2-23-470/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-470

Tsiviilasi

Xi (X) hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX),

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karmen Turk;

e-post: karmen.turk@triniti.ee, vandeadvokaat Maarja Pild; e-

post: maarja.pild@triniti.ee

Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322))

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mari

Männiko; mari.manniko@supremia.ee, advokaat Annegret

Reisi; e-post: annegret.reisi@supremia.ee

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 07.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi (X) hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes.

2. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „14.11.2022

saates „Terevisioon“ kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks on

ka X. Eesti Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“

järgnevad valeväited, mille käesolevaga ümber lükkame: Nagu keskenduks Xi osas 11.

novembril 2022 alanud kohtuprotsess sellele, kas X andis Keskerakonnale

altkäemaksu. Nagu X võib olla ka nüüd altkäemaksu pakkunud. Need väited on valed

ja me lükkame need ümber.“.

3. Kohtuotsuse punktis 2 märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud

audiovisuaalses vormis ilma lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või

kolmanda isiku kommentaarideta samal audiovisuaalsel viisil nagu avaldati ebaõiged

väited 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse

peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem

tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 11.01.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja) vastu

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes seoses hageja kohta 14.11.2022 telesaates

„Terevisioon“ (edaspidi saade) au teotavate väidete avaldamisega. Saade on kõige populaarsem

hommikuprogramm, mida vaatavat kümned tuhanded inimesed. Kostja on ise avaldanud, et

keskmiselt on saatel 42 000 vaatajat ja lisanduvad veel järelvaatamised. Eestis läbiviidud

uuringud kinnitavad, et kostja on Eesti elanike jaoks usaldusväärseim kanal.

Hagiavalduse kohaselt kajastas kostja 14.11.2022 saade alates 21:57 minutist 11.11.2022 alanud

kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks on hageja. Alates 22:19 minutist avaldas kostja saates

järgmise sisu:

„Ajakirjanik Y: „Pikk ja noh sabaga asi. Aga kui me räägime reedel alanud kohtuprotsessest,

siis see keskendub peamiselt sellele, kas X andis Keskerakonnale altkäemaksu ja lubades veel

rohkem altkäemaksu anda selle eest, et Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus siis Porto

Franco kinnisvaraarendusele oleks teinud mingisuguseid eeliseid. Ja peamiselt või ühe näitena

andnud võimaluse sissesõidutee eest ehk siis sissesõidutee peale seatud servituudi eest vähem

maksta. /…/ Süüdistuse kohaselt X andis selle eest Keskerakonnale 120 000 annetusena

ametlikult lubades sinna lisaks veel kuni 1000000 eurot kokku anda. /…/“.“

Viidatud lõigus avaldas kostja, et hageja osas alanud kohtuprotsess keskendub sellele, kas hageja

andis Keskerakonnale altkäemaksu ja lubas veel altkäemaksu anda.

Saate 27:10 minutist avaldas kostja hageja kohta järgmist:

„Ajakirjanik Y: „Aga no põhimõtteliselt, kas X on korruptant? See on väga hea küsimus.

Sellepärast, et Xi minevik on ju see, et on äri edukalt ja vähemedukalt teinud Ukrainas, kus

korruptsioonikeskkond on hoopis teistsugune. Lisaks sellele, 2019 aastal X pääses

kriminaalmenetlusest oportuniteediga, kus ta üritas altkäemaksu eest Keskerakonna juhitud

linnavalitsusega maid vahetada Tallinna linnas. Et ta pakkus selle eest 275 000 eurot, mille ta

kandis Q ettevõttele W, kes tegeldes, siis Keskerakonna reklaamidega aastaid. Ja selle eest pidi

saama vastuteenena maad vahetatud. Kõik jäi katki, sest ta jäi vahele. Siis sai ta raha tagasi ja

maksis oportuniteediga 200 000 eurot trahvi ja sai asja kaelast ära. Kas ka nüüd võis olla

niiviisi, et X käis ringi ja üritas inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla.“.

Viidatud lõigus avaldas kostja, et hageja on ka nüüd üritanud inimestele altkäemaksu pakkuda.

Seega kostja on avaldanud hageja kohta kaks ebaõiget faktiväidet – 1) 11.11.2022 alanud

kohtuprotsess keskendub sellele, kas hageja andis Keskerakonnale altkäemaksu ja 2) X võib olla

ka nüüd altkäemaksu pakkunud. Need väited on valed, sest hagejat ei süüdistatud altkäemaksu

andmises. Prokuratuur avaldas 20.05.2022 pressiteates, et Riigiprokuratuur esitas muu hulgas

Xile süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises. Vale on ka väide, et X võis olla ka nüüd altkäemaksu

pakkunud, sest hagejat ei ole lunagi varem altkäemaksu andmises süüdi mõistetud ja alanud

kohtuasjas hagejat isegi ei süüdistata altkäemaksu andmises.

Hageja palub 07.05.2025 menetlusdokumendis (juhul, kui kohus peab kostja väiteid

faktiväideteks):

1. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „„14.11.2022 saates

„Terevisioon“ kajastati 11. novembril 2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks oli ka

X. Eesti Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“ järgnevad

valeväited, mille käesolevaga ümber lükkame: Nagu Xi osas 11.11.2022 alanud kohtuprotsess

oleks keskendunud sellele, kas X andis Keskerakonnale altkäemaksu. Nagu X võib olla ka

nüüd altkäemaksu pakkunud. Need väited on valed ja me lükkame need ümber.” või

alternatiivselt

2. Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „14.11.2022 saates

„Terevisioon“ kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks oli ka X. Eesti

Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“ järgnevad

valeväited, mille käesolevaga ümber lükkame: Kui me räägime alanud kohtuprotsessest, siis

see keskendus peamiselt sellele, kas X andis Keskerakonnale altkäemaksu ja lubades veel

rohkem altkäemaksu anda selle eest, et Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus Porto

Franco kinnisvaraarendusele oleks teinud mingisuguseid eeliseid. Kas ka nüüd võis olla

niiviisi, et X käis ringi ja üritas inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla. Need väited on

valed ja me lükkame need ümber.“.

3. Punktides 1 või 2 ümberlükkav teade peab olema avaldatud audiovisuaalses vormis ilma

lisamaterjalideta ja Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samal

audiovisuaalsel viisil nagu avaldati ebaõiged väited 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“.

4. Juhul, kui kohus leiab vaidlustatud väited on väärtushinnangud, palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise au teotamise eest õiglase summa

määramisega kohtu äranägemisel.

Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole ja andis kohtuvälise heastamise võimaluse. Kostja ei

ole väiteid ümber lükanud ega vabandanud. Hagiavalduse esitamise seisuga oli saade endiselt

järelvaadatav.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta hagi täies ulatuse rahuldamata. Kostja leiab, et hageja

viidatud väited on õiged. Kostja asub seisukohale, et hageja viidatud esimest väidet ei saa

tõlgendada selliselt, justkui oleks kostja avaldanud faktiväitena, et hageja on pannud toime

altkäemaksu andmise karistusseadustiku (KarS) § 298 lg 1 tähenduses. Kostja hinnangul tuleks

esimese väite hindamisel arvestada intervjuu konteksti, eesmärki ja termini „altkäemaksu

andmine“ tähendust keskmisele mõistlikule isikule. Hommikuprogramm on olemuslikult

jutusaade, milles käsitletakse päevakajalisi teemasid, tutvustatakse meediaväljaandeid, antakse

tervise- ja toidusoovitusi, mängitakse muusikat. Tegemist on meelelahutussaatega, kus igal täis-

ja pooltunnil on eetris uudised. Meelelahutuslikus jutusaate keskmine saate vaataja ei ole

juriidilise haridusega ja ajakirjanik selgitas mõistlikule meediatarbijale arusaadavas kõnekeeles,

millistel asjaoludel hageja suhtes süüditus põhineb. Altkäemaks on korruptiivne kuriteo üks

vormidest, kuid kostja ei viidanud konkreetsele kuriteokoosseisule ega andnud hageja tegevuse

kohta karistusõiguslikku hinnangut. Mõistlikule meediatarbijale ei järeldu intervjuust, et esimene

väide seostab hageja tegevust konkreetselt altkäemaksu andmisega KarS § 298 lg 1 mõttes.

Keskmise mõistliku isiku jaoks hõlmab altkäemaksu andmine ka mõjuvõimuga kauplemist

(mõjuvõimuga kauplemise puhul on oma olemuselt tegemist altkäemaksu vormiga), sest

altkäemaks ja mõjuvõimuga kauplemine on mõlemad korruptiivsed teod.

Hageja teise väite osas märgib kostja, et hageja väidetud teist kaudset väidet ei ole saates

esitatud, hageja on selle tuletanud ajakirjanikku ebatäielikult ebaõigesti tsiteerides. Hageja on

jätnud olulise osa tsitaadi viimasest lausest välja, kuigi kaudsete faktiväidete tuletamisel on

intervjuu korrektne tsiteerimine ja konteksti arvestamine äärmisel olulised. Isegi, kui kostja oleks

väitnud, et hageja on varasemalt altkäemaksu andnud, on see väide õige, sest hageja on

tunnistanud ennast varasemas kriminaalmenetluses altkäemaksu andmises süüdi.

Kostja leiab, et hageja tuletatud väited on väärtushinnangud, mistõttu on hageja nõue

perspektiivitu. Hageja kohta hinnangute andmine ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks,

sest intervjuu eesmärk oli üldistatult selgitada hageja suhtes toimuva kriminaalmenetluse tausta

ja süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid mõistlikule isikule arusaadavas kõnekeeles ja seda ilma

mistahes karistusõiguslike hinnangute andmiseta. Isegi, kui kostja avaldatust järeldub, et hageja

on toime pannud varem aktkäemaksu andmise, vastab see tõele ega riku ajakirjanduseetika

koodeksit. Seega ei ole tõendatud kostja pahausksus, mis on aluseks mittevaralise kahju

tekkimiseks.

Hagi täpsustusega kostja ei nõustu, sest ümber saab lükata väiteid nii nagu need avaldati.

Võlaõigusseadus ei näe ette nõude kaasajastamist, mistõttu ajavormide muutmisega kostja ei

nõustu.

KOHTUOTS USE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Kohus loeb tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et 14.11.2022 saates käsitleti hageja

seotud kohtuprotsessi.

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas saates avaldati ebaõigeid väiteid ning kui avaldati, kas need

on faktiväited või väärtushinnangud.

Ebaõigete andmete avaldamine

6. Hageja nõue on suunatud esimese alternatiivina ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS §

1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

rahuldamise esmane eeldus on seega see, et kostja avaldas hageja kohta andmeid.

Avaldamine

7. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et 14.11.2022 saates (alates minutitel 21:57 kuni 30:30)

kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks oli hageja (dtl 45-47). Kostja

poolt 14.11.2022 avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(RKTKo 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12, p 13). Hageja on välja toonud, et kostja on ise avaldanud,

et keskmiselt vaatab saadet 42 000 inimest, millele lisanduvad järelvaatamised (dtl 14-15).

Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega tegemist on kolmandatele isikutele

kättesaadava infoga.

8. Avaldatavad väited on:



11.11.2022 alanud kohtuprotsess keskendub hageja osas sellele, kas hageja andis

Keskerakonnale altkäemaksu.



X võib olla ka nüüd altkäemaksu pakkunud.

9. Kohus tuvastab, et 14.11.2022 saates 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks

oli hageja, kajastamine oli avaldamine VÕS 1047 mõttes.

Faktiväide või väärtushinnang

10. Hageja hinnangul on kostja avaldatud väited faktiväited, sest nende tõesust on võimalik

kontrollida. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on. Väites nr 1 leiduv tinglik

kõneviis (lauses sõna „keskenduks“ viitab tingimuslikule kõneviisile) ei tähenda, et automaatselt

oleks tegemist hinnangulise väitega. Väide „hageja osas 11.11.2022 alanud kohtuprotsess

keskendub sellele, kas hageja andis Keskerakonnale altkäemaksu“ on kontrollitav, sest on

võimalik kontrollida, kas menetlus keskendub sellele, et hageja andis Keskerakonnale

altkäemaksu või ei.

Väite nr 2 osas märgib hageja, et kostja ajakirjanik on avaldanud väite „võib olla on ka nüüd

altkäemaksu pakkunud“. Riigikohus on rõhutanud, et väide ei pea olema avaldatud sõnaselgelt,

vaid küsimus on selles, kas mõistlik isik järeldab, et vaidlusalune väide tuleneb avaldatu sisust.

Kosta ajakirjanik on avaldanud: „Kas ka nüüd võis olla niiviisi, et X käis ringi ja üritas

inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla.“ Hageja hinnangul tuleneb mõistliku isiku testi

rakendades väide: „Hageja võib olla ka nüüd altkäemaksu pakkunud.“.

11. Kostja leiab seevastu, et õiguskirjanduses on selgitatud, et süüteo toimepanemisele viitavad

väljendid on üldjuhul väärtushinnangud, sest sellise väite esitamisel lähtub avaldaja enda

subjektiivsest õiguse tõlgenduses. Väärtushinnangu tõestust ei ole võimalik tõendada, vaid

põhjendada. Hageja viidatud väidet nr 1 ei ole võimalik kontrollida. See ei ole kindlas kõneviisis

esitatud väide, millele saaks vastata, et see on tõene või väär. Tegemist on tingiva kõneviisis

esitatud väitega, millele viitab väljend „nagu keskenduks“. Ei ole võimalik õige/vale skaalal

kontrollida, millele kohtuprotsess keskendub. Keskenduma antud kontekstis viitab subjektiivsele

hinnangule protsessi kohta.

Hageja väite nr 2 osas märgib kostja, et lähtuda tuleb sõnastusest, kuidas ajakirjanik tegelikult

teise väite aluseks oleva tsitaadi esitas. Hageja ei ole esitanud ajakirjaniku öeldut sellisel kujul

nagu ajakirjanik selle avaldas. Ajakirjanik vastas kohe sellele küsimusele (Kas ka nüüd võis olla

niiviisi, et X käis ringi ja üritas inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla.“) : “võib nii olla,

ma ei oska öelda, eks seda kohtumenetlus näitab.“. Isegi, kui kostja oleks esitanud kaudselt teise

väite, ei ole see faktiväide, sest altkäemaksu pakkumine on süüte toimepanemisele viitav väljend,

mis on väärtushinnang. Kuigi ajakirjanik ei viidanud kindlale süüteokoosseisule, saab sealt

järeldada, et hageja tegevusele on antud süüteo toimepanemisele viitav hinnang, mis on seotud

altkäemaksukokkuleppe sõlmimisega.

12. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas hageja väide nr 1 on faktiväide.

Tutvudes hagile lisatud väljavõttega saatest (dtl 10) ja selle transkriptsiooniga (45-47), on

ajakirjanik öelnud järgmist: „ Jah, see on selline üks väga pikk ja sabaga asi. Aga kui me

räägime reedel alanud kohtuprotsessist, et siis see keskendub peamiselt sellele, kas X andis

Keskerakonnale altkäemaksu ja lubades veel rohkem altkäemaksu anda selle eest, et

Keskerakonna juhitud Tallinna Linnavalitsus siis PORTO Franco kinnisvaraarendusele oleks

teinud mingisuguseid eeliseid……“ (dtl 45 ajamärge 22:17).

Kohus ei tuvasta, et ajakirjanik oleks kasutanud väljendit „nagu keskenduks“, vaid on öelnud:

„/../kui me räägime reedel alanud kohtuprotsessist, et siis see keskendub peamiselt…/../“. Sõna

„nagu“ on kasutanud hageja, mitte ajakirjanik, kes on toonud välja, mida ajakirjaniku poolt

öeldust välja loeb (vt dtl 5, p 3.6). Kohtu hinnangul loeb avaldatust selgelt välja, et kohtuprotsess

keskendub peamiselt sellele, kas X andis altkäemaksu. See tähendab, et kohtu arvates ei ole

tegemist väitega, mis ei ole esitatud kindlas kõneviisis ja seetõttu ei saa sellele vastata, kas väide

on tõene või väär.

Kohus on ka 19.03.2025 istungil selgitanud, et väide nr 1 on pigem faktiväide, sest on võimalik

kontrollida, mis oli kohtumenetluse esemeks (dtl 154, ajamärge 00:21:00). Arvestades, et

ajakirjanik Y oli kutsutud saatesse rääkima hageja seotud kohtuprotsessi sisust, oleks saanud

ajakirjanik eelnevalt kontrollida, milline on hagejale esitatud süüdistus. Seda enam, et

prokuratuuri pressiteade oli avaldatud juba 20.05.2022 (dtl 13), s.o kuus kuud varem.

Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et hageja väide nr 1 on faktiväide.

13. Kohus tuvastab, et ka hageja väide nr 2 on faktiväide ning põhjendab seda alljärgnevalt.

Kostja leiab, et hageja on esitanud väite mitte kogu ajakirjaniku väljaöeldu pinnalt, st.

ajakirjanikku ebatäielikult ja ebaõigesti tsiteerides. Kostja rõhutab, et kaudsete faktiväidete

tuletamisel on intervjuu korrektne tsiteerimine ja konteksti arvestamine äärmiselt oluline. Kostja

toob välja, et ajakirjanik on küsimusele „Kas ka nüüd võis olla niiviisi, et X käis ringi ja üritas

inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla.“ Vastanud koheselt: “võib nii olla, ma ei oska

öelda, eks seda kohtumenetlus näitab.“ (dtl 41, p 47). Kui vaadelda kogu ajakirjaniku poolt

öeldut, siis edasi rääkis ajakirjanik järgmist: „Aga kas Xi puhul on tegemist inimesega, kes

kuuldes, et kuskil on mingisugune altkäemaksukaasus, selle eest kohe ära põgeneb, pöördub

politseisse ja kaitsepolitseisse – ei tundu niiviisi.“ (dtl 46, ajamärge 27:49). Seega kogu

vaidlusalune ajakirjaniku väljaöeldu oli järgmine: „Aga noh põhimõtteliselt, et kas X on

korruptant, see on väga hea küsimus, sellepärast, et Xi minevik on ju see, et ta on edukalt äri

teinud ja vähem edukalt äri teinud Ukrainas, kus me teame, et see korruptsioonikeskkond on

hoopis teistsugune. Lisaks sellele, 2019. aastal X pääses kriminaalmenetlusest oportuniteediga,

kus ta üritas altkäemaksu eest Keskerakonna juhitud Tallinna Linnavalitsusega maid vahetada

Tallinnas. Et ta pakkus selle eest 275 000 eurot, mille ta kandis Q ettevõttele W, kes tegeles siis

Keskerakonna reklaamidega aastaid ja selle eest pidi saama maad ära vahetatud. Kõik jäi katki

ja kuna ta jäi vahele ja siis ta sai oma raha tagasi ja siis oportuniteediga maksis 200 000 eurot

trahvi ja sai oma asja kaelast ära. Et kas ka nüüd võis olla niiviisi, et X käis ringi ja üritas

inimestele altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla, ma ei oska öelda, eks kohtumenetlus näitab. Aga,

kas Xi puhul on tegemist inimesega, kes kuuldes, et kuskil on mingisugune altkäemaksukaasus,

selle eest kohe ära põgeneb, pöördub politseisse ja kaitsepolitseisse – ei tundu niiviisi.“ (dtl 46,

alates ajamärge 26:01).

Kohus ei nõustu kostjaga, et eeltoodud intervjuust ei ole võimalik tuletada kaudset väidet „X

võib olla ka nüüd altkäemaksu pakkunud.“. Ülal väljatoodud intervjuust võib kohtu hinnangul

aru saada, et hageja on juba altkäemaksu pakkunud ning võib olla seda teinud ka sel korral.

Arvestades, et kohtumenetluse vaidluse sisu oli võimalik kontrollida, oli võimalik kontrollida ka

avaldatud kaudse väite õigsust. Seega asub kohus seisukohale, et väide nr 2 on samuti faktiväide.

Väidete tegelikkusele vastavus

14. Kohus kvalifitseeris eelnevalt hagiavalduse punktides 3.6 ja 3.7 sisalduvad väited

faktiväideteks ja selgitas, et väidete tõele vastavuse tõendamiskoormis lasub kostjal (dtl 155,

ajamärge 00:26:41). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 31.05.2006 nr 3-2-1-161-05, p 10-11). Iga faktiväite puhul

on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.

15. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS §

1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest,

vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest

(RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

16. Järgmisena kontrollib kohus, kas hageja kohta avaldatu „11.11.2022 alanud kohtuprotsess

keskendub hageja osas sellele, kas hageja andis Keskerakonnale altkäemaksu“ ja „X võib olla ka

nüüd altkäemaksu pakkunud“ vastab tõele.

17. Kohus kordab, et antud asjas on tuvastamist leidnud, et prokuratuur avaldas 20.05.2022

pressiteate pealkirjaga „Prokuratuur esitas süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises“ (dtl 13).

Pressiteates on kirjas, et süüdistuse kohaselt kasutas MTÜ Eesti Keskerakond toonane

peasekretär Z isikliku ja erakonna mõjuvõimu Tallinna linnapea üle Xi ja OÜ Porto Franco

huvides, et äriühing saaks Tallinna linnapealt ja temale allunud ametnikelt servituuditasu

määramisel ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Vastutasuna pakutud teene eest lubas X

kohtueelses menetluses kogutud teabe kohaselt MTÜ-d Eesti Keskerakond toetada kuni miljoni

euro suuruse annetusega.

18. Kohus nõustub kostjaga selles, et mõjuvõimuga kauplemine on korruptiivne süütegu ja

mõjuvõimuga kauplemise puhul on oma olemuselt tegemist altkäemaksu vormiga nagu on

Justiitsministeerium on selgitanud ja millele on kostja viidanud (dtl 126-129). Kohus nõustub ka

sellega, et avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ja kuidas keskmine mõistlik

inimene avaldatut mõistab. Kohus nõustub ka selles kostjaga, et keskmine mõistlik inimene ei

oska sisustada õigusterminit „mõjuvõimuga kauplemine“ (dtl 32, p 5).

Siiski ei saa kohus nõustuda kostjaga selles, et keskmise mõistliku isiku jaoks hõlmab

altkäemaksu andmine ka mõjuvõimuga kauplemist, sest kui inimene ei mõista õigusterminit

„mõjuvõimuga kauplemine“, ei saa ta ka samastada seda altkäemaksu andmisega. Selles osas on

kostja läinud enda väidetega vastuollu – ühest küljest jaatab keskmise mõistliku isiku

võimetusele mõista mõjuvõimuga kauplemise sisu, kuid samal ajal jaatab, et keskmine mõistlik

isik samastab mõjuvõimuga kauplemist altkäemaksu andmisega. Kohus leiab, et isegi kui

mõjuvõimuga kauplemine on Riigikohtu praktika järgi sisustatud läbi altkäemaksu koosseisu

põhimõtete ja tunnuste abil, ei ole see keskmisele mõistliku juuraharidusega isikule teada. Kohus

asub seisukohale, et saate vaatajale ei olnud vaidlusealuse saate vaatamise ajal teada, et

mõjuvõimuga kauplemine on altkäemaksu üks vorme, sest üsna ebatõenäoline, et vaatajad oli

saate vaatamise eelselt Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud selgitava infoga tutvunud.

Isegi, kui keskmine mõistlik meediatarbija sai intervjuud vaadates aru, et hagejale heidetakse

süüdistuses ette korruptiivset tegu, ei tähenda, et see oleks õigustanud ajakirjaniku poolt viidata

altkäemaksu andmisele, sest Xile oli siiski esitatud süüdistus mõjuvõimuga kauplemises. Kohtu

hinnangul mõjus viitamine altkäemaksu andmisele kindlasti raskema kuriteona, kui ajakirjanik

oleks rääkinud mõjuvõimuga kauplemisest, millist mõistet tõenäoliselt keskmine mõistlik

meediatarbija üldse ei ole kuulnud. Arvestades, et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada

tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta (Eesti ajakirjanduseetika koodeks p

1.2) ja ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab

hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon, oleks antud juhul

saanud ajakirjanik avalikkusele selgitada, mida tähendab oma olemuselt süüdistus mõjuvõimuga

kauplemises ning vajadusel tuua välja nimetatud koosseisu erinevus altkäemaksu andmise

kooseisust. Näiteks C on erinevalt Yst jäänud oma sõnakasutusel üleüldiseks kui küsib „Mille

üle see korruptsioonhõnguline protsess siis tegelikult siis käis?“ (dtl 45, ajamärge 22:12).

19. Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et väide „11.11.2022 alanud kohtuprotsess keskendub

hageja osas sellele, kas hageja andis Keskerakonnale altkäemaksu“ on ebaõige.

20. Väite nr 2 ebaõigsuse osas märgib kohus järgmist. Kriminaalasi nr 1-16-19503 oli avalik ning

nimetatud kriminaalasjas 18.06.2019 on X tunnistanud ennast süüdi muu hulgas altkäemaksu

andmises (dtl 49). Kriminaalasjas nr 1-16-10503 on kohus toonud 18.06.2019 lahendis taotluse

põhjendustes välja: „Prokuratuur, kaalunud igakülgselt Xile süükspandava teo asjaolusid ning

tema panust kuriteo toimepanemisse, leiab, et nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke silmas

pidades ei ole Xi suhtes menetluse jätkamine vajalik ja otstarbekas ning karistusõiguslikke

eesmärke on võimalik saavutada ka KarS § 202 alusel menetluse lõpetades./…/ Xi ütlustest

nähtuvalt on ta mõistnud talle etteheidetud tegude tähendust ja nende ebaseaduslikkust.

Prokuratuuri hinnangul on X sellekohaseid ütluseid andes teinud vajalikud järeldused selleks, et

tulevikus tema poolt kuritegude toimepanemine oleks välistatud. Kuigi kriminaalmenetluse

lõpetamine oportuniteediga ei too kaasa Xi karistamist, tuleb nimetatud alusel menetluse

lõpetamist ometi käsitleda Xi mõjutamisena tema poolt toimepandud teo eest.“. (dtl 81-82).

21. Kohus leiab, et ebaõige ei oleks väita, et hageja on andnud varasemalt altkäemaksu (selles

esitati talle ka süüdistus (vt dtl 48), ta tunnistas ennast selles süüdi). Küll aga oleks kohtu

hinnangul ebaõige väita, et hageja võis jälle anda altkäemaksu olukorras, kui hagejat ei ole

altkäemaksu andmises süüdistatud. Seega asub kohus seisukohale, et väide „X võib olla ka nüüd

altkäemaksu pakkunud“ on ebaõige.

22. Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et kostja on avaldanud ebaõigeid väiteid.

23. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on antud

juhul taotlenud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seega puudub antud juhul vajadus

tuvastada, kas ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

24. Kohus rahuldab hageja nõude seoses 14.11.2022 saates hageja kohta avaldatud väidete

ümberlükkamiseks ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel.

Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete õigusvastasusest

(RKTKo 21.12.2005 nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 nr 3-2-

1-166-12, p 13). Seetõttu ei ole vaja andmete ümberlükkamiseks nõude lahendamisel kontrollida

ebaõigete andmete õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKm 17.12.2014 nr 3-2-1-140-14, p

14; RKTKo 19.03.2019 nr 2-17-17140, p 11).

25. Hageja palus oma hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat lükkama ümber hageja kohta

avaldatud ebaõiged väited järgmisel viisil:



Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „14.11.2022

saates „Terevisioon“ kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks on

ka X. Eesti Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“

järgnevad valeväited, mille käesolevaga ümber lükkame: Nagu keskenduks Xi osas

11.11.2022 alanud kohtuprotsess sellele, kas X andis Keskerakonnale altkäemaksu. Nagu

X võib olla ka nüüd altkäemaksu pakkunud. Need väited on valed ja me lükkame need

ümber.” või alternatiivselt



Kohustada Eesti Rahvusringhäälingut hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „14.11.2022

saates „Terevisioon“ kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks on

ka X. Eesti Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“

järgnevad valeväited, mille käesolevaga ümber lükkame: Kui me räägime alanud

kohtuprotsessest, siis see keskendub peamiselt sellele, kas X andis Keskerakonnale

altkäemaksu ja lubades veel rohkem altkäemaksu anda selle eest, et Keskerakonna

juhitud Tallinna linnavalitsus Porto Franco kinnisvaraarendusele oleks teinud

mingisuguseid eeliseid. Kas ka nüüd võis olla niiviisi, et X käis ringi ja üritas inimestele

altkäemaksu pakkuda. Võib nii olla. Need väited on valed ja me lükkame need ümber.“.

Ümberlükkav teade peab olema avaldatud audiovisuaalses vormis ilma lisamaterjalideta ja Eesti

Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samal audiovisuaalsel viisil nagu

avaldati ebaõiged väited 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“.

26. 07.05.2025 on hageja täpsustanud ümberlükkamise nõude ajalist vormi, sest kohtuprotsess on

lõppenud (tl 184-185). Kostja ajavormide muutmisega ei nõustu (dtl 253, ajamärge 01:04:04).

27. Kohus nõustub kostjaga, et andmete ümberlükkamine peab toimuma viisil nagu need avaldati

hoolimata sellest, et vahepeal on vaidlusalune kriminaalmenetlus lõppenud.

28. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

avaldama järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „14.11.2022 saates „Terevisioon“

kajastati 11.11.2022 alanud kohtuprotsessi, kus süüdistatavaks on ka X. Eesti

Rahvusringhääling avaldas Xi kohta 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“ järgnevad valeväited,

mille käesolevaga ümber lükkame: Nagu keskenduks Xi osas 11. novembril 2022 alanud

kohtuprotsess sellele, kas X andis Keskerakonnale altkäemaksu. Nagu X võib olla ka nüüd

altkäemaksu pakkunud. Need väited on valed ja me lükkame need ümber.“

29. Ümberlükkav teade peab olema avaldatud audiovisuaalses vormis ilma lisamaterjalideta ja

Eesti Rahvusringhäälingu või kolmanda isiku kommentaarideta samal audiovisuaalsel viisil nagu

avaldati ebaõiged väited 14.11.2022 telesaates „Terevisioon“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, kuid kahjuks kokkuleppele ei jõutud. Kostja pakkus

kompromissi korras, et Eesti Rahvusringhääling kohustub ümberlükkava teate tegema

kompromissi kinnitava määruse jõustumisele järgneval tööpäeval eetris olevas saates,

Terevisioon“ ning avaldus peab olema esitatud kirjapildis ekraani all jooksval tekstiribal.

Avaldust tuleb korrata vähemalt 2 korda ajavahemikus kella 7 kuni kella 9-ni. Avaldust ei

edastata täis- ja pooltunnil eetris olevate uudiste ajal. Kompromissi korras oleks kostja avaldanud

alljärgneva sisuga teate: „14. novembri 2022. aastal eetris olnud saates ,,Terevisioon“ avaldati

väide nagu keskenduks Xi osas 2022. aastal alanud kohtuprotsess sellele, kas X andis

Keskerakonnale altkäemaksu. ERR täpsustab, et Xile esitati süüdistus mõjuvõimuga

kauplemises. Altkäemaksu pakkumises Xile 2022. aastal süüdistust ei esitatud.“.

31. Hageja kompromissettepanekut vastu ei võtnud.

32. Arvestades, et kohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes täies

ulatuses, on kohus praktiliselt rahuldanud hageja nõude sellesarnases ulatuses nagu kostja on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud. Rahuldatud nõudena avaldatava teate ja

kompromissina väljapakutud teate peamine erinevus on selles, et kostja ei kasuta väljendit „Need

väited on valed ja me lükkame need ümber.“. Samas kohus leiab, et meediatarbija jaoks oleks

avaldatavalt teatel sama mõju.

33. Tuginedes eeltoodule jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi

kanda.

34. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik