2-25-125003/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-125003

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-125003

Hagi ese

Elisa Eesti AS hagi S K vastu 459,89 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

461,83 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

Sõpruse puiestee 145, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja

S R

Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S Klt (K) Elisa Eesti AS kasuks kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr

L-xxx tulenev põhivõlg 297,99 eurot, 17.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

180,52 eurot ja alates 18.11.2025 viivis 0,065% tasumata põhivõlalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 117,47 eurot.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud S K kanda.

5. Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude suuruseks 279,50 eurot.

6. Välja mõista S Klt (K) Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis 279,50 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

2-25-125003

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

3. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1,7, § 94, § 100, § 101 lg.1 p.

2-25-125003

1,4,6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 116 lg.1, lg.2 p.1, § 188 lg.1,2, § 189 lg.1 ja TsMS § 367

alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses,

mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja

tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui

viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja

seda tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1

rahalise suuruse.

5. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja kanda.

6. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS §

176 lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg.10).

7. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja esindajakulu 253,50 eurot. Menetluses tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 144 p.1, § 146 lg.1 p.3, § 172

lg.9, § 4842.

8. Esindajakulu osas peab kohus TsMS § 175 lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust.

Kohus leiab, et osad hagimenetluses tehtud toimingud (alusdokumentidega tutvumine ja

analüüs) on kattuvad juba maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega ning hõlmatud seega

ka maksekäsu kiirmenetluse eest ettenähtud tasuga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitada

maksekäsu kiirmenetluse avaldust ilma nõude alusdokumentidega eelnevalt tutvumata ning

neid analüüsimata. Nende toimingute eest hagimenetluses täiendava tasu väljamõistmine ei

oleks põhjendatud. Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks tehtud toimingu vajalikuks ning

selleks kulunud aja põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Hagi koosneb suures osas hageja ja kostja

vahelise kliendi- ja teenuse osutamise lepingu copy-paste ärakirjast, esindaja poolt lisatud

faktiliste ja õiguslike asjaolude esiletoomine on minimaalne. Kohus ei loe ka antud asjaoludel

mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma

käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega,

mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel

asja mahukust ja keerukust arvestades mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 1 töötundi

tasumääraga 84,50 eurot ilma käibemaksuta.

9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 279,50 eurot

(175+20+84,50).

10. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik