2-24-138185/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-138185

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2487,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Xi vastu osaliselt.

2. Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks 12. augusti 2021 krediidikonto

lepingu nr KK3705448 alusel välja 285,94 eurot (s.o põhivõlg 247,42 eurot,

intress 3,92 eurot ja ajavahemikul 24. oktoober 2024 kuni 6. veebruar 2026

sissenõutavaks muutunud viivis 34,60 eurot).

3. Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja alates 7. veebruarist 2026

kuni põhinõude (247,42 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 11% ulatuses Xi kanda ja 89% ulatuses PLACET

GROUP OÜ kanda.

5. Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulude katteks välja

38,50 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 23. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt (kostja) 2028,34 euro saamiseks. Kuivõrd

kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 4.

aprillil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 23. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 20. juunil 2025), milles

palub mõista kostjalt välja põhivõla 1800,19 eurot, tasumata intressid 215,67 eurot, 22.

aprilliks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 260,67 eurot ning sissenõudmiskulud 10

eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata

osalt alates 23. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud koos palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. augustil 2021 krediidikonto lepingu

nr KK3705448, mille alusel võimaldati kosjale laenulimiiti 2000 eurot.

24. augustil 2021 sõlmis kostja maksekaardi lepingu nr KK3705448-20210824.

Vastavalt maksekaardi lepingu punktile 4.5 on kaardi valdaja õigustatud tehinguid

tegema vaba limiidi piires. Krediidikonto lepingu nr KK3705448 alusel oli laenulimiit

2000 eurot. Seega sai kostja ka maksekaarti kasutada üksnes 2000 euro suuruse limiidi

piires.

Lepingu krediidi kulukuse määr on 34,58%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga

29,90%. Kostja kohustus saadud laenu tagastama minimaalse osamaksena vastavalt

lepingu põhitingimustele (2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20

eurot).

Lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema

sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Hageja tegi 12. augustil 2021 päringud

Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Hageja tegi 12. augustil

2021 päringu ka Maksuametile ning tuvastas, et kostjal puuduvad maksuvõlad.

Rahvastikuregistri päringu tulemusena hageja tuvastas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid.

Kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostjal on korteriomand aadressil

xxx. Lisaks tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 620 eurot (pension), finantskohustuseks

tarbijalaenu/väikelaenu 123 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot.

Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 1. veebruar 2021 kuni 12.

august 2021 kohta. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt nelja kuu vältel

573,10 eurot. Samuti tuvastas hageja kostja pangakontolt, et tal oli laenukohustus

Swedbank AS-i ees kuumaksega 207,69 eurot.

Hageja arvestas kostja majapidamiskuludeks 225 euro, mis oli krediidikonto taotluse

esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt

hageja sise-eeskirjadele.

Hageja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline igakuise reserviga 50,58 eurot, s.o

573,10 eurot (sissetulek) – 207,69 eurot (finantskohustused) – 225 eurot

(majapidamiskulud) – 89,83 eurot (taotleva krediidikonto KK3705448 osamakse).

Hageja maksis kostjale 17. augustil 2021 1510 eurot. Kostja tegi krediitkaardiga

tehinguid 2654,38 eurot. Hageja arvestas kostjale krediitkaardikuu tasu 27,05 eurot.

Põhivõlg kokku seega 4191,43 eurot.

Kokku tegi kostja tagasimakseid 3960,32 eurot. Sellest 2391,24 eurot luges hageja

põhiosa, 1550,13 eurot intressi, 3,95 eurot viiviste ning 15 eurot sissenõudmiskulude

katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale

põhiosa 4191,43- 2391,24 = 1800,19 eurot.

Kostja oli viivituses 2024. a juuli, augusti, septembri ja oktoobrikuu osamaksetega,

mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale edastati lepingu ülesütlemise

hoiatus 4. septembril 2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni

18. septembri 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, ütles võlausaldaja

lepingu 23. oktoobril 2024 üles.

Hageja esitas 20. juunil 2025 VÕS § 4034 lg 7 järgse nõude ümberarvestuse ja 16.

jaanuaril 2026 ümberarvestuse täpsustuse.

Kostja sai 1510 + 2654,38 eurot ja tegi tagasimakseid 3960,32 eurot. Kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt

välja mõista põhivõla 441,45 eurot. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei too kaasa viivisekokkuleppe tühisust ning palub viivise välja

mõista lepingujärgses määras. Juhul kui kohus leiab et lepingujärgset viivist ei saa

nõuda palub hageja rahuldada viiviseid seadusejärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja ja kostja sõlmisid 12. augustil 2021 tarbijakrediidilepingu nr KK3705448, (dtl

37-55). Hageja andis kostjale krediiti 1510 eurot (dtl 69) ning kostja tegi krediitkaardiga

tehinguid 2654,38 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr

31. mai 2021 seisuga 18,86% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle

kolmekordne määr on 56,58%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 34,58% (dtl 34),

st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenulimiit

2000 eurot, intressimäär 29,90% aastas, igakuine tagasimakse suurus, maksekuupäev

10. kuupäev ja intressivaba periood kaks kuud alates 12. august 2021 kuni 17. oktoober

2021. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid

andmeid ja arvutusi (dtl 54-55). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised

sissetulekud olid keskmiselt 573,10 eurot (dtl 27). Hageja tuvastas selle kostja

pangakonto väljavõtte alusel (dtl 60-63). Kostja sissetulekuks oli tema pangakonto

väljavõtte järgi viimasel neljal kuul enne lepingu sõlmimist pension 573,10 eurot (vt

pangakonto väljavõttel kanded nr 62, 79, 97 ja 102).

Hageja tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised

finantskohustused olid 207,69 eurot (dtl 27). See vastab kostja pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt (dtl 60-63). Muid finantskohustusi kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu.

9. Kostja märkis laenutaotlusel enda majapidamiskulude suuruseks 200 eurot.

Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu praktikast, oli hagejal kohustus kostja kui tarbija

esitatud teavet kontrollida (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja ei ole

selgitanud, milliseid pingutusi ta tegi kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Hageja võttis

lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja majapidamiskulude suurus on 225 eurot. Hageja

on majapidamiskulude suuruse määranud kindlaks enda sise-eeskirjade alusel. Seega ei

ole hageja tuvastanud kostja tegelikke majapidamiskulusid.

Hageja tuvastas mh, et kostjale kuulus lepingu sõlmimise ajal korteriomand. Sellest

tuleneb, et kostjal pidid olema vähemalt korteriga seotud kulud. Sellistelt on hageja

rikkunud teabe kontrollimise kohustust, jättes välja selgitamata, kui suured on kostja

tegelikud igakuised majapidamiskulud.

10. Kohus leiab eelneva alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja

krediidivõimelisust. Hageja järeldas, et kostja on võimeline võtma täiendava

laenukohustuse (89,83 eurot kuus) järgmise tehte alusel: 573,10– 207,69– 225. Kostjale

jäi selle põhjal elamiseks igakuiselt 275,50 eurot (225 + 50,58). Kostja pangakonto

väljavõttelt nähtub, et kostjale ei jäänud igakuist reservi (dtl 63). Esitatud pangakonto

väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud 5164,19 eurot ja väljaminekud 5173,35 eurot.

Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 60-63), et kostjal kulus juba

toidupoodides nt 2021. a augustis 250,04 eurot (kanded nr 107, 108, 109, 110, 111).

Arvestades kostja võrdlemisi väikest sissetulekut, ebaselgeid majandamiskulude suurust

ning asjaolu, et kostjal puudus pangakonto väljavõtte järgi igakuine reserv, raha kulus

peamiselt toidupoodides ja finantskohustustele, siis ei saanud hageja jõuda järeldusele,

et kostja on võimeline tasuma täiendavat laenukohustust. Hagiavalduselt nähtuvalt ei

olegi lepingujärgseid tagasimakseid teinud kostja, vaid kolmas isik (dtl 29-31).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

12. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Hageja esitas koos nõude ümberarvestusega selgituse, et kostja oleks olnud

laenumaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse kohaselt. Hagiavalduse p 4.7.

kohaselt ütles võlausaldaja lepingu üles 23. oktoobril 2024. Hageja nõude

ümberarvestuse kohaselt nähtub, et kostja viimane makse loeti tehtuks 11. juunil 2024.

Seega jäi kostja viivitusse juuli, augusti ja septembri 2024 osamaksete tasumisega.

Seega oli kostja krediidi tagasimaksega viivituses ka nõude täpsustatud ümberarvestuse

korral (dtl 400-475). Järelikult on hageja lepingu kehtivalt üles öelnud.

13. Hageja palub kostjalt põhivõla 1800,19 euro väljamõistmist. Kohus jättis 9. juuni

2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse esitamiseks. 12. jaanuaril 2026 andis kohus hagejake võimaluse

ümberarvestuse täpsustamiseks.

Hageja on 16. jaanuari 2026 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse

alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tagastanud 4164,38 eurost

põhivõlast kokku 3916,96 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 247,42

eurot.

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest (dtl 400-475) ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 247,42 eurot (VÕS § 108 lg 1).

Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 215,67 eurot.

Lepinguga lepiti kokku intressimääras 29,90% aastas (dtl 35). Hageja esitas intressi

ümberarvestuse, milles on arvestatud intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär,

kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7).

Hageja palub ümberarvestuse kohaselt mõista kostjalt välja tasumata intressi 3,92 eurot.

Hageja on kostja poolt laekunud summadest arvestanud 43,36 eurot ümberarvestatud

intressi katteks. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest (dtl 400-

475) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi võla 3,92 eurot.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 260,67 eurot väljamõistmist

alates 24. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja nõuab hagis ja ümberarvestuses põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivisemääraga aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada

seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise

korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034

lg 7 mõttes.

Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja jätab

rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o 24. oktoobrist 2024 (dtl 33-34).

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 247,42 eurot ajavahemiku 24. oktoober 2024 kuni otsuse tegemiseni (6.

veebruar 2026) 34,60 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil).

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367).

Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.

16. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 10 eurot VÕS §

1132 lg 1 alusel. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid seoses 16. juulil 2024 (dtl 288-290)

ja 13. augustil 2024 (dtl 285-287) tasuliste kirjade saatmisega, s.o lepingu kehtivuse

ajal. Hageja on eelnevalt saatnud tasuta meeldetuletused 6. juulil 2024 ja 5. augustil

2024.

Hageja tugineb enda hinnakirjale, mille kohaselt on tasulise võlateate hind 5 eurot.

Kuivõrd hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu kui muud tasu VÕS §

4034 lg 7 tähenduses.

Seega saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei

ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab sellest

tulenevalt sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

17. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 247,42 eurot, intressi 3,92 eurot ja ajavahemikul 24. oktoober 2024 kuni 6.

veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 34,60 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 2286,53 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja

seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga 22. aprill 2025)

välja 265,52 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 11% ulatuses.

Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 11% kostja kanda ja 89% hageja kanda (TsMS §

163 lg 1).

18. Hageja 16. jaanuari 2026 menetlusdokumendi kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 350 eurot.

Esindajakulude hüvitamist hageja viimases menetlusdokumendis ei nõua. Hageja ei ole

ka tõendanud, et tal on esindajakulude nõudmise õigus (st, et esindaja ei ole hageja

töötaja ning nõutakse üksnes sõidukulusid, vt 9. juuni 2025 määrus).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 38,50 eurot (s.o 11% 350 eurost).

(allkirjastatud digitaalselt)