2-26-1066/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 5. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-26-1066

Tsiviilasi

J.K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J.K

(isikukood XXX; tegelik elukoht

xxxxxxxxxx, XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tel: XXX; e-post:

xxx)

Usaldusisik: G.M (Business Law Firm OÜ, J. Poska XXX,

e-post ; telefon 52 80 212)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.K taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata J.K maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

3. Vabastada G.M J.K usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta J.K menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.

5. Tühistada Tartu Maakohtu 2. veebruari 2026. a määrusega kohaldatud

käsutuskeeld ning J.K vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pärast jõustumist saata kohtutäituritele

B.U ja D.Y .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. J.K (avaldaja, võlgnik) esitas 15. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Maakohus võttis avalduse 2. veebruari 2026. a määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks G.M-i (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning

keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

2. Usaldusisik edastas kohtule 5. veebruaril 2026 võlgniku avalduse maksejõuetusavalduse

tagasivõtmiseks. Usaldusisik kinnitas kohtule 5. veebruaril 2026, et tal puudub käesolevas

asjas tasunõue.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus

maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta

läbi vaatamata.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.

5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

6. Usaldusisik edastas kohtule võlgniku 5. veebruari 2026. a taotluse maksejõuetusavalduse

tagasivõtmiseks.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kohus kohaldas 2. veebruari 2026. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele B.U ja D.Y .

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab

maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS §

477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.

9. Usaldusisik on kohtule 5. veebruaril 2026 kinnitanud, et tal puudub käesolevas asjas

tasunõue.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik