja: B.M , isikukood XXX

Lepinguline esindaja: v.-adv Kristi Haas

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 25.08.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.U hagi Q.T vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja taotleb vähendada tema alaealisele lapsele Q.T-le makstavat elatist 100 euroni

või 0 euroni. Enne lapse saamist elasid vanemad koos lapse emale kuuluval elamispinnal,

pärast lapse sündi sundis lapse ema hageja elukohast välja ning nõudis elatist. B.M on

tekitanud hagejale elatise nõudmisega ning elupinna kadumisega suurt varalist kahju.

Hagejal pole aastaid olnud püsivat töökohta. Raha ei ole piisavalt, et last toetada,

elamispinda üürida ja toitu osta. B.M elab miljonäri elustandardi kohaselt, sõidab

luksusautodega ning elab luksuskorteris, reisib mööda maailma, tal on mitu korterit. B.M-

ile kuuluval äriühingul on 25 korterit. B.M eksmees toetab teda suurte summadega,

lapse kasuisa on uus tugi. B.M ei vaja hageja kui kodutu makstavat toetust.

Lapsevanemad on majanduslikult ebavõrdsed.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Elatise vähendamiseks TsMS § 459 lg-st 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud. Hageja ei

välja toonud, millised asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes 2020. aastaga, mil elatis

välja mõisteti või 2022. aastaga, mil elatist vähendati.

Seadus ei anna alust vähendada väiksema sissetulekuga või jõukusastmega vanemalt

väljamõistetud elatist selle alusel, et teine vanem on jõukam. Perekonnaseadus näeb ette,

et mõlemad vanemad panustavad lapse ülalpidamisse mitte vähem kui võrdselt. Ka

elatise vähendamisel ei anna seadus muud võimalust.

Hageja leiab, et elatise vähendamiseks saab olla ka asjaolu, et hageja ei ole viimase 5-6

aasta jooksul leidnud tasuvat ja stabiilset töökohta. Kostja hinnangul ei ole tegemist

asjaoluga, mis oleks alates elatise väljamõistmisest oluliselt muutunud. Elatis mõisteti

välja 2020. aastal, s.o 5 aastat tagasi ning elatist vähendati, 2022. aastal ehk 3 aastat

tagasi. Seega ei töötanud hageja oma sõnul ka elatise väljamõistmise ega elatise

vähendamise ajal stabiilsel ja tasuval töökohal. Kõik hageja välja toodud asjaolud on

esinenud juba 2020. ja 2022. aastal ning nendega on elatise määramisel ja vähendamisel

arvestatud.

Hageja ei ole tõendanud, et võrreldes 2020. aastal elatise väljamõistmisega ning 2022.

aastal elatise vähendamisega on maksete suurust mõjutavad asjaolud, mida elatise

väljamõistmise ja vähendamise ajal ei eksisteerinud, oluliselt muutunud. Elatise

vähendamiseks ei anna alust ka seaduse muutumine, kuivõrd käesoleval ajal on kehtiva

seaduse alusel elatise miinimummääraks 301,74 eurot, st hagejalt väljamõistetud elatis on

peaaegu 100 eurot alla miinimummäära. Arvestades, et miinimumelatis on riigi

arvestatud minimaalne summa, milline kulub igal juhul lapse ülalpidamiseks, ei saa olla

vaidlus ka selles, justkui vajaks kostja lahuselavalt vanemalt ülalpidamiseks keskmisest

lapsest vähem rahalisi vahendeid. Kuivõrd kostja ei pea oma kulutuste suurust

miinimumelatise nõudes põhistama, ei saa sellist kohustust olla ka olukorras, kus kostjale

on elatis välja mõistetud isegi alla kehtiva miinimummäära. Hageja taotletud elatise

vähendamine 100 euroni või veel vähem, 0 euroni kuus, ei ole kooskõlas kostja huvidega.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastas, et hageja on 19.07.2019 sündinud Q.T isa. Laps on kohtuotsuse

tegemise seisuga 6-aastane ning elab koos oma ema B.M-iga . Hageja lapsega koos ei

ela.

4. Pärnu Maakohtu 17.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-139534 kohustas kohus

hagejat tasuma Q.T-le elatist 292 eurot kuus alates 27.12.2019 kuni 19.07.2037. Tartu

Maakohtu 25.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-1404 vähendas kohus väljamõistetud

elatise suurust ning kohustas hagejat tasuma alates 27.01.2022 Q.T-le igakuiselt elatist

213,44 eurot kuni Q.T täisealiseks saamiseni.

5. Hageja taotleb jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seega tuleb

kohaldada TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus on

hagejale tõendamiskoormist selgitanud.

6. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest (nt 3-2-1-35-17, p 37.1) tuleb kohtul asja

lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse

muutmiseks.

