3-26-308/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 35 lg, Art. 34 alusel esitatud; 3-26-308/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-308
Määruse kuupäev
5. veebruar 2026
Kohtunik
Kadri Vool
Kohtuasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-
3108
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus edastatakse taotlejale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotleja soovib riigi õigusabi, et esitada asjas nr 3-25-3108 avaldus Euroopa Inimõiguste
Kohtule (EIK).
2. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i
haldusasjast nr 3-25-3108 võrsunud vaidluse lahendamiseks.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi
õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-
ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)
või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on
toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta
leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1
kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite
ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu
jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus
vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas
konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse
kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui
konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse
sisulist läbivaatamist.
5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-3108 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid.
Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.
Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole
põhjendatud.
6. Kohtule arusaadavalt ei nõustu taotleja sellega, et haldusasjas nr 3-25-3108 tagastati tema
kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses EIK lahenditele ligipääsu
mittevõimaldamisega ning psühhiaatrilise abi mitteosutamisega.
7. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-3108 menetlemisel pannud taotleja
suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide
võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses.
Olukorras, kus kohus tagastas kaebaja korduva kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud
õigust kohtusse pöördumiseks. Kaebaja sai oma õigusi kaitsta vastavalt kas haldusasja nr 3-
25-3025 või 3-25-2851 raames. Seega ei saanud kaebuse tagastamine praegusel juhul taotleja
suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide
rikkumist ning J. Reinomäe kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35
lg 3 p-le a.
8. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on
siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda
siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole
täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu
Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)