Legislator Case Law & Legislation
3-26-308/2 AI generated

3-26-308/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-308/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

Legislator headnote

AI generated

Art. 35 kohaselt, Art. 35 lg, Art. 34 alusel esitatud; 3-26-308/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

Keywords

AI generated
Art. 35 kohaselt Art. 35 lg Art. 34 alusel esitatud

Cited Legislation

AI generated
Art. 35 kohaselt
Art. 35 lg
Art. 34 alusel esitatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-308

Määruse kuupäev

5. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-

3108

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus edastatakse taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotleja soovib riigi õigusabi, et esitada asjas nr 3-25-3108 avaldus Euroopa Inimõiguste

Kohtule (EIK).

2. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

haldusasjast nr 3-25-3108 võrsunud vaidluse lahendamiseks.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa

alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-

ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on

toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta

leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1

kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu

jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus

vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse

kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui

konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse

sisulist läbivaatamist.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-3108 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid.

Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.

Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole

põhjendatud.

6. Kohtule arusaadavalt ei nõustu taotleja sellega, et haldusasjas nr 3-25-3108 tagastati tema

kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses EIK lahenditele ligipääsu

mittevõimaldamisega ning psühhiaatrilise abi mitteosutamisega.

7. Kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-3108 menetlemisel pannud taotleja

suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses.

Olukorras, kus kohus tagastas kaebaja korduva kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud

õigust kohtusse pöördumiseks. Kaebaja sai oma õigusi kaitsta vastavalt kas haldusasja nr 3-

25-3025 või 3-25-2851 raames. Seega ei saanud kaebuse tagastamine praegusel juhul taotleja

suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

rikkumist ning J. Reinomäe kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35

lg 3 p-le a.

8. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on

siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda

siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).

9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)