2-25-21993/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-21993

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21993

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A K vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3876,53 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed ning viivis 7,67% aastas (0,021% päevas) alates põhiosa

osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast:

Maksekuupäev Põhiosa

2026-02-14 6,44

2026-03-14 26,51

2026-04-14 21,02

2026-05-14 23,69

2026-06-14 22,34

2026-07-14 25,01

2026-08-14 23,75

2026-09-14 24,45

2026-10-14 27,10

2026-11-14 25,98

2026-12-14 28,63

2027-01-14 27,59

2027-02-14 28,42

2027-03-14 34,65

2027-04-14 30,28

2027-05-14 32,91

2027-06-14 32,15

2027-07-14 34,77

2027-08-14 34,13

2027-09-14 35,14

2027-10-14 37,76

1 / 7

2-25-21993

2027-11-14 37,30

2027-12-14 39,91

2028-01-14 39,58

2028-02-14 40,75

2028-03-14 44,74

2028-04-14 43,29

2028-05-14 45,87

2028-06-14 45,93

2028-07-14 48,50

2028-08-14 48,72

2028-09-14 50,16

2028-10-14 52,73

2028-11-14 53,21

2028-12-14 55,76

2029-01-14 56,44

2029-02-14 58,11

2029-03-14 62,27

2029-04-14 61,67

2029-05-14 64,19

2029-06-14 65,40

2029-07-14 67,90

2029-08-14 69,34

2029-09-14 71,40

2029-10-14 73,88

2029-11-14 75,70

2029-12-14 78,17

2030-01-14 80,25

2030-02-14 81,09

3. Jätta menetluskulud 61% ulatuses A K kanda ja 39% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

4. Mõista A Kvälja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 483,73 eurot. A

K kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Mõista A K välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt 483,73 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

2 / 7

2-25-21993

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt P OÜ (esialgne võlausaldaja) ja A K (kostja) sõlmisid 12.12.2025

tarbijakrediidilepingu nr TL4188053, mille alusel sai kostja laenu 2400 eurot. Lepingu krediidi

kulukuse määraks on 45%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat (2400 eurot), intressimäära (34,38%), osamaksete arv (60), lepingutasu (120

eurot). Viivise määraks lepiti kokku 0,021% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

Laenuleping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimub andmesidevahetus kliendi ja

administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: -

isikukood + salasõna; - SMART ID; - Mobiil ID;- ID-kaart. Kostjale on 12.02.2025, st enne

lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht. Samuti on kostjale

saadetud 12.02.2025 e-kirjaga lepingudokumendid. Kostja on läbinud ka isikutuvastuse

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks 16,27 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates kolmandast

osamaksest s.o alates 14.04.2025 a kuni viienda osamakseni s.o 14.06.2025. Esialgne

3 / 7

2-25-21993

võlausaldaja saatis kostjale 14.06.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemine oli edastatud kostja e-

postile. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelduks 1.07.2025. P OÜ loovutas 1.07.2025 kostja vastase nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2383,73 eurot,

intress 239,33 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 383,94

eurot ning viivis 34,38 % aastas alates 17.12.2025 kuni põhinõude 2383,73 euro täitmiseni.

Viru Maakohus 05.01.2026 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses toodud

asjaolusid seoses vastutustundliku laenamise kontrollkohustuse täitmisega ning vajadusel

täpsustada haginõuet. Hageja esitas 15.01.2026 täiendavad selgitused ja nõude ümberarvestuse.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu summas 2400 eurot, millest arvestati

maha lepingutasu summas 120 eurot. Kostja tegi 19.03.2025 tagasimakse esialgsele

võlausaldajale kokku summas 85,03 eurot, millest 16,27 eurot läks põhiosa katteks ja 68,76

eurot intressi katteks. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2194,97 eurot

(2400-120-85,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 1.07.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Hageja palub välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis

põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 34,38% aastas.

Viru Maakohus 05.01.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus, hagi ja hageja

15.01.2026 esitatud ümberarvestused toimetati kostjale 21.01.2026 tema eluruumi juurde

kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi

kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (45%),

mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

4 / 7

2-25-21993

Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei hinnanud krediidiandja tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal

on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul

krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt.

Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet

ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Kontrolliti

ka avalikke andmebaase (Crediitinfo.ee, Taust.ee, Elamisloa kontroll ja Maksuamet).

Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 1205,10 eurot ning kohustused

240 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud 778,33 eurot ning

taotleva laenu osamakse 85,03 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 101,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet

täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna,

oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest on nähtav, et septembril 2024 kostja võttis välja

raha oma pensionikontolt kokku summas 2193,68 eurot. Samuti on kostja võtnud vahetult enne

12.02.2025 lepingu sõlmimist laenud: 17.01.2025 I AS-lt summas 6950 eurot ja 28.01.2025 C

AS-lt summas 6540 eurot.

Hageja selgitab, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist viis krediidiandja läbi kostja

krediidivõimekuse hindamise vastavalt krediidiasutustele kehtivatele õigusaktidele. Seejuures

arvestati kõiki kostja olemasolevaid laenukohustusi, milleks oli I AS-lt ja C AS-lt võetud

laenud. Finantskohustuste ulatust I AS-i ja C AS-i ees täpsustati kostja enda käest. Nimelt

võttis esialgne võlausaldaja 12.02.2025 kell 16:24 kostjaga ühendust, mille käigus täpsustas

kostja, et tema igakuine makse I AS-ile on 106 eurot ning C AS-ile 134 eurot. Kuna kostja

pangakontol tagasimakseid eelnimetatud krediidiandjatele ei kajastunud, arvestas esialgne

võlausaldaja kostja poolt esitatud andmeid. Krediidiandja poolt läbiviidud krediidianalüüsi

tulemusena selgus, et pärast kõigi teadaolevate laenukohustuste ning kostja tavapäraste

majapidamiskulude mahaarvamist jäi kostjale igakuiselt kasutada reserv summas ca 101 eurot.

See näitab, et krediidiandja hindas kostja maksevõimet ning lähtus vastutustundliku laenamise

põhimõttest, veendudes, et kostjal säilib ka pärast lepingu sõlmimist rahaline puhver

ettenägematute kulutuste katteks. Nimetatud asjaolu kinnitab, et lepingu sõlmimise hetkel oli

kostja finantsseis hinnanguliselt jätkusuutlik ning puudus alus järeldada, et kostja ei suuda oma

lepingulisi kohustusi täita või et krediidiandja oleks pidanud lepingu sõlmimisest keelduma.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p

25.3). Kohus asub seisukohale, et laenuandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

kogutud andmeid piisavalt analüüsinud ega veendunud tarbija krediidivõimelisuses. Kohus jääb

5 / 7

2-25-21993

seisukohale, et juba ainuüksi asjaolu, et tarbijal on mitmeid laenukohustusi teiste

krediidiandjate ees, mis on võetud nii lühike aja jooksul, arvestades, et ta varasemalt sai raha

üle 2000 eurot pensionikontolt, peaks olema hoiatav indikaator tarbija finantskäitumise kohta.

Kohtu hinnangul kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt

nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud

järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingust tulenevad kohustused

probleemideta täita. Kohtu hinnangul asuda võib seisukohale, et ei ole laenuandja tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴

lg 6 sätestatud kohustust.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja

sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et

kostja on teinud lepingu alusel 19.03.2025, seega pole kostja lepingut täitnud ca 11 kuud.

Arvestades asjaolu, et kostjal ka peale ümberarvestuste tegemist on võlgnevus hageja ees ning

kostja ei ole hageja nõudele vastanud, on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates

14.02.2026 vastavalt hageja 15.01.2026 menetlusdokumendis sisalduvale maksegraafikule ja

viivised 7,67% aastas alates põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hageja

nõue viivise väljamõistmiseks määras 34,38% aastas jätab kohus rahuldamata. Lepingus on

kokkulepitud viivise määraks 0,021% päevas, mis teeb aastaseks viivise määraks 7,67%.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 3876,53eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt.

Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, milleks on kohtu arvutuste järgi 2363,18 eurot,

jätab kohus menetluskulud 61% kostja kanda ning 39% hageja kanda.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv

summas 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot)

(käibemaksu ei lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada).

6 / 7

2-25-21993

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Põhjendatud

ka hageja lepingulise esindaja ajakulu alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele,

dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi ja tasu 338 eurot (TsMS § 175 lg 1).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 61%

ulatuses, so summas 483,73 eurot. Rahuldada tuleb hageja taotlus mõista kostjalt

menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

7 / 7