2-25-16526/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-16526

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I.S.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

4991,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX,

10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post

XXX)

Kostja I.S. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I.S.-ilt (I.S.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

3450,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 17.06.2025 - 3.10.2025 eest

summas 105,91 eurot ning sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 3591,42 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja I.S.-i ja

22% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.

5. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt I.S.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 436,80

eurot.

7. Välja mõista kostjalt I.S.-ilt hageja B2 Impact OÜ viivis menetluskuludelt (436,80

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 3. oktoobril 2025 I.S.-i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt

välja mõista lepingust #25731895530 tulenev põhivõlgnevus 3996,28 eurot, intress 454,69 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga 26.07.2024 krediidikontolepingu nr

#25731895530, mille alusel sai kostja krediiti 2800 eurot (dtl 11-25). 6.09.2024 muutsid pooled

lepingut ning uueks krediidikulukuse määraks sai 49,9% aastas (dtl 26-40). 14.12.2024 sõlmisid

pooled uue lepingu lisa, millega suurendati limiiti 4000 euroni (dtl 41-55). 17.01.2025 sõlmisid

pooled uue lepingu lisa, millega vähendati intressi 38,1% aastas ning muutus ka krediidikulukuse

määr 46,28%-ni (dtl 56-70). Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid 1/60 eelnenud

kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid kokku summas 4290 eurot (dtl

71-82) ning kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 839,49 eurot (dtl 5). Kuna kostja oma

lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 30.05.2025 kostjale ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2025. Kostja

tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 16.06.2025 lepingu üles (dtl 90-94).

1.07.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 96).

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu

sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust avalike registrite

alusel. Kostja pangakontoväljavõtet küsitud ei ole.

4. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 16.10.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-kirja teel 4.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma

kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 7.01.2026 määrusega,

millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning

otsuse teatavaks tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

2(5)

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 26.07.2024 ESTO AS (edaspidi ka

krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust nr #25731895530 (dtl 11-25) ning

nimetatud lepingu lisadest (dtl 26-70).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud ka riiklikest registrites. Krediidiandja leidis, et kostja keskmiseks

sissetulekuks on 708 eurot (kostja laenutaotlusesse märkis ise 800 eurot), finantskohustusteks 100

eurot ning majapidamiskulud 304 eurot (kostja märkis laenutaotlusesse 0 eurot). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

3(5)

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Käesoleval juhul on selgunud, et krediidiandja ei küsinud kostjalt tema pangakonto väljavõtet,

kuigi juba kostja esitatud andmed krediiditaotluses ei vastanud tegelikkusele ning selle põhjal oleks

pidanud krediidiandjal tekkima põhjendatud kahtlus kostja krediidivõimes. Ilma pangakonto

väljavõtteta ei saanud krediidiandja veenduda kostja tegelikes finantskohustustes ning igakuistes

püsikuludes, mis on krediidivõime hindamiseks olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 40,6% ja

38,1% aastas (vt dtl 20, 35, 50, 65). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 4,25% ja

viimase lepingu muudatuse ajal 3,15% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse

puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas 17.10.2025 kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub hageja lugeda kõik kostja

poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Ühtlasi soovib hageja intresse summalt 4290 eurot

viimasele väljamaksele järgnevast päevast 18.01.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.06.2025, mis

on 55,53 eurot. Viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 17.06.2025 kuni

ümberarvestuse esitamiseni tagastamata põhiosalt 3450,51 kokku summas 119,35 eurot. Hagejal on

õigus sissenõude ja menetluskuludele. Kohtu hinnangul ei vasta nimetatud ümberarvestus seaduses

sätestatud nõuetele. Hageja on intresse arvestanud kõigi väljamaksete summalt, kuid kohtule ei ole

esitatud andmeid millal ja millises suuruses on kostja poolt teostatud tagasimakseid võetud arvesse

väljamakstud summa vähendamisel. Selliselt ei ole kohtul võimalik veenduda, kas ja mis ulatuses

saaks hagejal olla kostja vastu seadusejärgse intressi nõue, seetõttu jätab kohus hageja intressinõude

rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid

tasusid.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

19. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr #25731895530 alusel summas 4290

eurot (dtl 71-82). Kostja kohustus maksma ka intressi 38,1% - 40,6% tagastamata krediidisummalt

aastas. Kostja pidi krediiti tagamise maksmiseks teostama igakuiseid makseid, mis on vähemalt

1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on

teinud tagasimakseid kokku summas 839,49 eurot (dtl 5).

20. Kuna krediidiandja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda

hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega 3450,51 eurot (4290-839,49). Nimetatud

summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

21. Hageja palus ümberarvestuse kohaselt kostjalt välja mõista ka viivised alates lepingu

ülesütlemisest, so alates 17.06.2025 kuni ümberarvestuse esitamiseni so 17.10.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so

summas 105,91 eurot, so perioodi 17.06.2025 – 3.10.2025 (so kuni hagiavalduse esitamiseni) eest.

4(5)

Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 17.10.2025 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus

täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.

22. Põhjendatud on ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Hageja on teinud kulutusi

nõude sissenõudmiseks ja saatnud kostjale kirju VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kokku summas

35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

24. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

26. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses

osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 560 * 78% = 436,80 eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (436,80 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)