2-26-2577/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-26-2577;

M.R. hagi E-M.R. vastu;

elatise vähendamiseks ja suhtluskorra määramiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

M.R. (isikukood XXX; aadress, XXX, e-post: XXX)

Kostja

E-M.R. (isikukood XXX; aadress

Kostja esindaja

E.M. (isikukood XXX; aadress; e-post: XXX)

Määruse tegemine

eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasi menetlusse ja muuta Tartu Maakohtu 7. juuni 2024 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-24-6408 märgitud elatise suurust ja suhtluskorda alates 1.veebruarist 2026

ning kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1.Suhtluskord. E-M.R. viibib igas kuus X M.R. juures vähemalt 10 ööpäeva. M.R. saadab

sobivad kuupäevad lapse X E.M.-ile esimesel võimalusel (hiljemalt eelneva kuu

eelviimasel päeval).

1.2.Elatise suurus. Alates 1. veebruarist 2026 tasub M.R. oma lapse E-M.R.-ile elatist lapse

X E.M. pangakontole vastavalt kehtivale miinimumelatise määrale 88,07 eurot kuus.

1.3.Lisakohustus. M.R. võtab endale kohustuse igal aastal 1. aprillil kontrollida kehtivat

miinimumelatise suurust ja tasuda elatist vastavalt uuele määrale. Lisaks arvestab M.R.,

et kui E.M. vanem laps saab X-aastaseks, ei ole enam põhjendatud lasterikka pere

toetuse arvestamine elatise arvutamisel ning M.R. arvestab sellega.

1.4.Muud kulud. Lisaks miinimumelatisele tasub M.R. pool E-M.R. X trennitasust, pooled

võistlustasud ning pool X ja -X tasust. Tasumine toimub arvete alusel X arvele või kui

arvet ei ole (näiteks kui X või X ostetakse eraisikuna), siis nende arvete alusel E.M.

pangakontole.

1.5.Erisus. E-M.R. võistlustel osalemine lepitakse kokku ühiselt. Kui mõne võistluse osas

kokkuleppele ei jõuta, siis tasub kõik selle võistlusega seotud kulud see vanem, kes

soovib, et E-M.R. seal osaleks.

2. Seoses eelnevaga:

2.1. menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.2. toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.

3. Selgitada:

3.1. TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada

kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonna-

kohtule;

3.2. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

6. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:

1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja

2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

7.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

9. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik