1-25-3410/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2026, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-25-3410

Kohtukoosseis

Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Ivan Kozlovi süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 6. jaanuaril 2026 üldmenetluses

tehtud otsus

Apellant

kaitsja

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav

Ivan Kozlov,

ik 37803074910; Eesti kodanik; emakeel vene keel;

kannab karistust Tallinna Vanglas, viimati karistatud

Pärnu Maakohtu 14.10.2020 otsusega KarS § 114 lg 1

p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi

Kaitsja

Merike Allikmäe

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

jätta Ivan Kozlovi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

Määrab Ivan Kozlovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava tasu suuruseks koos

käibemaksuga 44,64 eurot.

Riigi õigusabi kulu mõista riigieelarvesse välja Ivan Kozlovilt. Makseinfo koos

arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi

dokumendina.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse

advokaadist kaitsja vahendusel.

Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse

oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 6. jaanuari 2026 otsusega Ivan Kozlovi süüdi KarS § 274 lg

1 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020

otsusega nr 1-20-1077 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 9 aasta 3 kuu 16 päeva

vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 9 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust.

Maakohus mõistis Ivan Kozlovi süüdi selles, et ta ründas 31. mail 2023 kella 07.02 ajal

Tallinna Vangla eluosakonna kambri 05-18 juures ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla II

klassi valvurit X.U, lüües teda ühel korral metallist kruusiga näo piirkonda. Sellega põhjustas

Ivan Kozlov kannatanule füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustusi: ülemisel huulel haava

pikkusega 0,5 cm ning huule siseküljel haava pikkusega 1 cm, mille kõrval paralleelselt

punast värvi haav pikkusega 0,5 cm ja igeme veritsus.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Ivan Kozlovi kaitsja, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist, Ivan Kozlov KarS § 274 järgi süüdi tunnistamist ja tema karistamist 2-

kuulise karistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel 9 aasta 5 kuu 16 päeva pikkuse liitkaristuse

mõistmist.

Kaitsja leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu

isikule. Lisaks sellele märgib kaitsja, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

ning kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Kaitsja leiab, et Ivan Kozlov ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik, nagu hindas kohus. Tema

puhul on tavapärane ebaadekvaatne või isemoodi veiderdav käitumine. Ta on küll eelneva 3,5

aasta kestel käitunud vangistuses olles vägivalda kasutamata, kohtus ta aga naeris ja tegi hääli.

See, et Ivan Kozlov võib olla vägivaldne, oli vanglaametnikel võimalik ette arvata tulenevalt

kohtueksperdi arvamusest, milles on märgitud, et Ivan Kozlovi käitumine võib olla jätkuvalt

impulsiivne ja emotsionaalselt tasakaalutu, ning hinnatud füüsilise agressiooni riski tase

kontrollitud keskkonnas keskmiseks.

Ivan Kozlov viibis 12. oktoobrist 2021 kuni 20. veebruarini 2023 Viljandi Haigla

Psühhiaatriakliinikus sundravil. Tema lähedastest surid vend juulis 2021 ja isa septembris

2021. Nende lahkumine elust võis põhjustada Ivan Kozlovi tervise halvenemise. Menetluse

esemeks olev kuritegu on toime pandud vaid neli kuud pärast sundravi lõpetamist. Ivan

Kozlovi käitumine oli agressiivne veel pärast pikaajalist ravi. Viljandi Haiglas diagnoositi

Ivan Kozlovil XXX, mida kinnitas ka 27. septembril 2023 ekspert. Ivan Kozlov, kes on

kohanemisraskusega, on lühikese aja jooksul pidanud viibima erinevates keskkondades.

Samuti tuleb arvestada, et talle oli määratud XXX ning ravi XXX.

Vastupidi kohtu hinnangule pole selgelt aru saadav, et süüdistatav Ivan Kozlov oleks hetkel

endale aru andnud, et vangivalvurid teevad talle tablette andes oma tööd ehk täidavad

ametikohustusi. Väline teopilt (esmalt valvuri X.U suunas kruusist vee viskamine, seejärel

koheselt teda ka kruusiga löömine näkku nii, et tekkisid haavad) kinnitab vaid, et see kõik

toimus pärast seda kui valvur suunas teda kambrisse minema.

Kuna kogutud tõenditest ei olnud võimalik aru saada, mis põhjustas vägivalla, siis saab

järeldada vaid, et Ivan Kozlov pani vägivallateo vangivalvuri vastu vaid kaudse tahtlusega.

Ka kohus tuvastas, et tegemist oli impulsiivse ja ette planeerimata käitumisaktiga. Süüdistatav

võis vaid aimata, et impulsiivselt tehtud löök võib tabada ka valvurit. Tõendite põhjal pole aru

saadav, mis toimus enne kruusiga löömist.

Kuigi Ivan Kozlovile on mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra, on talle võimalik

mõista veelgi lühem karistus. Kaitsja leiab, et vastutust kergendava asjaoluna tuleb arvestada

süü ülestunnistamist.

Ivan Kozlov ei ole pärast 31. maid 2023 ühtegi õiguserikkumist toime pannud, seega piisab

tema õiguskuulekuse tagamiseks leebemast karistusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt

põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

4. Kaitsja leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja

süüdimõistetu isikule. Märkida tuleb, et karistuse mõistmisel on kohtul suhteliselt suur

otsustamisvabadus. Praegusel juhul on maakohus mõistnud suhteliselt sanktsiooni alammäära

lähedase karistuse – 4-kuulise vangistuse eriosanormi alusel, mis näeb ette kuni 5-aastase

vangistuse. Seetõttu oleks ringkonnakohtul alust mõista veel kergem karistus juhul, kui

maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel ilmse vea. Apellatsioonis esitatud argumentidest

seda, et maakohus oleks teinud mingisuguse vea, ei nähtu.

5. Tõdeda tuleb, et osalt ei ole kaitsja esitatud väiteid karistusseadustiku regulatsiooniga

seostanud, mistõttu jääb selgusetuks, millise õiguslikku tähendust ja kas üldse kaitsja ise oma

väidetel näeb. Nii on kaitsja esitanud väite, et „pole selgelt aru saadav, et süüdistatav Ivan

Kozlov oleks hetkel endale aru andnud, et vangivalvurid teevad talle tablette andes oma tööd

ehk täidavad ametikohustusi“. Seega seaks kaitsja justkui kahtluse alla, kas Ivan Kozlovil oli

tahtlus kõigi KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Samas ei ole kaitsja

vaidlustanud Ivan Kozlovi süüdi tunnistamist KarS § 274 lg 1 järgi, vaid taotleb üksnes selle

sätte järgi kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus nendib, et maakohus on käsitlenud

otsuses küsimust, kas Ivan Kozlov sai aru, et ründab oma tööd tegevat vangivalvurit. Kohus

osutas, et tegemist oli igahommikuse ravimite jagamisega ja vangivalvurid olid ametivormis.

Kohus on põhjendanud ka peab tõendatuks seda, et hoolimata sellest, et apellatsiooniski

viidatud Ivan Kozlovi kummalisest käitumisest sai Ivan Kozlov aru, mis toimub.

6. Karistusseadustikus öelduga sidumata on ka kaitsja vastuväited maakohtu seisukohale,

et ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb „süü

ülestunnistamist vastutust kergendava asjaoluna“. Karistusseadustiku sättele, millest ta lähtub,

kaitsja viidanud pole, mistõttu jääb selgusetuks, millel põhineb kaitsja seisukoht, et maakohus

on teinud karistuse mõistmisel vea. Ringkonnakohus nendib, et KarS § 57 lg 1, mis loetleb

karistust kergendavad asjaolud, süü ülestunnistamist nende seas ei nimeta. KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu on mitte lihtsalt süü tunnistamine, vaid süü

ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne

kaasaaitamine. Seda, et Ivan Kozlovi tegevus oleks vastanud mõnele neist alternatiividest,

apellatsioonist ei nähtu.

KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistust kergendavana arvestada ka asjaolusid, mida sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud pole, kuid apellatsioonis ei ole põhjendatud, miks peaks

pelgalt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvestama.

7. Ilmselgelt ei anna maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks alust ka apellatsiooni

väide, et Ivan Kozlov ei ole ühiskonnale nii ohtlik, kui leidis kohus. Sellega seoses osutab

ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistuse aluseks isiku süü, st karistuse

suurus sõltub eeskätt süüst. Ka maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud eeskätt Ivan

Kozlovi süüst. Tõsi küll, maakohus on – kooskõlas KarS § 56 lg-ga 1 – käsitlenud ka Ivan

Kozlovi isikut, tuues välja, et teda on varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud.

Maakohtu otsusest ei nähtu aga, et kohus oleks sellest tulenevalt suurendanud tuntavalt

karistust võrreldes sellega, mida kohus pidas Ivan Kozlovi süüle vastavaks.

8. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonist ei nähtu

asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsusega mõistetud karistuse õigsuse ning

maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks apellatsiooni argumentidel ei ole

ilmselgelt alust. Tuginedes KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi

vaatamata.

9. Kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kohtuotsusega tutvumise ja

apellatsiooni koostamise eest (kokku 75 minutit) makstava tasu suuruseks 90 eurot, millele

lisandub käibemaks 21,6 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasu tuleb vähendada „Advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 3 alusel, kuna kaitsja on esitanud

apellatsioonis argumente, mille on jätnud seaduses sätestatuga seostamata ning kokkuvõttes

on apellatsiooni väited vastuolulised ja põhjendamatud. Ringkonnakohus peab põhjendatud

tasu suuruseks pooletunnisele tööle vastavat tasu ehk 36 eurot, millele lisandub käibemaks

8,64 eurot.

Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt

süüdistatava kanda.

Allkirjastatud digitaalselt