Tsiviilasjas nr 2-22-1404 taotles S.U elatise vähendamist 213,44 euroni õigusliku

olukorra muutumise tõttu (perekonnaseaduse muudatused) ning tulenevalt hageja

väljatoodud asjaolust, et hagejalt väljamõistetud elatis on tema jaoks ebamõistlikult

koormav ega arvesta hageja võimalustega. 25.02.2022 kohtuotsus tehti hagi õigeksvõtul

põhineva otsusena, s.o lapse ema kostja seadusliku esindajana nõustus, et lapsele

tasutakse elatist summas 213,44 eurot kuus. Kuivõrd hageja lähtus viidatud tsiviilasjas

nõude esitamisel hagi kohaselt oma tegelikest võimalustest elatist tasuda ning kostja

elatise vähendamisega nõustus, eeldab kohus, et 25.02.2022 kohtuotsusega hagejalt

väljamõistetud elatise summa vastas tegelikkuses hageja võimalustele ning lapse

vajadused olid piisavalt kaetud.

7. Kohus analüüsib, kas asjas esitatud ja kogutud tõenditest saab järeldada, et ajavahemikul

08.04.2022 (25.02.2022 kohtulahendi jõustumine) kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni

24.04.2025 on oluliselt muutunud mingid asjaolud, mis mõjutavad elatise maksete

suurust või kestust.

8. TsMS § 459 lg 1 kohase elatise vähendamise alusena võiks hageja kirjeldatud asjaoludel

tulla kõne alla võimalik muutus hageja võimes lapse ülalpidamiseks raha teenida.

Hageja on kohtule avaldanud, et ta on viimased 5-6 aastat püüdnud leida tasuvat ja

stabiilset tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Töötamise registrist (dtl 56-67) nähtub, et

hageja on aastatel 2022–2025 töötanud erinevatel ametikohtadel, sh

puhastusteenindajana, võlaõigusliku lepingu alusel, köögiabilisena, raamatuköitjana,

pakkimismasina operaatorina, kahveltõstukijuhina, turvatöötajana, kaubabussi juhina,

taksojuhina, kaupluse kassiirina. Töötamised on olnud lühiajalise kestusega. Ka on hageja

olnud korduvalt töötuna arvel (dtl 107). 2025. aastal on hagejale makstud töövõimetoetust

ning hageja selgituste kohaselt on talle üheks aastaks määratud osaline töövõime

psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu.

Kohtule ei nähtu tõenditest, et pärast 25.02.2022 kohtuotsust oleks hageja kaotanud

ootamatult töö või töötamise võime. Hagejal ei olnud ei uuritud tõendite ega tema enda

selgituste kohaselt tasuvat ja stabiilset tööd ka 2022. aastal, mil ta taotles elatise

vähendamist 213,44 euroni. Ka ei nähtu, et hageja oleks pärast viidatud kohtulahendit

olnud püsivalt töötu. Hageja selgitustest ilmneb, et tal on keeruline leida töökohta, seda

tema konfliktide tõttu ülemuse või kolleegidega. Seega lõppevad töösuhted tõenäoliselt

peamiselt hagejast tingitud põhjustel, ning seda olukorda on hagejal võimalik endal

muuta.

9. Hageja viitab esitatud dokumentides stressist ja kohtu määratud kohustustest tulenevatele

terviseprobleemidele, mis tema selgitusel kestavad viiendat aastat. Kohus järeldab, et

need probleemid järelikult esinesid ka 2022. aastal, s.o tegemist ei ole uute asjaoludega.

10. Kohus ei tuvastanud esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite alusel, et S.U võime oma

lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida oleks eelmise lahendi jõustumisest hagi

esitamiseni möödunud 3 aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega ei ole TsMS § 459 lg 1

eeldused elatise vähendamiseks täidetud.

11. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

12. Kohus märgib, et S.U-lt 2020. aastal väljamõistetud elatist on kohus 2022. aasta

lahendiga juba vähendanud alla PKS § 101 arvutatud elatise summa. Kohus analüüsib

järgnevalt, kas elatise täiendava vähendamise alusena on hageja esitanud mõne mõjuva

põhjuse.

13. Uuritust ei nähtu, et hageja oleks püsivalt töövõimetu, ka ei ole hageja seda ise väitnud.

Nagu märgitud, on pideva töökohtade vahetamise üheks põhjuseks ilmselt hageja

isikuomadustest tulenevad põhjused. Rohkem lapsi hagejal ei ole.

14. Iseenesest ei saa välistada, et mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes võiks olla ka

teise lapsevanema parem majanduslik olukord. Kohustatud vanema varaline seisund võib

kohtupraktika kohaselt siiski mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla üksnes juhul,

kui see on piisavalt kaalukas. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund elatist

alla miinimummäära vähendada alust ei anna.

15. Vanemate majandusliku seisundi võrdluses nähtub kohtule, et B.M-ile kuuluvad 4

korteriomandit xxxxxxxxx (dtl 309), hagejal kinnisvara ei ole. B.M töötamist TÖR

andmetel pärast 2020. aastat registreeritud pole (dtl 69), konto väljavõtetest nähtuvalt on

tal samas pidev sissetulek olemas, sh laekuvad B.M-ile muuhulgas ilmselt tasud korterite

väljaüürimisest. Kohus hindab uuritu alusel B.M majandusliku seisundi võrreldes

hagejaga paremaks.

16. Kohus tuvastas hageja LHV arvelduskonto väljavõttelt 24.11.2025-24.11.2025 kohta, et

hageja on tasunud temalt väljamõistetud elatist summas 213,44 eurot kuus regulaarselt ja

õiges summas. Üheaastase ajavahemiku vältel on hageja kontole laekunud 11 112,33

eurot, s.o keskmiselt 926 eurot kuus. Saldojääk on väljavõtte tegemise seisuga 8708,76

eurot. Väljavõttelt nähtuvad muuhulgas mitmed sularaha sissemaksed, mis võib viidata,

et hageja teenib sissetulekut ka sularahas ning seega ei pruugi hageja kõik sissetulekud

konto väljavõttel kajastuda. Olulist majanduslikku kitsikust kohus uuritust järeldada ei

saa, arvestades hageja kulutustega välisreisidele ning vaba aja veetmisele (kohvikud jmt).

Kohus järeldab kontol toimunud raha liikumisest kogumis, et hagejal on olemas

majanduslik võimekus elatist väljamõistetud summas maksta. Hageja on käesoleva ajani

suutnud maksta elatist 213.44 eurot kuus ning kohtu hinnangul hageja majandusliku

olukorra tõttu alust elatise täiendavaks vähendamiseks ei ole.

17. Hageja avaldatust järeldab kohus, et hagejat on ajendanud elatise vähendamise nõuet

esitama esmajoones hageja arusaam, et temalt elatise nõudmine on ebaõiglane. Hagejal

on kujunenud arvamus, et tema makstav elatis läheb lapse ema toetamiseks. Ka leiab

hageja, et ei pea oma last ülal pidama põhjusel, et lapse ema on majanduslikult paremal

järjel ning hagejalt ei tohiks seetõttu raha nõuda, samuti et last peab toetama lapse ema

elukaaslane. Sellised seisukohad ei ole mingil viisil põhjendatud. Lapse kasvatamisega

kaasnevad vältimatult kulutused, mille tegemise kohustus on seaduse kohaselt mõlemal

lapsevanemal ning seda eelduslikult võrdsetes osades. Kuivõrd hageja ei ela oma lapsega

koos, on tal jätkuvalt kohustus oma lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Lapsevanema

kohustuse täitmise mõttes ei oma reeglina tähtsust, milliste autodega teine lapsevanem

sõidab, kus reisib ning kellega koos elab.

18. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud

miinimumelatis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga 301,74 eurot. Kuigi kostja

pole kohtule esitanud lapse vajadustega seonduvalt tehtavaid kulusid, pole alust arvata, et

keskmised kulutused lapsele oleksid võrreldes eelmise elatise lahendiga vähenenud. Laps

on praegu 6-aastane ning tema kulud on võrreldes 2022. aastaga ilmselt suurenenud,

mitte vähenenud, seda nii lapse vanusega suurenenud vajaduste kui elukalliduse tõusu

tõttu. Muuhulgas on Q.T läinud käesoleval aastal välisriigis kooli, seega on lisandunud

kooliga seotud kulutused (õppemaks).

19. Elatise vähendamine alla seadusejärgse miinimumi on lubatav üksnes juhul, kui selleks

esineksid mingid kaalukad alused. Hageja tasub juba praegu elatist vähendatud määras

ning täiendavaks vähendamiseks kohus alust ei näe. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu,

mis võiks olla aluseks PKS § 102 lg 1 ja 2 alusel elatise vähendamiseks. Kohus selgitab,

et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike. Hagejal tuleb teha kõik endast olenev oma alaealise lapse

ülalpidamiseks. Hageja väited ei anna alust elatise vähendamiseks ning see ei vastaks

lapse huvidele ja vajadustele. Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.

20. Kohus selgitab hagejale ka, et tema väited, nagu oleks B.M tekitanud hagejale elatise

nõudmisega või mingite kooselu antud lubaduste täitmatajätmisega kahju, on ainetud.

Elatise tasumine enda lapse ülalpidamiseks ei ole hagejale tekkinud kahju, vaid ta on

täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks tasutud

summade tagasinõudmist hageja esitatud asjaoludel kohus õiguslikult võimalikuks ei pea.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud

viidatud normi alusel poolte enda kanda.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin