Legislator Case Law & Legislation
2-25-117039/11 AI generated

2-25-117039/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-117039/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks V. K. ja XXX AS vahel sõlmitud Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 360 eurot ning

Legislator headnote

AI generated

2-25-117039/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks V. K. ja XXX AS vahel sõlmitud Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 360 eurot ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-117039

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

214,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

elukoht: XXX, e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

XXX

Kostja: V. K., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks V. K. ja XXX AS vahel sõlmitud

31.03.2023

liitumislepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 110,01 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 48,77 eurot ja

edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 01.10.2025 põhinõudelt 110,01 eurolt kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud V. K. kanda.

4. Välja mõista V. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 360 eurot ning

menetluskuludelt 360 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga

718195142, selgitusega „tsiviilasja nr 2-25-117039 menetluskulud“.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-117039, Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi V.

K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte

toimetatud isiklikult 05.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 26.01.2026 ega

käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 2 p

1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 110,01 eurot, sissenõudmiskulu

30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 48,77 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt

alates 01.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja XXX AS vahel sõlmitud

31.03.2023 liitumislepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 110,01 eurot, sissenõudmiskulu

30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 48,77 eurot ja edasiulatuva viivise 0,065%

päevas alates 01.10.2025 põhinõudelt 110,01 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 458 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot). Õigusabikulud koosnevad

järgnevast: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule – 2 tundi (169*2).

Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud

kokku 100 eurot (65+35) ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standardse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue

põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot

(2 tunni tasu x 120 eurot). Kokku on põhjendatud menetluskulud 360 eurot (riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga

718195142.

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja

korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja

poolt määratud arveldusarvele.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik