3-25-4651/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4651

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

R.U

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Tähtla

Puudutatud isik – R.U , riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.U määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada R.U 20.01.2026 määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel

235˗311 ja 315˗354.

2. Jätta R.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-4651 muutmata.

3. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20.12.2025 kell 02.29 Tallinna Lennujaamas kinni

XXX kodanik R.U (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX). Isik keeldus oma passi

näitamast ega osanud viibimist lennujaamas põhjendada. Isikuga käidi tema viibimiskohas –

Majaka Hostel, aadress Pae tn 12, Tallinn. Tema asjade seast leiti XXX pass nr

XXXXXXXXX, milles puudusid Schengeni alale sisenemise/väljumise templid, viisad vms,

mis viitaks seaduslikule alusele Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. Puudutatud isikuga viidi

3-25-4651

20.12.2025 kinnipidamiskeskuses läbi küsitlus. PPA koostas isikule 20.12.2025 ettekirjutuse

nr 1052293106 Eestist lahkumiseks XXX (sundtäidetav alates 20.12.2025) ja kohaldas

Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks aastaks.

2. PPA esitas 21.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse R.U kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6, § 15 lg 1 ning § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Isiku 20.12.2025 selgituste kohaselt saabus ta Schengeni alale detsembris 2022 Ukrainast

Poola kaudu, eesmärgiga põgeneda Venemaa-Ukraina sõja eest. Schengeni alale sisenes isik

enda eelmise XXX kodaniku rahvuspassiga (mille andmeid PPA-l ei ole), mille kaotas

Saksamaal. Hetkel kasutab isik uut XXX kodaniku rahvuspassi nr XXXXXXXXX

(kehtivusega 29.08.2025˗29.08.2030), mis on väljastatud Saksamaal Berliinis asuvas XXX

saatkonnas. Isiku väitel õppis ta 2022. a augustist kuni 2022. a detsembrini Ukrainas Kiievis

ukraina keelt, ülikooli täpset nimetust nimetada ei osanud. Ukrainas õppimise seaduslikku

alust tõendavat dokumendina esitas isik telefonist pildi Ukraina ajutisest elamisloast nr

800253986 (kehtivus alates 18.11.2021). Eestis viibimise kohta selgitas puudutatud isik, et

käis Soome saatkonnas tööviisat taotlemas ning sai informatsiooni, et esmalt tuleb anda

sõrmejäljed Eestis asuvas Soome saatkonnas. Isiku Soomes käiku kinnitab Maksu- ja

Tolliameti reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu SUSPECT 20.12.2025 väljavõte

– isik saabus Soomest Eestisse VikingXPRS laevaga 13.12.2025. Hiljem väitis isik, et käis

Soomes migratsiooniametis, mitte saatkonnas. Korduvatele küsimustele, miks isik ei läinud

Saksamaal asuvasse Soome suursaatkonda, ta ei vastanud või andis segaseid selgitusi. Isik

selgitas, et tal on plaanis minna 20.01.2026 tagasi Soome tööviisa taotlemiseks ning seejärel

sõita tagasi Saksamaale – isik esitas Soome lahkumise tõendamiseks telefonis oleva pileti,

Saksamaale naasmise piletit isik ei esitanud. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi oma

koduriiki naasta. Viimati üritas isik taotleda Austria viisat, mida ei saanud. PPA-l puuduvad

andmed, et isik oleks kunagi Austria viisat taotlenud. Soomest ja Saksamaalt 20.12.2025 läbi

kontaktkeskuse SPOC saadud vastuste kohaselt puudub isikul seaduslik alus nimetatud

riikides viibimiseks, samuti ei ole olnud isikuga kontakti ja ta ei ole esitanud taotlusi.

Sõrmejäljehõive andmebaasis ESTODAC hõivatud andmete kohaselt ei ole Saksamaal isiku

sõrmejälgi hõivatud. Isik esitas telefonis foto dokumendist, millest nähtub, et ta on taotlenud

registreerimist Saksamaal kui sõjapõgenik (väljastaja Bundesamt für Migration und

Flüchtlinge). Dokumendis on antud korraldus, et isik peab ilmuma ettenähtud kohta

(Saksamaal Berlini Tegeli lennujaam). Dokumendist nähtus isiku eelneva passi number

YYYYYYYYYYY.

Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Isik väidab nii seda, et tal

on seaduslik alus viibida põgenikuna Saksamaal ja Schengeni alal, kui ka seda, et Soomest

saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi

lahkuda Schengeni alalt. Kui PPA selgitas isikule, et ebaseaduslikult viibivad isikud

saadetakse tagasi koduriiki, läks isik endast välja ega teinud enam koostööd ja ei

allkirjastanud dokumente. Selline reaktsioon väljasaatmisele viitab, et isik soovib vältida

koduriiki naasmist.

Puudutatud isik viibib Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult. Isiku väited on

ebausaldusväärsed. Isik ei ole ajutise kaitse ega rahvusvahelise kaitse subjekt Ukraina sõjast

tulenevalt. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga (23 telefoni (iPhone,

Samsung), mitu sülearvutit, kaks seljakotti ja kaks erisuurusega kohvrit). Ei ole usutav, et isik

tuli ajutiselt ja plaanis minna tagasi Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud n-ö

järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest.

Tõenäoliselt on isik kodutu. Isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki

2(6)

3-25-4651

lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengeni alale edasi jääda. Asjaolud kogumis viitavad,

et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda.

Isiku ebaseaduslik viibimine Eestis ja koostöö vältimine ametiasutustega viitab põgenemise

ohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse,

leida vajalikud kontaktid ja asutused. Isiku Schengeni alal olevad tuttavad võivad aidata teda

varjata või liikuda järgnevasse sobivasse riiki. Isik on seni otsinud ressursse Schengeni alale

jäämiseks, et mitte lahkuda. Põgenemisohtu tuleb VSS § 68 p 6 kohaselt hinnata

prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist. Isiku käitumine viitab selgelt, et

vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta

või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära vaba liikumise võimalust Schengeni alal. Isik on

juba varasemalt sarnast käitumismustrit kasutanud. Tema senine käitumine on olnud teadlik.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on

proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning väljasaatmise edukas

lõpuleviimine.

3. Puudutatud isik avaldas 21.12.2025 kohtuistungil, et soovib minna Saksamaale, kus on

tema sugulased. Hiljem selgitas isik, et võib jääda ka Eestisse, kuid soovib minna hostelisse,

kus elamise kulud kannavad tema sugulased.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).

Isik võib põgeneda (VSS § 68 p 6). Isikul puudub seaduslik viibimise alus Schengeni alal, sh

peab ta end Ukraina sõjapõgenikuks, ta on oma eelmise passi ära kaotanud ja otsib Schengeni

alal võimalusi enda elatamiseks ja seadustamiseks. Isiku eelnev pass on oluline tema

Schengeni alale saabumise ja staatuse väljaselgitamisel – antud dokumenti aga ei ole isik

esitanud. Samuti ei teinud isik küsitluse ajal koostööd ega allkirjastanud ühtegi dokumenti.

Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal

justkui oleks seaduslik alus põgenikuna viibida Saksamaal ja Schengeni alal, aga samal ajal

väidab, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab

selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad

isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks ta endast välja ning ei teinud enam koostööd ega

allkirjastanud dokumente. PPA pidi isikule korduvalt andma korraldusi ametnike korralduste

kuulamiseks ja tõeste selgituste andmiseks. Isiku emotsionaalne reaktsioon väljasaatmisele

viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge.

Seega võib järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik. On tõenäoline, et

isik ongi saabunud sõjaga seoses Schengeni alale, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei

saanud viisat XXXs viibides. On usutav, et puudutatud isik on Schengeni alal viibides

elatunud sõprade, tuttavate ja väidetavate sugulaste poolt antud rahast ning muudest

abipakkumistest. Samas ei ole isikul alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Ta pole

integreerunud, tal ei ole elu- ega töökohta ning tööle ta ei saagi asuda. Isik on saabunud ja

viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga – kaks seljakotti, mitu kohvrit, kõik nutiseadmed,

kohvikeetmiseks vajalikud seadmed jms. Ei ole usutav, et isik tuli ajutiselt ja plaanis tagasi

minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud n-ö järgmisesse riiki, kus proovida

oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. Isik ei ole pöördunud abi saamiseks

ametkondade poole koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengeni alale edasi

jääda. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda.

3(6)

3-25-4651

Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest isiku

hoiakute ja käitumise põhjal võib arvata, et ta ei täidaks järelevalvemeetmeid, vaid lahkuks

Eestist väljasaatmise vältimiseks koduriiki.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne

vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1). Isikut ei ole küll

võimalik välja saata 48 tunni jooksul, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja

logistilist ettevalmistust, kuid on usutav, et transiitlendude korraldamine on võimalik hiljemalt

kahe kuu jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Puudutatud isik palub 08.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 20.01.2026) tühistada

Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest või

asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega.

Kohus ei ole kinnipidamise vältimatust põhjendatud ega kaalunud, milliseid konkreetseid

leebemaid meetmeid oleks isiku suhtes võimalik kohaldada. Puudutatud isik on korduvalt

väljendanud valmisolekut Eestist lahkuda. Kuna menetluse eesmärk (Eestist lahkumine) on

saavutatav vabadust võtmata, ei ole kinnipidamine vältimatu ega proportsionaalne. Isikul on

olemas isikut tõendav dokument.

Puudutatud isik on tõendanud, et Saksamaa ametiasutused on tema suhtes varem viinud läbi

menetlustoiminguid, sh registreerimise ja ajutise kaitsega seotud menetlusi. Ta on avaldanud

soovi suunduda Saksamaale, kus tal on sotsiaalsed sidemed ja kus tema olukorda on juba

hinnatud. Kohus ja PPA ei ole hinnanud, kas ja millisel määral võimaldaks isiku varasemad

seosed Saksamaaga ning tema valmisolek lahkuda Eestist tagada menetluse eesmärgi

leebemate meetmete abil. Kohus on piirdunud andmevahetuskanalite SPOC ja ESTODAC

hetkeseisu kirjeldamisega, analüüsimata, kas need anded on piisavad järeldamaks, et isiku

suhtes puuduvad Saksamaal asjakohased menetluslikud asjaolud.

Põgenemisohu järeldus peab põhinema konkreetsetel ja kontrollitavatel asjaoludel. Isiku

emotsionaalne reaktsioon võimalikule väljasaatmisele ei ole põgenemisohu tõend. Menetluse

käigus esinenud segadus ja ebaühtlased selgitused tulenesid keele- ja infobarjäärist ning

õigusabi puudumisest, mitte teadlikust kõrvalehoidmisest. Isiku emakeel on farsi keel ning

tema inglise keele oskus on algtasemel.

Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kohaldada isiku suhtes konkreetseid

järelevalvemeetmed. Puudutatud isiku isikusamasus on tuvastatud, tal on kehtiv

reisidokument, ta viibib kindlaksmääratud elukohas. Isiku vabatahtlikku lahkumissoovi

kinnitab 19.01.2026 ostetud lennupilet 02.02.2026 lennule Tallinn-Berliin (Brandenburg),

mille on ostnud tema lähedased.

Kohus on tuginenud väljasaatmise perspektiivi hindamisel üldisele oletusele, et

transiitlendude korraldamine on kahe kuu jooksul võimalik. Samas ei ole hinnatud, kas

kinnipidamine on vältimatu ning kas eesmärki (Eestist lahkumine) oleks võimalik saavutada

lühema aja või leebemate meetmetega. Pelgalt abstraktne viide logistilisele võimalikkusele ei

ole piisav õigustus pikaajaliseks kinnipidamiseks.

4(6)

3-25-4651

Kohus on määruse põhjendava osa p-s 18 andnud loa isiku kinnipidamiseks „mitte kauemaks

kui üheks kuuks (21.02.2026)“. Kuupäev 21.02.2026 viitab ligi kahele kuule. Selline

vastuolus muudab kinnipidamise kestuse ebaselgeks.

6. PPA palub 30.01.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Kinnipidamise

eesmärk ei ole puudutatud isiku Eestist lahkumine, vaid lahkumine Schengeni alalt, kuna tal

puudub Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Elamisõigust ega viibimisalust Schengeni

alal ei anna olemasolevad sotsiaalsed sidemed, vaid see peab tuginema kehtivale õiguslikule

alusele.

Põgenemisohu esinemisel ei ole tarvidust kaaluda, milline konkreetne järelevalvemeede oleks

võimalik ja milline mitte. Põgenemisohu olemasolu annab aluse isiku kinnipidamiseks. Isik

on oma varasema käitumisega andnud mõista, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda, vaid

otsib võimalusi jääda. Isiku vabaduses viibimisel võib ta liikuda teise liikmesriiki ja asuda end

varjama.

Soome ja Saksamaa ametivõimudelt 20.12.2025 saadus vastustest nähtub, et isikul puudub

seaduslik alus nimetatud riikides viibimiseks. Saksamaa ei ole teada andnud, et isikuga oleks

pooleli mõni menetlus. PPA-l ei ole põhjust kahelda ametliku andmevahetuskanali kaudu

saadud informatsioonis. Sõrmejäljehõive tulemusel ei nähtu samuti, et isikul oleks üheski

Schengeni liikmesriigis sõrmejäljed hõivatud. Kui isikuga oleks Saksamaal läbi viidud ajutise

kaitse toimingud, oleks tulnud teavitus Saksamaalt ja sõrmejälgede tabamus.

Puudutatud isiku vastuolulised selgitused ei tulenenud keele- ega infobarjäärist. Temaga viidi

20.12.2025 küsitlus läbi farsi keeles. Seega sai ta suhelda ja asjaolusid selgitada emakeeles.

PPA korraldab isiku väljasaatmise Eestist isiku koduriiki nii kiirelt, kui see on võimalik ega

venita kinnipidamiseks saadud maksimaalset aega. Väljasaatmise korraldamine toimub mitme

riigi koostööna, selleks on vajalik võimalike transiitlendude kooskõlastamine ja logistiline

ettevalmistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebusmenetluses on kaebaja esitanud täiendavalt tõendeid, mis on osaliselt

korduvad ja asjakohatud. Asjaolu, et puudutatud isikul on olemas lennupilet, mida kasutades

saaks ta vabatahtlikult lahkuda Saksamaale, ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.

Seetõttu jätab ringkonnakohus täiendavad tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 235˗311 ja

315˗354 HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde võtmata.

8. PPA tugines 21.12.2025 taotluses kinnipidamise alustena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning

seostas järeldust puudutatud isiku põgenemise ohust VSS § 68 p-s 6 toodud asjaoluga.

9. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui VSS § 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust.

Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida

kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa

välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse

põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud

5(6)

3-25-4651

olulisi asjaolusid. VSS § 68 p-st 6 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on mh PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

10. Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS §

68 p-s 6 toodud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud

isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA on teinud isikule

20.12.2025 ettekirjutuse nr 1052293106 lahkuda Eestist XXX. Isik on väljasaadetava

staatuses ja tema kinnipidamise eesmärgiks on tagada lahkumiskohustuse täitmine Eestist ja

Schengeni alalt. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud

isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla

väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et

isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Isik on sõna ja teoga juba

näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta

sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja

vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks

kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isik on 20.12.2025 küsitlusel väitnud, et

kinnipidamiskeskusest vabastamisel lahkuks ta Soome ja sealt edasi Saksamaale, kus elavad

tema lähedased ja sõbrad. Ka 21.12.2025 kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et soovib

minna Saksamaale, kus elab tema perekond. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud

pidepunkti Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on Eestist väljasaatmise ootamise ajal

PPA-le kättesaadav. Eelneva põhjal kogumis on puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg

1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb tema põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi. Seetõttu

puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka VSS § 23

lg 1 p 2.

11. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et isiku ebaühtlased selgitused tulenesid

keele- ja infobarjäärist, märgib ringkonnakohus, et PPA viis 20.12.2025 küsitluse isikuga läbi

farsi keeles ning farsi keele tõlk osales ka halduskohtu 21.12.2025 istungil. Seega oli isikule

tagatud võimalus esitada oma selgitused ja vastuväited emakeeles. Isegi kui isikul oleks olnud

21.12.2025 kohtuistungil esindaja, ei muutnuks see järeldust, et kinnipidamine on siinses

asjas põhjendatud.

12. Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei olnud ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik

tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Isikul on olemas reisidokument ning tema

väljasaatmiseks on vajalik üksnes transiitlendude kooskõlastamine ja logistiline ettevalmistus.

Seetõttu puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.

Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku

kinnipidamist hinnata VSS § 23 lg 11 alusel lubamatuks.

13. Halduskohtu 21.12.2025 määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et kohus on

määruse põhjendava osa p-s 18 märkinud, et annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks „mitte kauemaks kui üheks kuuks (21.02.2026)“.

Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse resolutsiooni. Määruse

resolutsiooni p-ga 1 on kohus andnud selgelt loa mitte kauemaks kui kaheks kuuks

(21.02.2026 k.a). Täitmiseks kohustuslik on kohtulahendi resolutsioon.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)