2-23-3235/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-23-3235

Tsiviilasi

Delux Holding OÜ hagi ELBx5 grupp OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva põhivõla 17 569,70 euro ja

viivise väljamõistmiseks

ELBx5 grupp OÜ vastuhagi Delux Holding OÜ

vastu kahjuhüvitise 2010 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Delux Holding OÜ apellatsioonkaebuse hind 19 992,64

eurot

ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind

2221,05 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Delux Holding OÜ apellatsioonkaebus

ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. jaanuar 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Delux Holding OÜ (rk 10341245),

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Vastuapellant (kostja): ELBx5 grupp OÜ (rk

16285789), esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025 otsus muutmata.

2. Jätta Delux Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ELBx5 grupp OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Mõista Delux Holding OÜ-lt ELBx5 grupp OÜ kasuks välja ELBx5 OÜ

põhjendatud menetluskulud 1665 eurot.

5. Mõista ELBx5 grupp OÜ-lt Delux Holding OÜ kasuks välja Delux Holding OÜ

põhjendatud menetluskulud 666 eurot.

6. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 4-5 kajastatud vastastikkused menetluskulude

nõuded ja mõista Delux Holding OÜ-lt ELBx5 grupp OÜ kasuks välja

menetluskulud 999 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Delux Holding OÜ (hageja) esitas 28. veebruaril 2023 maakohtule ELBx5 grupp OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 17 569,70 eurot ja viivis

põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.

oktoobrist 2022 (s.o hagi projekti kättesaamisest), kuid mitte rohkem kui 17 569,70 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja

ehitama Viljandis Mustivere külas asuva hoone ukseesise betoonpandused ja korrastama

ukseesise ala. Hageja ja Delux Production OÜ (Delux kontsern) kinnisvara hooldamise ja

korrashoiu eest vastutas Raido Elbing, kes on kostja asutaja ja oli 19. augustini 2022 kostja

lõplik kasusaaja. Seega R. Elbing oli hageja juhtivtöötaja, kes sisuliselt tellis tööd iseendalt.

Hageja esitas 8. juunil 2022 R. Elbingule töötasu vähendamise teate ja R. Elbing ütles

töölepingu üles, paludes viimaseks tööpäevaks määrata 9. juuni 2022.

Kostja on esitanud hagejale tööde eest arveid summas 24 319,70 eurot, sh ettemaksuarve nr

22001-E summas 11 160 eurot ja 10. mai 2022 arve nr 22007 summas 13 159,70 eurot.

Hageja teatas kostjale 7. juunil 2022 suuliselt ja 13. juulil 2022 kirjalikult, et kostja arvetel

kajastatud töid ei ole tehtud või on tehtud oluliselt väiksemas mahus. Riiklikult tunnustatud

ekspert Tanel Seppel andis kostja arve nr 22007 aluseks olevate tööde kohta 17. augustil 2022

arvamuse, et arvestades puuduste tõttu vajaliku lammutamise, utiliseerimise ja pinnase

tihendamise kuludega, on tööde maksumus 6750 eurot (käibemaksuga), ning kui tööd olnuks

tehtud korrektselt, siis 9750 eurot (käibemaksuga). T. Seppeli arvamuse järgi on kostja

teostanud betoonplaadi ehituse (7,4 × 6,9 m, paksus 120 mm, maht 6,13 m³) ja kruusa

paigaldamise (16 × 40 m, keskmine paksus 350 mm, maht 224 m³). T. Seppel leidis, et

betoonplaat on täiesti ebakvaliteetne ja tuleb uuesti ehitada – plaat on vale kaldega ja vesi

voolab hoonesse, plaadi pind ei vasta ühelegi kvaliteediklassile, pind on silumata ja

tõenäoliselt vibreerimata, teadmata on betooni tugevus- ja keskkonnaklass, sest dokumendid

puuduvad, kruusa ei ole piisavalt tihendatud. T. Seppel leidis, et ekskavaatoritöid oli objektil

maksimaalselt 24 tundi (maksumus 1440 eurot), täitematerjali ja killustikku on toodud

maksimaalselt 224 m3 (4000 eurot), betooni maht 409 m3 on ebareaalne, ka ühikuhind on vale.

Kui plaat oleks kvaliteetselt valatud, oleks selle hind koos armatuuriga 3310 eurot.

Arusaamatuks jääb, mida tähendab pinnase profileerimine, mida on arvestatud tarvikute ja

materjalidena, mida utiliseeriti ning mis on lisa pinnasevedu. Ehitustööde üldkuludeks ja

kasumiks oleks põhjendatud lisada 1000 eurot.

Hageja edastas kostjale 19. augustil 2022 T. Seppeli arvamuse ja 14. oktoobril 2022 hagi

projekti, kuid kostja ei nõustunud nõuet rahuldama ega ka arutama vaidluse lahendamist

kokkuleppel.

Kuna kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimusetele, esitas hageja hagiavalduses kostjale

VÕS § 112 lg-te 1 ja 3 alusel hinna alandamise avalduse ning nõudis kostjale töövõtulepingu

alusel ülemäära tasutud 17 569,70 euro (24 319,70 – 6750) tagastamist.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hinna alandamise nõude eeldused on täitmata. Kostja

on tööd teinud vastavalt kokkulepitule. Hageja on tööd vastu võtnud, ei ole õigeaegselt

pretensioone esitanud ja on arved tasunud. T. Seppeli arvamus on pealiskaudne ja

spekulatiivne, arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Üksnes paikvaatlusega on

võimatu hinnata tööde kvaliteeti. T. Seppel ei teinud mõõtmisi, mis võimaldanuks tuvastada

betooni paksust, väljakaeve mahtu, pinnase tihedust ja muid olulisi aspekte. Paikvaatluse

päeval Viljandimaal vihma ei sadanud, st fotod on tehtud erinevatel päevadel. T. Seppel on

lähtunud hageja väitest, et kokku oli lepitud betoonplaadi ümbruse korrastamine ja kruusaga

täitmine. Hinnapakkumine ja arved selliseid töid ei sisalda. Kostjal ei olnud ehitusseadustiku

(EhS) § 15 lg 1 järgi kohustust ehitamist dokumenteerida. T. Seppeli ekspertiisi valdkonnad

on ehitustehniline ekspertiis, projekteerimisekspertiis ja omanikujärelevalve ekspertiis ning ta

ei olnud pädev hindama ehitustööde maksumust, mahtu, kvaliteeti ja dokumentatsiooni.

Hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning ei andnud

kostjale võimalust tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks.

Lisaks on hageja arvestanud alandatud hinna ebaõigesti. T. Seppeli arvamusest tulenevalt

oleks alandatud hind 21 825,35 eurot ja hageja nõue saaks olla maksimaalselt 2494,33 eurot.

3. Kostja esitas 24. aprillil 2023 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks

kahjuhüvitise 2010 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates vastuhagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.

Kostja kahju seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes, kuna kostja oli hageja alusetute nõuete

tõttu sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole. Õigusabi oli vajalik oma õiguste kaitsmiseks,

nõudele vastamiseks, kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja kohtuvaidluseks valmistumiseks.

4. Hageja vastuhagi ei tunnistanud, leides, et kahjunõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei

ole lepingut rikkunud. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et kuluarvestuses sisalduvad tööd on

seotud vaidlusega ja et ta on õigusabikulud tasunud. Käibemaksu hüvitamise nõue on alusetu,

kuna kostja on käibemaksukohustuslane.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 23. jaanuari 2025 otsusega nii hagi kui vastuhagi rahuldamata ning

hagi menetlemisega seonduvad menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetlemisega

seonduvad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud 4125 eurot ja kostjalt

hageja kasuks hageja menetluskulud 1331,67 eurot, tasaarvestas menetluskulude nõuded ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2793,33 eurot ja viivise menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

Maakohus jättis rahuldamata kostja 7. jaanuari 2025 vastuväite kohtu tegevusele, jäädes

seisukoha juurde, et taotlus T. Seppeli ülekuulamiseks ei ole põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille

alusel tegi kostja hoone sissepääsu esiseid ehitustöid Viljandimaal Mustivere külas. Kui

leping on sõlmitud äriühingu nimel, siis hoolimata sellest, et äriühingu põhitegevusala on

mööbli valmistamine, võib lepingut pidada äriühingu majandus- ja kutsetegevuse raames

sõlmituks. Kuna hageja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevusega seonduvalt,

kohaldub talle ka VÕS §-st 643 tulenev nõue tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle

vaadata lasta.

R. Elbingu roll hageja ja kostja vahelises suhtes ning tema tegevus Delux kontserni

siseküsimustes, sh võimalikud kuritarvitused, ei mõjuta otseselt hinna alandamise vaidluse

keskmes olevate tööde vastavuse hindamist. Sellest tulenevalt ei analüüsinud kohus R.

Elbingu ja hageja koostöökokkuleppeid ega nendest tulenevaid võimalikke töötaja rikkumisi,

mistõttu kohus tagastas 14. juuni 2024 määrusega ka mitmed hageja tõendid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi pidi hinna

alandamise eelduste täitmist tõendama hageja ning seega esmalt tõendama, et töö ei vastanud

vaatamata vastuvõtmisele ja arve tasumisele lepingutingimustele. Kohus on selgitanud

tõendamiskoormist 14. juuni 2024 määruses. Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse, et kui

tellija on töö vastu võtnud, on vastuvõetud töö lepingukohane ja täielik. Tasu maksmist ilma

vastuväideteta võib pidada kaudseks tõendiks töö vastuvõtmise kohta. Praegusel juhul puudub

kirjalik kokkulepe tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta ning kirjalik leping, millest

nähtuks, millistes töödes kokku lepiti, samuti ei ole dokumentidest tuvastatav, kellele pidi

tööd üle andma, kes pidi tööd üle vaatama või kuidas pidi toimuma tööde nõuetele vastavuse

kontroll.

Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, siis lähtus kohus üksnes arvel

kajastatud töödest, mahtudest ja hindadest. 10. mai 2022 arve nr 22007 alusel pidi hageja

tasuma ettemaksu arvestamata 24 319,70 eurot järgmiste toodete ja teenuste eest: 1)

ekskavaatoritööd/pinnase ettevalmistus (52 h, 2600 eurot); 2) pinnasevedu/täitematerjal,

killustik (336 m3, 4999,26 eurot); 3) betoonivalu/pinnase profileerimine (409 m3, 9000,73

eurot); 4) tarvikud ja materjalid (1 kmpl, 1500 eurot); 5) materjali utiliseerimine (1 tk, 500

eurot); 6) lisa pinnasevedu (112 m3, 1666,42 eurot) (ettemaks 50% oli 11 160 eurot).

Kohus leidis, et T. Seppeli hinnang on tõendina ebausaldusväärne ja seda ei väära ka T.

Seppeli e-kirjas esitatud täiendavad selgitused. Paikvaatlus on üks tavapärane

ekspertiisimeetod, mida kasutatakse ehitustööde kvaliteedi ja puuduste tuvastamiseks. T.

Seppel selgitas, et kuna ehituse dokumentatsioon puudus, tugines ta visuaalsele vaatlemisele.

Selline lähenemine võib olla piisav mõningate puuduste tuvastamiseks, kuid puudub kindlus,

et ainult visuaalse vaatluse põhjal saab teha objektiivseid, pädevaid ja ainuõigeid järeldusi

kõigi tehtud tööde aspektide osas. T. Seppel lisas täiendavates selgitustes, et betooni

tugevusklass võinuks olla määratav saatelehtede alusel või proovikehade katsetamise teel.

Keskkonnaklassi määramine oleks nõudnud betooni algosadeks võtmist ja koostise

analüüsimist. Kuna neid meetodeid ei kasutatud, on tõendamata, et betooni kvaliteet oli

puudulik. Kuigi T. Seppel leidis, et betoon „ei vasta ühelegi kvaliteediklassile“, ei esitatud

selle kinnituseks laboratoorseid või muid objektiivseid tõendeid. T. Seppel määras betooni- ja

väljakaevemahud mõõtmiste põhjal, kasutades lintmõõtu ja hinnates keskmist paksust. Selline

meetod annab ligikaudse tulemuse, puuduvad dokumendid, mis tõestaksid nende hinnangute

täpsust. Fotolt on näha vihmavett hoonesse valgumas. Foto tõendusväärtus on piiratud, kuna

puudub võrdlusmoment või selgitus, kuidas see on seotud ekspertiisi esemeks olnud

ehitustöödega. T. Seppeli selgitused ei anna piisavalt alust järeldusele, et vihmavee valgumine

tulenes puudulikult tehtud töödest. Lisa pinnasevedu võis tekkida objektiivselt, nt aluspinnase

keerukuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on töövõtulepingut rikkunud või esitanud

alusetult suure mahuga arve. Hageja tõendamiskoormis ei pöördu üksnes hageja väidete või

esitatud asjatundja hinnangu alusel. Kostja ei pea tõendama, et töö vastas lepingule, kui

hageja ei ole esitanud vastupidise kohta usaldusväärseid tõendeid. Kuna poolte vahel oli

suuline leping ja hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas alusetult suure mahuga arve või

rikkus kokkulepet, saab lähtuda eeldusest, et poolte ühine tahe oli arves kajastatud tööde

tegemine sellises mahus, sellise hinna ja ajaga. See järeldus põhineb poolte suhtluse ja lepingu

täitmise asjaolude tõlgendamisel vastavalt VÕS § 29 lg-tele 4 ja 5. Kostja on esitanud 29.

aprillil 2022 hinnapakkumise, millega hageja nõustus. Kostja saatis 3. mail 2022

ettemaksuarve, mille hageja tasus 3. mail 2022. Hagejal oli võimalus hinnapakkumises toodud

tööde mahuga tutvuda ja küsimusi esitada või hinnapakkumise üle läbi rääkida. Selliseid

küsimusi ega läbirääkimisi ei ole kohtule esitatud. T. Seppeli hinnang on valdavalt oletuslik

ega tugine konkreetsetele mõõtmistele, faktidele või dokumentidele, mis võimaldaksid kohtul

teha põhjendatud kahtlusteta objektiivseid järeldusi. Puuduvad ka muud hageja tõendid, mis

võimaldaksid tööde mahtu, kvaliteeti või maksumust täpselt hinnata. Samuti ei saa arvesse

võtta T. Seppeli avaldatud tööde kogumaksumust, kuna tema hinnangu kujunemine ei ole

jälgitav.

Kuna tõendatud ei ole, et tööde puhul oli tegemist niivõrd oluliste muudatustega, milleks

olnuks vaja ehitusluba, nõustus kohus kostjaga, et töövõtjal ei olnud EhS § 15 lg 1 kohaselt

kohustust ehitamist dokumenteerida.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele, jättis kohus hagi

rahuldamata. Sellest tulenevalt ei ole vaja analüüsida, kas hageja on jätnud puudustest

mõistliku aja jooksul teavitamata. Hinna alandamise nõude eeldusena peab VÕS § 648 p 2

järgi andma töövõtjale võimaluse töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö

tegemiseks (heastamiseks). Hageja vastav ettepanek pidanuks enne hinna alandamist kostjani

jõudma.

Kohus jättis rahuldamata ka vastuhagi. Kohus leidis, et kuluarvestus on asjakohane tõend ja

selle koostamise kuupäev ei mõjuta dokumendis sisalduvate kulude põhjendatust ega

vajalikkust, kuivõrd advokaat on kostjat kohtueelsetes läbirääkimistes esindanud, kuid

taotletud kulude puhul ei ole tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega. Õigusabi on

saadud seoses hageja poolt kostja vastu esitatud nõudega, mitte kostja enda nõude

maksmapanekuks. Vastuhagi põhjendatus seoses kohtueelsete õigusabikuludega eeldab, et

kostja nõue oleks suunatud tema enda õiguste maksmapanekule ning et õigusabikulud oleksid

kantud eesmärgiga lahendada kostja nõue hageja vastu. Selleks tulnuks näidata, et kostja on

teinud olulisi pingutusi oma nõude maksmapanekuks kohtueelsete menetluste raames ja et

vastuhagi aluseks olevad õigusabikulud on otseselt seotud selle tegevusega. Maakohtu

järeldust toetab Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2024 lahend asjas nr 2-22-17357 (p-d 73–

77). Hageja leidis, et kostja töö oli puudustega ning ta püüdis saavutada kostjapoolse

lepingurikkumisega seonduvalt kohtuvälist kompromissi. Sellises olukorras puudub alus

väita, et toimunud oli hagejapoolne lepingurikkumine, mis saanuks päädida kostja poolt kahju

hüvitamise nõude esitamisega kohtueelsete õigusabikulude tekkimise eest. Õigusabi

kasutamine kohtueelses faasis on igaühe enda otsus. See ei tähenda, et vastaspool oleks

automaatselt kohustatud need kulud hüvitama.

Kuivõrd kohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, jättis kohus hagi menetlemisega

seonduvad kulud hageja kanda ja vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda.

Hageja on kandnud menetluskulusid 8724,17 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud

7324,17 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on olnud 43 tundi 5 min. Kohus leidis, et

hageja õigusabikulud seoses vastuhagile vastu vaidlemisega on põhjendatud summas 1331,67

eurot (käibemaksuta), ajakulu 7 tundi 50 min, tunnihind 170 eurot (käibemaksuta).

Kostja on kandnud menetluskulusid 7922,50 eurot, lepingulise esindaja ajakulu on olnud 50

tundi 29 min. Kohus leidis, et esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on õigustatud,

kuid ajakulu on ülepaisutatud. Kohus tõi seoses põhihagiga välja toimingud, mille ajakulu ja

tasu kohus vähendas, ning koondas seejuures sarnase iseloomuga tööd:

3.–6. ja 8. aprilli 2023 toimingute, kokku 6 tundi 10 min, mis puudutavad hagi vastuse

koostamist, põhjendatud ajakuluks pidas kohus 3 tundi, s.o 450 eurot.

12. ja 13. aprilli 2023, 23. jaanuari 2024 ja 18. juuni 2024 toimingute, kokku 3 tundi 28 min,

mis on seotud menetluse üldise juhtimise, dokumentidega töötamise ja kliendile tagasiside

andmisega, põhjendatud ajakuluks luges kohus 2,5 tundi, s.o 375 eurot.

9., 11., 13. ja 14. juuli 2024 toimingute, kokku 7 tundi 36 min, mis hõlmavad seisukohtade ja

taotluste koostamist ning kliendile edastamist, mõistlik ajakulu on 5 tundi, s.o 750 eurot.

9. ja 10. juuli 2024, 11. augusti 2024 ning 21. novembri 2024 toimingute, kokku 3 tundi 15

min, mis on seotud menetlusdokumentidega tutvumise, vastaspoole seisukohtade

analüüsimise ja kliendile selgituste andmisega, mõistlik ajakulu on 2 tundi, s.o 300 eurot.

6., 9.–12., 17., 19., 20., 23., 27., 30. ja 31. detsembri 2024 ning 2. jaanuari 2025 toimingute,

kokku 6 tundi 5 min, mis on seotud menetlusdokumentidega tutvumise, vastaspoole

seisukohtade analüüsimise ja kliendile selgituste andmisega ning mis on iseloomult lihtsad

ega eelda ulatuslikku või keerukat tööd, mõistlik ajakulu on 3 tundi, s.o 450 eurot.

12., 13., 16.–19. ja 30. detsembri 2024 ning 6. jaanuari 2025 toimingute, kokku 17 tundi 40

min, s.o seisukohtade ja vastuväidete koostamine ning täiendamine, mh lõplike seisukohtade

koostamine, mis on mahukad, mõistlik ajakulu on 10 tundi, s.o 1500 eurot.

20. detsembri 2024 ja 10. jaanuari 2025 toimingute, 3 tundi, s.o menetluskulude nimekirja

koostamine ja vastaspoole seisukohtade analüüs, mõistlik ajakulu on 2 tundi, s.o 300 eurot.

Eelnevaid põhjendusi arvesse võttes oli kohus seisukohal, et kostja kulud on põhjendatud

4125 euro (käibemaksuta) ulatuses ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Kohus tasaarvestas menetluskulud ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 2793,33 eurot, millele lisandub viivis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

kohus jättis hageja hagi rahuldamata, ja menetluskulude jaotamise osas, ning tühistatud osas

uue otsuse tegemist, millega hageja hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jagas maakohus tõendamiskoormise valesti. Kohus

jättis vastu võtmata hageja tõendid, mis näitavad, et hageja juhtivtöötaja R. Elbing tellis tööd

sisuliselt iseendalt (läbi tema kontrollitava ettevõtte), võttis need vastu ja suunas maksmisele.

Hageja palub kaebuse lisad (hagi lisad 1–3 ja 5: 1) tööleping nr 616; 2) Delux Production OÜ

äriregistri väljavõte; 3) töölepingu lisa 13; 4) töötaja ja tööandja 8.–9. juuni 2022

e-kirjavahetus), vastu võtta. Nimetatud tõendid koosmõjus T. Seppeli arvamusega annavad

aluse tõendamiskoormise ümberpööramiseks: hageja oli esitanud asjaolud, mis viitasid

puudustele töös ja tööde dokumenteerimata jätmisele, mistõttu kostjal oli kohustus tõendada

oma vastuväidet, et kostja tegi tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Tähtsust ei oma, kas

leping oli sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuse raames, kuigi käsitlus, et ehitustööde

tellimist saab pidada hageja majandus- ja kutsetegevuseks, ei ole õige. Delux kontserni

põhitegevusala on mööbli, voodite ja madratsite tootmine, mis ei ole seotud ehitustöödega.

Maakohus eksitas pooli tõendamiskoormise osas. Kohus ei arutanud tõendamiskoormise

ümberpööramist ega teinud hagejale ettepanekut esitada veel tõendeid. 28. novembri 2024

määruses andis kohus vastuolulisi selgitusi selle kohta, kas hageja vastuväited annavad alust

tõendamiskoormis ümber pöörata või mitte. Seetõttu on kohtuotsuses märgitu, et

tõendamiskoormis lasus täielikult hagejal, üllatuslik.

Maakohus hindas hageja tõendeid puudulikult ja andis kostja paljasõnalistele vastuväidetele

suurema tõendusliku väärtuse kui riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele. Kohtu

seisukoht, et T. Seppeli arvamus on ebausaldusväärne, on üllatuslik. Tõendi selle

ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine ei tohi tulla tõendi

esitanud menetlusosalisele üllatusena ning menetlusosalisele tuleb anda võimalus esitada oma

vastuväited tõendi ebausaldusväärsuse väitele. Kostja esitas T. Seppeli arvamusele

paljasõnalised vastuväited, mille T. Seppel ümber lükkas. Tulenevalt maakohtu 28. novembri

2024 määrusest ning kostja 16. detsembri 2024 menetlusdokumendi p-st 10 olid nii kohus kui

kostja seisukohal, et kostjal tuleb tõendada oma väiteid töövõtulepingu täitmise kohta. Kostja

oma väiteid ei tõendanud.

T. Seppeli arvamus on pädev ja tõendab, et kostja tehtud töö ei vasta mahult ega kvaliteedilt

makstud tasule. Arvamus ei pea tuginema eraldi tõenditele. Tulenevalt Riigikohtu praktikast

põhineb asjatundja arvamus tihti subjektiivsetel hinnangutel. T. Seppel on selgitanud, et

paikvaatlus on kõige tavapärasem viis puudusi tuvastada. Ekspertiisi saab teha ka fotode ja

dokumentide alusel, kuid kostjal ei olnud tööde kohta esitada dokumente. Kohus on ekslikult

asunud ekspertiisi järeldusi ümber lükkama kohtu enda esitatud asjaoludega, nt et lisa

pinnasevedu võib olla tekkinud objektiivselt. Seni, kuni riiklikult tunnustatud eksperdi

arvamus ei ole ümber lükatud samaväärset kaalu omava tõendiga, tuleb lähtuda asjatundja

arvamusest. Kostja ekspertiisi teha ei soovinud ning kostjal ei olnud esitada tööde kohta

ainsatki tõendit.

Kohus leidis ekslikult, et ehitustöid ei pea dokumenteerima. EhS ei vabasta töövõtjat töö

mahu ja kvaliteedi tõendamiskohustusest. Ei ole eluliselt usutav, et kostja tegi tööd ilma

materjali- ja tööjõukuluta, utiliseerimiskulu oli võimalik tõendada nt jäätmejaama arvega.

Kohus on käsitlenud dokumentidega seonduvat liialt kitsalt, üksnes EhS kontekstis. Hageja

soovis dokumentide puudumisele osutades põhistada asjaolu, et R. Elbing Delux kontserni

töötajana kasutas ära oma ametipositsiooni, võttis dokumenteerimata tööd hageja nimel vastu

ning esitas temaga seotud ettevõtte kaudu hagejale arve, mis ei vasta tehtud töö mahule ega

kvaliteedile. Kohtu järeldus, et töid ei tulnud EhS § 15 kohaselt dokumenteerida, kinnitab

jällegi, et kohus on andnud kostja paljasõnalistele väidetele suurema kaalu kui hageja

tõendatud väidetele. Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab

oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta

sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid

(RKTKo 2-19-7379, p 20).

Hageja ei ole rikkunud VÕS § 648 järgset kohustust. Hageja võttis perioodil 13. juuli 2022

kuni 28. veebruar 2023 korduvalt kostjaga ühendust ning osutas puudustele töö mahus ja

kvaliteedis, edastas asjatundja arvamuse ja hagiavalduse projekti ning tegi ettepanekuid

erimeelsuste lahendamiseks kokkuleppel. Kostja keeldus puudusi tunnistamast ja heastamast.

Sellises olukorras oli hagejal õigus alandada kostjale makstud tasu (VÕS § 107 lg 2).

7. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas,

millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, vastuhagiga seotud menetluskulud kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1331,67 eurot ning jättis hagejalt

kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 4125 eurot ületavas osas, s.o 2960 eurot. Kostja

palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada ja jätta vastuhagi

menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 837,50 eurot ja põhihagi menetlemisega

seotud menetluskulud täiendavalt 2960 eurot, s.o kokku 7085 eurot. Jätta kõik

ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja kohtueelsed õigusabikulud

hüvitatavad. Hageja esitas alusetu hinna alandamise avalduse ja tasu tagasinõude, millega

rikkus lepingut. Õigusabi oli vajalik nõudele vastamiseks ja kohtuvaidlusteks valmistumiseks.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole seotud sellega, kas kulud on kaasnenud

kostja poolt nõude esitamisega hageja vastu või kostja poolt hageja nõudele

vastuvaidlemisega. Hageja asus väitma, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele,

millest tulenevalt pidi kostja asuma tõendama, et on oma lepingulise kohustuse täitnud

vastavalt lepingutingimustele.

Maakohus on ületanud diskretsiooni piire ning on põhjendamatult vähendanud hagejalt kostja

kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Kohus ei ole arvestanud kostja dokumentide sisu

ja mahukust ning lisaks on pooli ebavõrdselt kohelnud. Ajakulu 3 tundi hagile vastamiseks on

ebamõistlikult väike (tegelik ajakulu oli 6 tundi 10 min). Hageja vastuhagiga seotud

toimingute ajakuluks loeti 3 tundi 50 min, seejuures on põhihagi ja kostja hagivastus oluliselt

mahukamad ja sisukamad. Kohus on põhjendamatult liitnud ajaliselt eraldiseisvad toimingud

(12. ja 13. aprilli 2023, 23. jaanuari 2024, 18. juuni 2024 toimingud; menetluskulude

nimekirja koostamine ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha koostamine) üheks

töövooks. Tegemist on erinevas menetlusetapis tehtud erinevate toimingutega, mille ajakulu

on põhjendatud.

8. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt puudub alus apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks,

kuna need on asjakohatud. Tegemist on kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

ettevõttega ning R. Elbing ei ole vaidluse pooleks.

Tõendamiskoormis ei ole ümberpöördunud ning kohus ei ole pooli eksitanud. Seaduse

kohaselt on hinna alandamisel oma nõude tõendamiskoormis hagejal ja hageja on maakohtus

nõustunud 28. novembri 2024 määruses tõendamiskoormise osas antud selgitustega. Kohus

on samas määruses selgitanud ka seda, et kohus hindab T. Seppeli hinnangut sisuliselt otsuse

tegemisel.

Kostjal puudub töö mahu ja kvaliteedi tõendamiskohustus. Ainuüksi asjaolu, et hageja on

teatud dokumendi esitanud, ei tähenda, et nõue oleks tõendatud. Kostja on seadnud T. Seppeli

arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Hageja esitas asjatundja arvamuse usaldusväärsuse

tõstmiseks üksnes T. Seppeli kirjalikud selgitused. Kohus leidis õigesti, et T. Seppeli arvamus

on ebausaldusväärne ning selle ebausaldusväärsust ei kõrvalda ka T. Seppeli kirjalikud

selgitused.

Hageja eksitab kohut. Kostja teatas peale T. Seppeli arvamusega tutvumist hageja

lepingulisele esindajale, et soovib teostada omapoolse ekspertiisi ja palub esitada kontaktid,

kellega kokku leppida objektile ligipääs. Hageja sellele ei vastanud. Hageja on välistanud

kostjale võimaluse tõendeid esitada. Hageja on oma õigusi kuritarvitanud ning pole

tegutsenud heas usus.

Hinna alandamise eeldused ei ole täidetud ka seetõttu, et hageja on rikkunud VÕS §-s 648

sätestatud kohustust, kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalust töö lepingutingimustega

vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja on teinud üksnes ebamäärase ettepaneku

lahendada erimeelsused kompromissiga või arutada vaidluse lahendamist kokkuleppel.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et hageja nõude eeldused on täidetud ja nõue

tõendatud, siis palub kostja hageja nõuet vähendada.

Hageja on kohaldanud ebaõigesti ka hinna alandamise valemit. T. Seppeli arvamusest

tulenevalt oleks alandatud hind 21 825,35 eurot ja hageja nõue saaks olla maksimaalselt

2494,33 eurot.

9. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et kostja õigusabikulud olid seotud

hagimenetlusega. VÕS § 115 lg 1 järgi on kahjunõude eelduseks võlgniku poolt oma

kohustuse rikkumine. Kuivõrd hageja ei ole lepingut rikkunud, ei saa kostjal olla hageja vastu

kahjunõuet. Nõustuda ei saa väitega, et kohtupraktikas on tõlgendatud VÕS § 128 lg-t 3

selliselt, et see võimaldab ka kostjal esitada kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude

kahjunõudena.

Nõue on ka tõendamata. Kostja ei ole esitanud arvet ega tõendit, et kuluaruandel kajastatud

tööde eest oleks advokaadibüroole tasutud. Teenust osutati oktoobris ja novembris 2022 ning

arve tulnuks käibemaksuseaduse § 37 lg 1 järgi väljastada hiljemalt 7. detsembril 2022.

Õigusabikulude väljamõistmine kulunimekirja alusel saab toimuda üksnes õigusliku aluse

olemasolul. TsMS § 176 käsitleb menetluskulusid, kohtueelselt kantud õigusabikulude

väljamõistmise eeldused on sätestatud VÕS § 115 lg-s 1 ja § 128 lg-s 3 ning on täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud

jätta hageja kanda ning vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda. (TsMS §

171 lg 1).

11. Pooltevaheline vaidlus tuleneb nende vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu täitmisest.

Hageja tellijana nõuab kostjalt hinna alandamist, kuna tööd ei vastanud lepingutingimustele ja

sellest tekkis hagejal õigus ülemäära makstu tagastamiseks. Hageja tugineb VÕS § 112 lg-tele

1 ja 3.

12. Hinna alandamise hagi eeldusteks on kehtiva lepingu olemasolu, võlgnik peab olema

täitnud kohustuse mittekohaselt, võlgnik vastutab mittekohase täitmise eest, võlgnik ei ole

puudust kõrvaldanud (RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 18; RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 11).

13. Hageja väitel on maakohus jaganud tõendamiskoormise valesti ning pooli eksitanud.

Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu, sest maakohus ei eksinud tõendamiskoormise

jaotamisel. 14. juuni 2024 määruses (dtl 126-128) selgitas maakohus, et vaidluse põhisisuks

on, kas töövõtulepinguga kokku lepitud tööd olid ka reaalselt tehtud, kas need olid tehtud

vajalikus mahus ja nõutava kvaliteediga ning kas arve nr 22007 kajastab tegelikult tehtud ja

vajalikke töid. Samuti viitas maakohus, et hageja peab esitama kohtule tõendid kohase ja

mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks. 28. novembri 2024 (dtl 188-191) määruses

selgitas maakohus, et hageja peab tõendama tasu alandamise nõude aluseks olevad asjaolud,

sh kohase ja mittekohase täitmise väärtuste erinevuse ning selle mõju hinnale. Kostja

omakorda peab esitama tõendid ja vastuväited, mis kinnitavad, et täitmine vastas lepingule

või et tasu alandamise nõue on põhjendamatu. Kui kostja vaidleb hageja väidetele vastu,

näiteks vaidlustades hageja esitatud eksperthinnangu usaldusväärsuse või asjakohasuse, lasub

kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada. See tähendab, et kostja peab esitama tõendid, mis

toetavad tema väiteid, näiteks alternatiivse eksperthinnangu või muud tõendid, mis näitavad,

et töö on tehtud nõuetekohaselt või et hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed.

Eksperthinnangu osas selgitas maakohus, et tulenevalt võistlevuse ja poolte võrdsuse

põhimõtetest ei ole kohtul õigust ega kohustust eelmenetluses pooltele teatada, kas seni

esitatud tõendite pinnalt on mingi asjaolu (piisavalt) tõendatud või mitte. See eeldab tõendite

sisulist hindamist ning vastavad järeldused saavad selguda üksnes kohtuotsusest (TsMS § 243

lg 1, § 438 lg 1). Maakohus on samas määruses selgitanud ka seda, et kohus hindab

eksperthinnangut sisuliselt otsuse tegemisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

tõendamiskoormise selgitamisel lähtunud hinna alandamise nõude eeldustest ning ei ole pooli

eksitanud.

14. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega tõendamiskoormise ümberpöördumise kohta.

Hageja hinnangul annab hageja töötaja tegevus koosmõjus T. Seppeli arvamusega aluse

tõendamiskoormise ümberpööramiseks. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on kehtiv

töövõtuleping ning hageja on tehtud tööde eest tasunud. Hageja on kinnitanud, et R. Elbing

oli Delux kontserni töötaja vaidlusaluste tööde tellimisel ja vastuvõtmisel, kelle

tööülesanneteks olid muu hulgas Delux kontserni kinnisvara haldamise- ja hooldamise tööde

korraldamine, vastavate võlaõiguslike lepingute sõlmimine ning tehtud tööde eest esitatud

arvete tasumisele suunamine. Hageja on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et R. Elbingul

oli esindusõigus tehingute tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ja hageja töötaja

vahel tegemist nn sisemise volitusega, mis antakse esindatava ja esindaja vahelises sisesuhtes.

Käesoleval juhul tulenes volitus sisesuhte aluseks olevast lepingust, st töölepingust. Töötaja

vastutus töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisel tuleneb töölepingu seaduse §-st 72.

Antud vaidluse raames ei kuulu tuvastamisele hageja töötaja töölepingust tulenevate

kohustuste rikkumine. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et maakohus oleks

pidanud tuvastama võimaliku huvide konflikti. Ringkonnakohtu hinnangul on tööandjal

huvide konflikti tuvastamisel õigus töötaja suhtes rakendada õiguskaitsevahendeid, sh esitada

kahju hüvitamise nõue. Seega on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohus ei

tuvasta R. Elbingu ja hageja vahelisi koostöökokkuleppeid ega nendest tulenevaid võimalikke

töötajapoolseid rikkumisi. Seega ei mõjutanud hageja töötaja tegevus hageja toiminguid

töövõtulepingu täitmisel, st tööde vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel. Kuna hageja tasus

tehtud tööde eest ning pretensioone tööde kvaliteedi osas ei esitanud, pidi hageja tõendama

töö lepingutingimustele mittevastavust.

15. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei laiene hagejale VÕS §-st 643

tulenev töö ülevaatamise kohustus põhjusel, et hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole

ehitustööde tegemine, vaid mööbli, voodite ja madratsite tootmine. VÕS § 1 lg 6 kohaselt on

ettevõtjaks isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on osaühing ehk äriühing, kes

tegeleb majandustegevusega VÕS § 1 lg 6 tähenduses. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis

töövõtulepingu oma majandustegevuse raames, kuna leping oli suunatud hageja

ettevõtlustegevuse korraldamisele ja teenis selle eesmärke. Asjaolu, et töövõtulepingu

esemeks olnud tööd ei kuulunud hageja põhitegevusala hulka, ei välista lepingu seotust

äriühingu majandus- ja kutsetegevusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ning

märgib täiendavalt, et hageja tõlgendab äriühingu majandus- ja kutsetegevuse mõistet

majanduskäibes osalemisel põhjendamatult kitsendavalt.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid.

Hageja pidi tõendama, et töö ei vastanud vaatamata selle vastuvõtmisele ja arve tasumisele

lepingutingimustele, st oli puudustega. Töö lepingutingimustele mittevastavust peab vaidluse

korral üldjuhul tõendama tellija. Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse, et kui tellija on töö

vastu võtnud, on vastuvõetud töö ka lepingukohane ja täielik (RKTKo nr 2-14-61484, p 18).

Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh töö

lepingukohase tegemise ja selle valmimise, tõendama töövõtja.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on tööde eest tasunud. Maakohtu hinnangul

viitab tasu maksmine tellija poolt tööde vastuvõtmise aktsepteerimisele, kuna vastuvõtmise

kohta ei ole lepingus kehtestatud eritingimusi või -nõudeid. Maakohtu järeldust kinnitas ka

hageja esitatud hinna alandamise nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

töö lepingutingimustele mittevastavust tuleb tõendada hagejal.

18. Hageja esitas nõude tõendamiseks T. Seppeli arvamuse (dtl 28–39), mida maakohus ei

pidanud usaldusväärseks. TsMS § 293 lg 2 II lause kohaselt, kui menetlusosaline on kohtule

esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana,

hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Eriteadmistega isiku arvamusele kui

dokumentaalsele tõendile ei ole esitatud erinõudeid, kuid lähtuvalt selle sisust ja funktsioonist

(erialateadmistele tuginev hinnang või prognoosotsustus, nagu märgib Riigikohus) peaks

asjatundja arvamuses siiski sisalduma andmed, mis võimaldavad asjatundja arvamuse

usaldusväärsust hinnata. Samas on selge, et kuivõrd asjatundja arvamus täidab samu

funktsioone mis eksperdiarvamus, on ka asjatundja arvamuse usaldusväärsuse hindamisel

olulised samad kriteeriumid, millest lähtutakse eksperdiarvamuse usaldusväärsuse hindamisel

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 272, 3.3.4). Seega peaks

asjatundja kirjalikust arvamusest nähtuma teave, mis on vajalik selleks, et asjatundja arvamust

tõendina hinnata, mh milliste meetoditega uurimine toimus ning mis oli uurimise tulemuseks.

T. Seppeli arvamuse järgi on kostja teostanud betoonplaadi ehituse (7,4 × 6,9 m, paksus 120

mm, maht 6,13 m³) ja kruusa paigaldamise (16 × 40 m, keskmine paksus 350 mm, maht 224

m³). T. Seppel leidis, et betoonplaat on täiesti ebakvaliteetne ja tuleb uuesti ehitada – plaat on

vale kaldega ja vesi voolab hoonesse, plaadi pind ei vasta ühelegi kvaliteediklassile, pind on

silumata ja tõenäoliselt vibreerimata, teadmata on betooni tugevus- ja keskkonnaklass, sest

dokumendid puuduvad, kruusa ei ole piisavalt tihendatud. T. Seppel leidis, et ekskavaatoritöid

oli objektil maksimaalselt 24 tundi (maksumus 1440 eurot), täitematerjali ja killustikku on

toodud maksimaalselt 224 m3 (4000 eurot), betooni maht 409 m3 on ebareaalne, ka ühikuhind

on vale.

Maakohus leidis, et kuna ehituse dokumentatsioon puudus ja T. Seppel tugines üksnes

visuaalsele vaatlemisele, ei saanud ta teha objektiivseid, pädevaid ning ainuõigeid järeldusi

kõigi tehtud tööde aspektide osas. Maakohtu järeldust ei lükanud ümber ka T. Seppeli e-kirjas

esitatud täiendavad selgitused. T. Seppel lisas täiendavates selgitustes, et betooni tugevusklass

võinuks olla määratav saatelehtede alusel või proovikehade katsetamise teel. Keskkonnaklassi

määramine oleks nõudnud betooni algosadeks võtmist ja koostise analüüsimist. Kuna neid

meetodeid ei kasutatud, on tõendamata, et betooni kvaliteet oli puudulik. Kuigi T. Seppel

leidis, et betoon „ei vasta ühelegi kvaliteediklassile“, ei esitatud selle kinnituseks

laboratoorseid või muid objektiivseid tõendeid. T. Seppel määras betooni- ja

väljakaevemahud mõõtmiste põhjal, kasutades lintmõõtu ja hinnates keskmist paksust. Selline

meetod annab ligikaudse tulemuse, puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nende hinnangute

täpsust. Fotolt on näha vihmavett hoonesse valgumas. Foto tõendiväärtus on piiratud, kuna

puudub võrdlusmoment või selgitus, kuidas see on seotud ekspertiisi esemeks olnud

ehitustöödega. T. Seppeli selgitused ei anna piisavalt alust järeldusele, et vihmavee valgumine

tulenes puudulikult tehtud töödest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

asjatundja arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ning pelgalt objekti visuaalne vaatlemine ei

võimalda teha kontrollitud objektiivseid järeldusi kõigi tehtud tööde aspektide osas.

19. Hageja väide, et maakohtu poolt asjatundja arvamuse selle ebausaldusväärsuse tõttu TsMS

§ 238 lg 5 alusel arvestamata jätmine tuli poolele üllatusena, ringkonnakohus ei nõustu. Asja

materjalidest nähtub, et kostja on juba hagivastuses (dtl 76-83) tähelepanu juhtinud, et T.

Seppeli arvamuse kujunemine ei ole jälgitav ega seejuures ka kontrollitav, s.t sellest ei nähtu

kirjeldused, aluseks olevad andmed ja õigusaktid ega ka põhjendused. Seega ei vasta

kõnealune arvamus KES § 3 sätestatud definitsioonile. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

hagejal oli menetluse jooksul võimalus esitada oma vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid

asjatundja arvamuse usaldusväärsuse tõstmiseks, kuid hageja esitas üksnes T. Seppeli

täiendavad kirjalikud selgitused. Ka apellatsioonimenetluses ei ole hageja esitanud uusi

tõendeid ega taotlusi tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi

selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Seega,

maakohus asudes seisukohale, et hageja esitatud tõend on ebausaldusväärne, andis hageja

esitatud tõenditele hinnangu. Tõendeid hindab kohus sõltumatult poolte väidetest ning ühelgi

tõendil ei ole ette kindaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2).

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud kostja töövõtulepingu

rikkumist või alusetult suure mahuga arve esitamist. Kostja ei pea tõendama, et töö vastas

lepingule, kui hageja ei ole esitanud vastupidise kohta usaldusväärseid tõendeid. Kuna poolte

vahel oli suuline leping ja hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas alusetult suure mahuga

arve või rikkus kokkulepet, saab lähtuda eeldusest, et poolte ühine tahe oli arves kajastatud

tööde tegemine sellises mahus, hinna ja ajaga. See järeldus põhineb poolte suhtluse ja lepingu

täitmise asjaolude tõlgendamisel vastavalt VÕS § 29 lg-tele 4 ja 5. Kostja on esitanud 29.

aprillil 2022 hinnapakkumise, millega hageja nõustus. Kostja saatis 3. mail 2022

ettemaksuarve, mille hageja tasus 3. mail 2022. Hagejal oli võimalus hinnapakkumises toodud

tööde mahuga tutvuda ja küsimusi esitada või hinnapakkumise osas läbi rääkida. Selliseid

küsimusi ega läbirääkimisi kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. T. Seppeli hinnang on

valdavalt oletuslik ega tugine konkreetsetele mõõtmistele, faktidele või dokumentidele.

Puuduvad ka muud hageja tõendid, mis võimaldaksid tööde mahtu, kvaliteeti või maksumust

täpselt hinnata. Samuti ei saa arvesse võtta T. Seppeli avaldatud tööde kogumaksumust, kuna

T. Seppeli hinnangu kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, et kostjal ei olnud EhS § 15 lg 1 kohaselt kohustust ehitamist dokumenteerida.

Kokkuvõtvalt on maakohus tõendeid asjas õigesti kõrvutades ja hinnates leidnud, et hagi tuli

jätta rahuldamata.

21. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seega alust maakohtu otsuse tühistamiseks hagi

rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

22. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude. Kostja nõuab hagejalt 2010 euro hüvitamist. Vastuhagi kohaselt oli kostja sunnitud

hageja poolt esitatud alusetute nõuete tõttu pöörduma juriidilise abi saamiseks

advokaadibüroo poole. Kui hageja ei oleks kostjale esitanud alusetult hinna alandamise

avaldust ja väidetavalt enammakstud raha tagastamise nõuet, siis ei oleks kostja õigusabi ka

vajanud. Ringkonnakohtu istungil tugines kostja kahju hüvitamise nõudenormina VÕS §-le

127. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 127 kahju hüvitamise nõudenorm. Kostja

kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS sätted

kahju hüvitamise kohta, sh üldnormina VÕS § 115 lg 1 kohustuste rikkumisega tekitatud

lepingulise kahju kohta või VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud lepinguvälise kahju kohta.

Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hageja rikkus kohustust käituda lepingulises suhtes

heauskselt, st etteheidetav tegu on alusetu nõude esitamine. Ringkonnakohus vastava

käsitlusega ei nõustu, sest hagejal on õigus enda õiguste maksmapanekuks ja nõude

esitamiseks. Käesoleval juhul leidis hageja, et kostja rikkus töövõtulepingut ja kohaseks

õiguskaitseviisiks oli hinna alandamise hagi esitamine. Hageja poolt kostja rikkumisele

tuginemine vaatamata sellele, et nõue kohtumenetluses jäetakse rahuldamata, ei too kaasa

hageja pahauskset käitumist ega kohustust tasuda vastaspoole kohtueelseid õigusabikulusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja taotletud kulude näol ei ole

tegemist vastuhagi kohtueelsete õigusabikuludega, kuna õigusteenust osutati hoopis seoses

hageja nõudega kostja vastu. Kohtumenetluses esitatud vastuhagi ja selle põhjendatus seoses

kohtueelsete õigusabikuludega eeldab, et kostja nõue oleks suunatud tema enda õiguste

maksmapanekule ning et õigusabikulud oleksid kantud eesmärgiga lahendada kostja nõue

hageja vastu. Selleks tulnuks näidata, et kostja on teinud olulisi pingutusi oma nõude

maksmapanekuks kohtueelselt ja et vastuhagi aluseks olevad õigusabikulud on otseselt seotud

selle tegevusega. Kostja esitatud kuluarvestus ja arved näitavad, et õigusabi saadi seoses

hageja poolt kostja vastu esitatud nõudega, mitte kostja enda nõude maksmapanekuks.

23. Eeltoodust tulenevalt ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks kostja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas.

Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

24. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja

vastuapellatsioonkaebuses nii menetluskulude jaotust kui ka kindlaksmääramist.

Kostja nõustub menetluskulude jaotusega osas, milles põhihagi menetlemisega seotud

menetluskulud jäid hageja kanda. Küll aga ei nõustu kostja sellega, et maakohus kostja kasuks

väljamõistetavaid menetluskulusid vähendas ning kostja leiab, et maakohus on

menetluskulude põhjendatuse osas väljunud diskretsioonipiiridest. Kostja palub maakohtu

otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata

põhihagiga seotud menetluskulud 4125 eurot ületavas osas, s.o summas 2960 eurot. Kostja

palub selles osas uue otsuse tegemist, millega mõistetaks kostjale välja ka maakohtu poolt

välja mõistmata menetluskulud summas 2960 eurot, s.o kokku 7085 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel arvestades hagi ja

vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendatult haginõude menetlemisega seonduvad kulud

hageja kanda ning vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda. Maakohus on

hinnanud kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ega

ole diskretsioonipiire ületanud.

25. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud

kulud jätta hageja kanda ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte

vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus

lepingulise esindaja kulu 4391,67 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõidukulud 340 eurot. Sellest

kulus hageja esindajal vastuapellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele

5 tundi 15 min, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tundi ja 20 min, kohtuistungil

osalemiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 min, esindaja tunnitasu oli

170 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu

mõistlik, kuid ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab vastuapellatsioonkaebusega

tutvumisele ja sellele vastuse koostamise põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, kohtuistungiks

ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise ajaks 15 min, s.o 3

tundi ja 45 minutit (TsMS § 175 lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud nõuded esindaja sõidule kulunud aja osas ei ole täies

ulatuses põhjendatud. Hageja on oma sõidule kulunud aja arvestamisel kasutanud ajalist

arvestust tundides ja korrutanud sõidule kulunud aja tunnihinnaga. Hageja lepinguline

esindaja on sõidule kulunud aja arvutamisel võtnud tunnihinnaks oma esindajatasu.

Põhjendatud ei ole mõista teistelt menetlusosalistelt välja tunnihinnast tulenevat sõidukulu.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra § 151 näeb ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulunud aja eest.

Sõiduks kulunud aja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi

asutamise koha kaugusest üksteisest (vahemaa peab olema vähemalt 40 km). Nimetatud

regulatsiooni on Riigikohus kohaldanud analoogia korras ka lepingulise esindaja sõidule

kulunud aja eest hüvitise väljamõistmisel. Seejuures ei saa kohus lähtuda hüvitise

väljamõistmisel menetlusosalise ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. (RKTKm

29.09.2021, 2-14-63261, p 12).

Hageja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4. Kuna hageja

lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo

asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele

kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast

jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab kostja hüvitama hagejale

esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot.

Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 666 eurot (3h 45min x 170 eurot+30 eurot).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonkaebusega seotud menetluskuluks

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 2807,50 eurot (ilma käibemaksuta), esindaja

tunnitasu oli 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjal kulus maakohtu otsusega tutvumisele,

analüüsile 3 tundi 20 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 8

tundi 5 minutit, kohtukõne teeside koostamisele 2 tundi 45 minutit, menetluskulude nimekirja

koostamisele 1 tund 5 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund 15 minutit ja

kohtuistungil osalemiseks 1 tund, so kokku 17 tund 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja esindaja tunnitasu mõistlik, kuid ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohus peab kostja

esindaja põhjendatuks ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsimisele,

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele, kohtukõne teeside

esitamisele põhjendatuks ajakuluks 8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks 1 tund ja

menetluskulude nimekirja koostamise ajaks 15 min (TsMS § 175 lg 1), s.o 9 tundi 15 minutit.

Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt

kostja kasuks välja 1665 eurot (9 tundi 15 min x 180 eurot).

26. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab

ringkonnakohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad menetluskulud

ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 999

eurot (1665 eurot – 666 eurot).

27. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt viivise

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)