2-18-12559/62 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-18-12559

Tsiviilasi

P.N kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: P.N (isikukood XXX )

Võlausaldajad:

1. Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

2. Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820)

3. BIGBANK AS

(registrikood 10183757),

nõue

loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le (registrikood

10746479)

4. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu (registrikood

70008658)

5. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

6. Kohtutäitur RL

7. Kohtutäitur G.G

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada P.N (isikukood XXX ) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada P.N

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Jätta P.N vabastamata Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu keskkonnakahju

hüvitise nõude osas summas 23 063,78 eurot.

3. Vabastada P.N usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Väljamõistetavad menetluskulud

asjas puuduvad.

5. Avaldada P.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2-18-12559

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 09.05.2019 kohtumäärusega lõpetati P.N (edaspidi võlgnik) pankrotimenetlus

ja sama kuupäevaga määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks ning jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku P.N-i ennast

täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata II rahuldamisjärgus

järgmised võlausaldajate nõuded:

1) Placet Group OÜ - nõue 1383,30 eurot (jaotis 4,5%)

2) Kohtutäitur RL – nõue 150,56 eurot (jaotis 0,5%)

3) Creditreform Eesti OÜ – nõue 449,89 eurot (jaotis 1,5%)

4) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – nõue 4812,36 eurot (jaotis 15,6%)

5) Kohtutäitur G.G – nõue 215,02 eurot (jaotis 0,7%)

6) Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu – nõue 23 063,78 eurot (jaotis 74,8%)

7) BIGBANK AS (nõue loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le) - nõue 754,40 eurot (jaotis

2,4%).

2. Võlgnik on kohtu nõudel esitanud kohustustest vabastamise menetluse tegevusaruanded

06.05.2020, 07.05.2021, 15.01.2024 ja 21.10.2025 ning AS SEB Pank konto väljavõtted

perioodide 01.01.2019–31.12.2019, 01.01.2020–04.05.2020,

26.04.2020–26.04.2021,

01.04.2021–01.04.2022, 01.04.2022–01.04.2023, 01.04.2023–10.01.2024 ja 20.10.2024–

20.10.2025 kohta, samuti perioodi 05.01.2024–06.10.2025 maksekorraldused Eesti Töötukassa

poolt P.N töövõimetoetuse väljamaksmise kohta ja perioodi 23.05.2024–06.10.2025

maksekorraldused Sotsiaalkindlustusameti poolt P.N sotsiaaltoetuse väljamaksmise kohta ning

Eesti Töötukassa poolt välja antud töövõimekaart P.N XXXXXX töövõime kohta ja

Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud kaart P.N XXXXXX puude kohta.

3. Kohus 06.11.2025 kohtunõudega küsis võlausaldajalt seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise suhtes.

- Creditreform Eesti OÜ ei soovi võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist, kuna võlgnik

tasumisi teinud ei ole, võlgniku nõude jääk on 449,89 eurot.

- Placet Group OÜ vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluses

teostanud ühtegi makset, seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 1383,39 eurot.

Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja nõudeid pole

piisaval määral rahuldatud.

- Aktiva Finance Group OÜ, kes on 30.06.2022 nõuete loovutamise lepingu alusel saanud endale

BIGBANK AS nõude, avaldab, et menetluse kestel ei ole võlgnikult laekumisi võlausaldajale

toimunud ja palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

- Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise kohtu pädevusse ja

annab teada, et võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi MTA kaudu nõue

summas 4812,36 eurot, seega kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole usaldusisik

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude katteks ühtegi tasumist teinud.

- Keskkonnaamet on seisukohal, et kuivõrd Lääne-Viru Maakohtu 13.01.2005 otsusega

kriminaalasjas nr 1-23/05 mõisteti P.N-ilt Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni, s.o alates

01.01.2021 Keskkonnaamet, kaudu) kasuks välja keskkonnakahju hüvitis summas 394 986

krooni, s.o 25 244,21 eurot ja kohustus on 21.11.2025 seisuga täies ulatuses tasumata, siis ei saa

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses lõppenuks lugeda,

juhindudes kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 176 lg 2 sätestatust, mille

2-18-12559

kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

- Kohtutäiturid RL ja G.G kohtunõudele ei vastanud.

Võlausaldajad ei soovinud enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist olla kohtu poolt

ära kuulatud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud võlgnik P.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse aruannetega, konto väljavõtetega ja võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et võlgadest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, välja arvatud keskkonnakahju hüvitise nõude osas summas 23 063,78 eurot.

5. Alates 1. juulist 2022 muutusid maksejõuetusmenetlust reguleerivad seadused. Füüsilisest

isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamist ja kohustustest vabastamist reguleerib 1.

juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS). Vastavalt FiMS § 68 lg-le 2

enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Seega lähtub

kohus järgnevalt kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadusest.

PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Süü vormid on nimetatud võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 2-5.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

6. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 09.05.2019 määrusega.

Viie aasta tähtaeg möödus 09.05.2024 ja kohus otsustab käesolevalt võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1).

7. Kohustustest vabastamise otsustamisel on maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus.

Praegusel juhul on võlgnik esitanud kohtule asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Kohus

tuvastab tsiviilasja materjalide alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud.

2-18-12559

8. Võlgnik on esitanud kohtule võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse aruanded, AS SEB Pank pangakonto väljavõtted perioodide 01.01.2019–

31.12.2019, 01.01.2020–04.05.2020,

26.04.2020–26.04.2021,

01.04.2021–01.04.2022,

01.04.2022–01.04.2023, 01.04.2023–10.01.2024 ja 20.10.2024-20.10.2025 kohta, samuti

perioodi 05.01.2024–06.10.2025 maksekorraldused Eesti Töötukassa poolt P.N töövõimetoetuse

väljamaksmise kohta ja perioodi 23.05.2024 – 06.10.2025 maksekorraldused

Sotsiaalkindlustusameti poolt P.N sotsiaaltoetuse väljamaksmise kohta ning Eesti Töötukassa

poolt välja antud töövõimekaart P.N töövõime kohta ja Sotsiaalkindlustusameti poolt välja

antud kaart P.N puude kohta.

Aruannete kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul olnud

XXXXXXXXXX. Aruannetest ja konto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuteks

kuude lõikes sotsiaaltoetused ja töövõimetoetused, mis ei ületa seadusega lubatud võlgnikule

endale jäetavat osa, samuti üksikud ebaregulaarsed ülekanded eraisikutelt paarikümne euro

suurustes summades.

9. Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, sõidukid ning

äriühingud.

10. Võlausaldajatest Creditreform Eesti OÜ, Placet Group OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes

on loovutuse teel saanud BIGBANK AS nõude, paluvad jätta võlgniku täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada ja kohtutäiturid ei ole oma seisukohta avaldanud. Keskkonnaamet on seisukohal, et

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustused, seetõttu kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud

keskkonnakahju hüvitise suhtes ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustus.

11. Üldjuhul on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustuse sätestab võlgnikule PankrS § 173 lg 1.

Siiski tuleb isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus hinnata alati vastavalt konkreetse juhtumi

asjaoludele - võlgniku elulisele olukorrale, s.t arvesse tuleb võtta võlgnikku tervislikku seisundit,

võimalust leida töö, töö otsimist, ülalpeetavate olemasolu jms. Kohus võib kohustustest

vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate

nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud (PankrS § 175 lg 2

p 2 ja § 173).

12. Praegusel juhul leiab kohus, hinnates võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist

ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid, et võlgnik on oma kohustusi

esitada aruandeid täitnud ja ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei esine erandlikke

asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise.

13. Riigikohus on 30.10.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma

enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda,

kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.

14. P.N puhul ei ole andmeid sissetulekute varjamise või põhjendamatu vähendamise kohta.

Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud XXXXXXXXXX töövõimega,

tema sissetulekud koosnevad töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetusest. Ta ei ole teeninud sellist

tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele (PankrS § 173 lg-d 2 ja 4). P.N

Kada viibib alates XXXXXX üldhooldusteenusel XXXXXX, mida tõendab 20.10.2025 MTÜ

2-18-12559

XXXX teatis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saanud tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid

võlausaldajatele (PankrS § 173 lg-d 2 ja 4). Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et

võlgnikule makstavad töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus laekuvad MTÜ-le XXXX ning võlgnikule

antakse isiklikuks tarbeks 30 eurot kuus. Tervisliku olukorra ja hooldusasutuses viibimise tõttu ei

saa P.N-ilt mõistlikult oodata töötamist või töö otsimist, mis võimaldaks teenida suuremat tulu.

Olemasolevast sissetulekust väljamaksete tegemine seadnuks ohtu P.N võime tagada endale

minimaalsed elatusvahendid.

15. Kohus on seisukohal, et PankrS § 173 lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud võlgniku kohustusi P.N

süüliselt rikkunud ei ole. Aluseid võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ei ole. Kohus

leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka

võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse

pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku elulisi asjaolusid (eelkõige tema tervislikku

seisundit).

16. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1).

17. Lääne-Viru Maakohtu 13.01.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-23/05 mõisteti võlgnikult

Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni, s.o alates 01.01.2021 Keskkonnaamet, kaudu) kasuks

välja keskkonnakahju hüvitis summas 394 986 krooni, s.o 25 244,21 eurot. Nimetatud

kohtuotsusega mõisteti P.N-ilt välja keskkonnakahju hüvitis seonduvalt tema ebaseadusliku

tegevusega ehk tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga. PankrS § 176 lg 2

kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Eeltoodust tulenevalt tuleb

võlgnik jätta võlausaldaja Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu nõude osas summas 23 063,78

eurot kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et võlgnikul on võimalus nimetatud nõude osas

taotleda aegumise kohaldamist eraldi menetluses.

18. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisel usaldusisiku.

19. Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi

isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 174 lg 1

järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

20. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik