Legislator Case Law & Legislation
2-25-114460/14 AI generated

2-25-114460/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-114460/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D. T.-lt Elisa Eesti AS kasuks D. T. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.02.2021 0,065% päevas alates 03.09.2025 põhinõudelt 1359,15 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-25-114460/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista D. T.-lt Elisa Eesti AS kasuks D. T. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.02.2021 0,065% päevas alates 03.09.2025 põhinõudelt 1359,15 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-114460

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi D. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2222,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood: 10069659, asukoht:

XXX

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress:

XXX

Kostja: D. T., isikukood: XXX; kehtiv elu- ja viibimiskoht

teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. T.-lt Elisa Eesti AS kasuks D. T. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 21.02.2021

liitumislepingu nr XXX, 02.03.2022 liitumislepingu nr XXX, 03.03.2022 osamaksetega vara

müügilepingu, 03.06.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022

nutikindlustuse lepingu nr XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022

nutikindlustuse lepingu nr XXX, 05.05.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX, 03.09.2021 mobiil-ID

lepingu nr XXX ja 08.03.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus

1359,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 540,72 eurot ja edasiulatuv viivis

0,065% päevas alates 03.09.2025 põhinõudelt 1359,15 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud D. T. kanda.

4. Välja mõista D. T.-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 540 eurot ning menetluskuludelt

540 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-114460, Elisa Eesti AS (hageja) hagi D. T. (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus

kätte toimetatud 03.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud

tähtajaks, so 19.01.2026 hagile vastust esitanud.

Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja

registris näidatud kontaktidel kätte toimetada. Võlgniku ema kinnitas 12.08.2025, et võlgnik ei ela

aadressil XXX. Ema sõnul võlgnik elab ja töötab XXX ja ei ole teada millal võlgnik on Eestisse

tulemas. Ema võlgniku sealseid kontakte ei tea. Vastuseks kohtu järelepärimisele on Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 10.11.2025, et politsei andmebaaside kohaselt on isikuga

ainsaks seotud lisa-aadressiks alates 04.04.2022 XXX. Isiku kontaktandmetena on alates 10.07.2019

märgitud XXX ning XXX. Uuritud D. T. ema käest, kes samuti ei tea midagi D. T. asukohast.

Rohkem andmeid isiku võimaliku elukoha ega kontaktandmete kohta politseile teada ei ole.

Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest muudesse riiklikkudesse registritesse. Kohtu

puudub lisainformatsioon isiku tegeliku elu- või asukoha kohta. Töötamise registri andmetel ei ole

kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente kostjale tööandja

vahendusel kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike

Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1359,15 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 540,72 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 03.09.2025.a. kuni

põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud

21.02.2021 liitumisleping nr XXX, 02.03.2022 liitumisleping nr XXX, 03.03.2022 osamaksetega

vara müügilepingu, 03.06.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022

nutikindlustuse lepingu nr XXX, osamaksetega vara müügilepingu nr XXX, 03.06.2022

nutikindlustuse lepingu nr XXX, 05.05.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX, 03.09.2021 mobiil-ID

lepingu nr XXX ja 08.03.2022 mobiil-ID lepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 1359,15

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 540,72 eurot ja edasiulatuv viivis 0,065% päevas

alates 03.09.2025 põhinõudelt 1359,15 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 540 eurot (sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluses

kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 170 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast:

tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine 2 h x 85= 170 eurot. Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 540 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik