2-20-13897/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13897

Kohtuasi

AS-i TREV-2 Grupp hagi C.Z vastu leppetrahvi ja

ärisaladuse rikkumise lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2025. a määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i TREV-2 Grupp määruskaebus

C.Z määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Michelson ja

advokaat Dina Tanaga

Kostja: C.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rando Maisvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i TREV-2 Grupp 28. mai 2025. a taotlus kohustada C.Zt

esitama menetluskulusid ja menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist

tõendavad dokumendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13. mai 2025. a määrus osas, millega mõisteti C.Zlt

AS-i TREV-2 Grupp kasuks pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete

tasaarvestust välja menetluskulud 16 948,67 eurot ületavas osas, samuti sellelt

viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta pärast

poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust C.Zlt AS-i TREV-2

Grupp kasuks välja mõistmata menetluskulud 16 948,67 eurot ületavas osas,

samuti jätta rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõue. Täiendada maakohtu

määruse resolutsiooni otsustustega poolte kindlaksmääratavate menetluskulude

rahalise suuruse kohta. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Jätta AS-i TREV-2 Grupp määruskaebus rahuldamata.

4. Rahuldada C.Z määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-13897

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Jätta rahuldamata AS TREV-2 Grupp 30. novembri 2022. a taotlus nõuda

kostjalt välja täiendavaid menetluskulusid tõendavad dokumendid.

6.2. Jätta rahuldamata C.Z 19. veebruari 2025. a taotlus nõuda AS-ilt TREV-2

Grupp menetluskulude nimekirja täpsustamist.

6.3. Määrata AS-i TREV-2 Grupp menetluskulude suuruseks 19 520,88 eurot.

6.4. Määrata C.Z menetluskulude suuruseks 2572,21 eurot.

6.5. Tasaarvestada AS-i TREV-2 Grupp menetluskulude 19 520,88 euro

hüvitamise nõue ning C.Z menetluskulude 2572,21 euro hüvitamise nõue.

6.6. Välja mõista C.Zlt AS-i TREV-2 Grupp kasuks menetluskulud 16 948,67

eurot.

6.7. Välja mõista C.Zlt AS-i TREV-2 Grupp kasuks viivis menetluskulude 16

948,67 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

6.8. Rahuldada kostja taotlus vastukassatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks.

6.9. Tagastada C.Zle vastukassatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 30 eurot ja

kanda see Advokaadibüroo MOSS Legal OÜ arveldusarvele nr

EE137700771004316139. C.Z eest tasus 29. märtsil 2023 Advokaadibüroo

MOSS

Legal

OÜ

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

vastukassatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli AS-i TREV-2 Grupp (hageja) hagi C.Z (kostja) vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks ja ärisaladuse rikkumise lõpetamiseks. Harju Maakohus jättis

03.02.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja

kostja menetluskulu 9399 eurot ja seadusjärgses määras viivise sellelt. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 12.12.2022 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid

muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda. Riigikohus tühistas 21.06.2023 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.10.2024

2-20-13897

otsusega Harju Maakohtu 03.02.2022 otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata

leppetrahvi nõude ja osaliselt kahjuhüvitise nõude ning vastavas osas viivisenõude.

Ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus jättis hageja

menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% kostja menetluskuludest hageja kanda. Riigikohus

keeldus 13.01.2025 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja jättis

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 otsus ja

selles sätestatud menetluskulude jaotus jõustus seega 13.01.2025.

2. Hageja 13.12.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

maakohtus riigilõivud 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 21 485,50 eurot (käibemaksuta).

Hageja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise ja mõista menetluskulud välja

käibemaksuta.

3. Kostja 17.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks maakohtus

lepingulise esindaja kulu 13 589,40 eurot (käibemaksuga). Kostja palus hüvitatavalt kulult

välja mõista viivise. Kostja palus kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest kuigi kostja eest

tasus kulud kolmas isik, on kostjal selliste kulude hüvitamise kohustus koos käibemaksuga ja

kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Pooled esitasid 21.01.2022 vastuväited teineteise menetluskuludele maakohtus.

5. Hageja 22.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

ringkonnakohtus riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 9425 eurot (käibemaksuta).

Hageja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise. Hageja taotles menetluskulude

hüvitamist käibemaksuta.

6. Kostja 22.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 7351,50 eurot (käibemaksuga). Kostja palus

hüvitatavalt kulult välja mõista viivise. Kostja palus kulud hüvitada koos käibemaksuga, sest

kuigi kostja eest tasus kulud kolmas isik, on kostjal selliste kulude hüvitamise kohustus koos

käibemaksuga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

7. Kostja vaidles 30.11.2022 seisukohas hageja menetluskuludele vastu. Hageja vaidles

30.11.2022 seisukohas kostja menetluskuludele vastu ja palus kohtul kohustada kostjat

esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (õigusteenuse arved) ja menetluskulude

kandmise kohustuse tekkimist tõendavad dokumendid (kolmanda isiku kantud

menetluskulude kostja poolt hüvitamise kohustust tõendav kokkulepe).

8. Kostja 11.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks

Riigikohtus riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 5178 eurot (käibemaksuga). Kostja

palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise. Kostja palus kulud hüvitada koos käibemaksuga,

sest kuigi kostja eest tasus kulud kolmas isik, on kostjal selliste kulude hüvitamise kohustus

koos käibemaksuga ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

9. Hageja 12.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

Riigikohtus riigilõiv 282,94 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4782,25 eurot (käibemaksuta).

Hageja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise. Hageja taotles menetluskulude

hüvitamist käibemaksuta.

10. Pooled esitasid 15.06.2023 vastuväiteid teineteise menetluskuludele Riigikohtus.

2-20-13897

11. Hageja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 3896,25 eurot (käibemaksuta). Hageja palus

hüvitatavalt kulult välja mõista viivise. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist

käibemaksuta.

12. Kostja 30.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja apellatsiooniastme

menetluskulud kulud kokku 11 432,53 eurot (käibemaksuga) (sh 22.11.2022 menetluskulude

nimekirjas märgitud 7351,50 eurot). Kostja palus hüvitatavalt kulult välja mõista viivise.

Kostja palus menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Kostja palus tagastada

vastukassatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu 30 eurot advokaadibüroo arvelduskontole.

Kostja esitas täiendavalt vastuväited hageja menetluskuludele.

13. Hageja esitas 29.01.2025 maakohtule lõpliku menetluskulude nimekirja, milles palus

määrata rahaliselt kindlaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavad menetluskulud

1276 eurot (käibemaksuta). Kokku palus hageja rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulu 43 447,94 eurot (käibemaksuta), mis koosneb lepingulise

esindaja kulust 40 865 eurot ja riigilõivudest 2582,94 eurot. Hageja palus hüvitatavalt kulult

välja mõista viivise.

14. Kostja palus 19.02.2025 seisukohas määrata hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja

täpsustamiseks ja esitas täiendavalt vastuväiteid hageja menetluskuludele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Maakohus jättis rahuldamata hageja 30.11.2022 taotluse nõuda kostjalt välja

menetluskulusid tõendavad dokumendid ja kostja 19.02.2025 taotluse nõuda hagejalt

menetluskulude nimekirja täpsustamist. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused

menetluskulude nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulu

18 334,87 eurot ja sellelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas kostja

taotluse vastukassatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

15.1. Määruse kohaselt puudub alus kahelda selles, et kostjale on vandeadvokaadi poolt

õigusteenuse osutamisega tekkinud menetluskulud. Kuigi kostja eest tasus kulud kolmas isik,

kinnitas kostja, et tal on kulude hüvitamise kohustus koos käibemaksuga. Samuti kinnitas

kostja vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitused

on piisavad ning hageja 31.11.2022 taotlus tuleb jätta rahuldamata.

15.2. Kostja 19.02.2025 taotlus hageja menetluskulude nimekirjade täpsustamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Kohus hindab hageja menetluskulude põhjendatust lähtudes sellest, et asja

keerukusest tulenevalt oli põhjendatud vaid ühe esindaja osalemine vaidluses ning esindajate

dubleeriv ajakulu ei ole põhjendatud. Seetõttu ei ole hageja menetluskulude nimekirja

täpsustus menetluskulude põhjendatuse hindamiseks vajalik.

15.3. Kostja taotlusel tuleb talle menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Hageja ei nõua

käibemaksu hüvitamist. Hageja esindaja kõrgeim tunnihind 240 eurot (käibemaksuta) ja

kostja esindaja kõrgeim tunnihind 237,90 eurot (käibemaksuga) on mõistlikud ja põhjendatud

arvestades asja keerukust ja mahtu.

15.4. Kohus määras esmalt kindlaks hageja põhjendatud menetluskulud.

2-20-13897

15.4.1. Hageja 13.12.2021 menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal hagiavalduse

koostamisega seotud toimingutele 50,25 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning

vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on esindaja ajakulu kuni 27.10.2020

põhjendatud 23 tunni ulatuses (50,25 tunni asemel). Professionaalne esindaja pidanuks

esitama koheselt puudusteta hagiavalduse ning põhjendamatu on nõuda puuduste

kõrvaldamisega seotud ajakulu hüvitamist kostjalt. Kuna rakendada tuleb kaht erinevat

tunnitasumäära (160 ja 190 eurot), rakendas kohus keskmist tunnitasu 175 eurot

(käibemaksuta). Hageja 06.11.2020 menetluskulu seoses Slack logi taotlusega on

põhjendamatu, kuna viidatud keskkond ei olnud vaidluse seisukohalt asjakohane. Arvestades

hagivastuse ja sellele esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on esindaja ajakulu 07.12.2020–

06.01.2021 põhjendatud 17 tunni ulatuses (23 tunni asemel). Kuna rakendada tuleb kolme

erinevat tunnitasumäära (160, 190 ja 200 eurot), rakendas kohus keskmist tunnitasu 183,33

eurot (käibemaksuta). Kostja 01.02.2021 seisukoha ja hageja 12.04.2021 seisukoha sisu ja

mahtu arvestades on esindaja toimingud 09.02.2021–12.04.2021 põhjendatud 7 tunni ulatuses

(13,5 tunni asemel). Kuna rakendada tuleb kahte erinevat tunnitasumäära (175 ja 190 eurot),

rakendas kohus keskmist tunnitasu 182,50 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja ei pidanud

18.05.2021 koostama menetluskulude nimekirja, on see ajakulu põhjendamatu. Arvestades

19.05.2021 eelistungi kestvust ja asjaolu, et põhjendatud on vaid ühe esindaja kasutamine, on

istungiga seotud ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses (4,25 tunni asemel). Kuna rakendada

tuleb kaht erinevat tunnitasumäära (175 ja 200 eurot käibemaksuta), rakendas kohus keskmist

tunnitasu 187,50 eurot (käibemaksuta). Põhjendamatu on hageja 22.09.2021 menetluskulu

seoses EKTÄKS praktika analüüsiga, sest 19.05.2021 eelistungil määratud tähtaja kohaselt oli

seisukohtade esitamise tähtaeg 21.06.2021. 18.10.2021–01.11.2021 tehtud toimingute sisulist

vajadust ei ole võimalik asja materjalidest järeldada, mistõttu on see kulu põhjendamatu.

Kuna 15.11.2021 istungit ei toimunud, on põhjendamatu istungiks ettevalmistumise ajakulu

0,5 tundi. Arvestades hagejale määratud tähtaega seisukoha esitamiseks, on esindaja ajakulu

09.11.2021–10.11.2021 põhjendatud 0,5 tunni ulatuses (2 tunni asemel) tunnihinnaga 240

eurot. Arvestades hageja lõplike seisukohtade sisu ja mahtu, on sellega seotud toimingute

ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses (12,75 tunni asemel) tunnihinnaga 165 eurot. Muus osas

on esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu

ja mahuga.

15.4.2. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 900 eurot on põhjendatud. Seega on hageja

põhjendatud menetluskulud maakohtus 11 114,11 eurot.

15.4.3. Hageja 22.11.2022 menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal

apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele 25,5 tundi. Arvestades

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on esindaja ajakulu 03.02.2022–15.03.2022 põhjendatud

12 tunni ulatuses. Kuna rakendada tuleb kahte erinevat tunnitasumäära (165 ja 240 eurot),

rakendas kohus keskmist tunnitasu 202,50 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu

02.08.2022–10.09.2022 (16,25 tundi) on põhjendamatu, sest hageja taotles istungi

korraldamist ja valmistas istungiks ette ka kirjalikud teesid ning tõendite tabeli. Põhjendamatu

on ka esindaja 03.11.2022 menetluskulu seoses kohtukausta printimisega, sest seda ei saa

seostada õigusteenuse osutamisega hagejale. Põhjendatud ei ole 18.11.2022 täiendav ajakulu

kohtukõne teeside koostamiseks (esindaja kulutas sellele eelnevalt juba 3,75 tundi) ja

ülemäärane on esindaja istungiks ettevalmistumise ajakulu 2,5 tunni. Eelneva osas on

põhjendatud vaid istungiks ettevalmistumise ajakulu 1 tund tunnihinnaga 165 eurot.

Arvestades 22.11.2022 istung kestis 1,07 tundi, on istungil osalemise seotud menetluskulu

256,80 eurot (360 euro asemel). Muus osas on esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja

kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

2-20-13897

15.4.4. Põhjendatud on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1400 eurot. Seega on hageja

esimese apellatsioonimenetluse põhjendatud menetluskulu 5530,55 eurot.

15.4.5. Hageja 12.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal

kassatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele 14,75 tundi. Arvestades

kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on esindaja toimingud 04.01.2023–11.01.2023 põhjendatud

9 tunni ulatuses. Kuna rakendada tuleb kahte erinevat tunnitasumäära (165 ja 240 eurot),

rakendas kohus keskmist tunnitasu 202,50 eurot (käibemaksuta). Kuna esindajal puudus

vajadus analüüsida kostja vastukassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist, on

17.04.2023 menetluskulu põhjendamatu. Arvestades vastukassatsioonkaebuse sisu ja mahtu,

on sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses (8,75 tunni asemel). Kuna

rakendada tuleb kahte erinevat tunnitasumäära (165 ja 240 eurot), rakendas kohus keskmist

tunnitasu 202,50 eurot (käibemaksuta). Muus osas on esindaja toimingute ajakulu

põhjendatud ja kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

15.4.6. Põhjendatud on kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 282,94 eurot. Seega on hageja

kassatsioonimenetluse põhjendaud menetluskulu 3570,59 eurot.

15.4.7. Hageja 26.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 20.12.2023

seisukoha koostamisega seotud toimingutele 13,5 tundi. Arvestades seisukoha sisu ja mahtu,

on seisukoha koostamisega seotud toimingute ajakulu põhjendatud 8 tunni ulatuses. Kuna

rakendada tuleb kahte erinevat tunnitasumäära (165 ja 240 eurot), rakendas kohus keskmist

tunnitasu 202,50 eurot (käibemaksuta). 25.09.2024 istungiks valmistumise ajakulu on

põhjendatud 1 tunni ulatuses, millele vastab menetluskulu 240 eurot. Kuna ringkonnakohtu

25.09.2024 istung kestis 1,7 tundi, on istungil osalemise põhjendatud kulu 408 eurot (480

euro asemel). 29.01.2025 menetluskulude nimekirjas on põhjendamatud hageja esindaja

27.09.2024 menetluskulu seoses istungi protokolli ja helisalvestise allalaadimisega e-

toimikust, sest see toiming ei ole käsitletav õigusteenuse osutamisena. Samuti on

põhjendamatud 13.01.2025 ja 22.01.2025 toimingud seoses otsuse täitmisega. Menetlus

lõppes Riigikohtu 13.01.2025 määrusega. Muus osas on esindaja toimingute ajakulu

põhjendatud ja kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega on hageja

teise apellatsioonimenetluse põhjendatud menetluskulu kokku 3348 eurot.

15.4.8. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kõikides kohtuastmetes kokku 23 803,25

eurot.

15.5. Järgnevalt määras kohus kindlaks kostja põhjendatud menetluskulud.

15.5.1. Kostja 17.01.2022 menetluskulude nimekirjas ei ole 18 tunni ulatuses kostja esindaja

ajakulu põhjendatud, sest õigusabi osutasid isikud, kes ei saa advokatuuriseaduse alusel

õigusabi osutada ega olla kohtus esindajad. Kohtueelsed õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele

menetluskuludena. Hüvitatavad ei ole õigusabikulud, mis on seotud juulis 2020 poolte vahel

kirjade vahetamise, läbirääkimiste ja nõupidamistega (ajakulu kokku 7 tundi ja 20 minutit).

Kuna tunnistajate taotlus jäi rahuldamata, ei ole põhjendatud ka tunnistajaga seotud ajakulu

30 minutit. Muus osas on esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja kooskõlas esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

15.5.2. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud maakohtus 9399 eurot (käibemaksuga).

15.5.3. Kostja 22.11.2022 menetluskulude nimekirja osas nõustus maakohus ringkonnakohtu

12.12.2022 otsuses esitatud põhjendustega. Arvestades ringkonnakohtu 14.11.2022 e-kirja

2-20-13897

sisu ja selgitusi istungiks, samuti asjaolu, et tunnistaja ülekuulamise taotluse esitas kostja juba

maakohtus ning seda, et kostja pidi juba maakohtu menetluses olema kontrollinud poolte

menetlusdokumentides sisalduvaid väiteid, ja apellatsioonimenetluse eset, on 22.11.2022

istungiks ettevalmistumise ajakulu (toimingud 15.11.2022, 17.11.2022 ja 21.11.2022)

põhjendatud 1 tunni ulatuses (11 tunni ja 15 minuti asemel). Põhjendatud ei ole töötaja Antti

Järva ajakulu 13 tundi (toimingud 27.3.2022, 31.3.2022 ja 21.11.2022), sest ta ei olnud

menetluses kostja esindajaks.

15.5.4. Seega on kostja esimese apellatsioonimenetluse põhjendatud menetluskulud 3100,50

eurot (käibemaksuga).

15.5.5. Kostja 11.06.2023 menetluskulude nimekirjas on põhjendamatu A. Järva toimingutega

seotud menetluskulu, sest ta ei olnud kostja esindaja. Arvestades kassatsioonkaebuse ning

vastukassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on kostja esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

toimingute ajakulu 12.01.2023–29.03.2023 põhjendatud 10 tunni ulatuses (17,25 tunni

asemel). Muus osas on esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja kooskõlas esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

15.5.6. Seega on kostja kassatsioonimenetluse põhjendatud õigusabikulu 3037,32 eurot

(käibemaksuga). Põhjendatud on vastukassatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70

eurot. Seega on kassatsioonimenetluse põhjendatud menetluskulud kokku 3107,32 eurot.

15.5.7. Kostja 30.09.2024 menetluskulude nimekirjas on põhjendamatu 15.08.2024

menetlusdokumendi koostamise ajakulu 11 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja

mahtu, on selle koostamise ajakulu põhjendatud 6 tunni ulatuses. Arvestades, et

ringkonnakohtu 25.09.2024 istung kestis 1,7 tundi, samuti seda, et istungiks ettevalmistumise

ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, on esindaja 25.09.2024 ajakulu kokku põhjendatud 3

tunni ulatuses. Muus osas on esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja kooskõlas esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega on kostja teise apellatsioonimenetluse

põhjendatud menetluskulu 2654,42 eurot (käibemaksuga).

15.5.8. Seega on kostja põhjendatud menetluskulu kõikides kohtuastmetes kokku 18 261,24

eurot.

15.6. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2373,96

eurot (18 261,24 × 13%) ja kostjalt hageja kasuks 20 708,83 eurot (23 803,25 × 87%).

Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 18 334,87

eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivis.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

16. Kostja palub tühistada maakohtu määruse p 4 osas, millega poolte menetluskulude

rahalised suurused jäeti kindlaks määramata ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitis 18 334,87 eurot. Kostja palub tühistatud osas teha uus määrus, millega

määrata kindlaks poolte menetluskulude rahaline suurus, tasaarvestada vastastikused

menetluskulude hüvitise nõuded ja tulem võlgnetavalt poolelt välja mõista.

16.1. Kaebuse kohaselt jättis kohus määruse resolutsioonis poolte menetluskulude rahalise

suuruse ebaõigesti kindlaks määramata. Kohus kajastas resolutsioonis vaid poolte

vastastikkuste nõuete tasaarvestamise.

2-20-13897

16.2. Kohus jättis põhjendamatult kindlaks juristi tööga kaasnenud menetluskulu. Juristi

kasutamine menetluses esindajaks oleva advokaadi poolt ei ole lubamatu.

16.3. Kohus tugines vääralt menetluskulude kindlaks määramisel tühistatud ringkonnakohtu

otsuses toodud põhjendustele. 15.11.20222, 17.11.2022 ja 21.11.2022 toimingute ajakulu

vähendamine oli põhjendamatu.

16.4. Kostja vajalikud ja põhjendatud kulud lepingulisele esindajale on vähemalt 24 391,74

eurot.

16.5. Hageja lepingulise esindaja töö vajalikkust ja põhjendatust ei saa hinnata, sest esindajate

töö on eristamata, mistõttu saab põhjendatud menetluskuluks lugeda vaid riigilõivusid kokku

2582,94 eurot. Kui kohus peaks leidma, et hageja õigusabikulusid on võimalik hinnata, ületas

esindaja tunnitasu oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist tunnihinda. 2020. aastal saaks

põhjendatud tunnitasu suuruseks lugeda 160 eurot või hiljem äärmisel juhul 200 eurot.

17. Hageja palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1 ja teha tühistatud osas uue

määruse, millega kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid. Samuti

palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, millega kohus tasaarvestas

poolte vastastikkused nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 334,87 eurot ja

sellelt viivise. Tühistatud osas palub hageja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 43 447,94 eurot (käibemaksuga) ning tasaarvestada see kostja

menetluskulude nõudega.

17.1. Kaebuse kohaselt vähendas kohus põhjendamatult hageja menetluskulusid pea 50%

võrra. Kohus ei arvestanud menetluse keerukusega. Samuti ei põhjendanud kohus piisavalt

menetluskulude vähendamist.

17.2. Kohus eksis TsMS § 174 lg-te 9 ja 10 tõlgendamisel ja kohaldamisel, jättes rahuldamata

hageja 30.11.2022 taotluse nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.

Kostja ei tõendanud, et tal on tema menetluskulusid kandnud kolmanda isiku ees

hüvitamiskohustus ega seda, et kostja peaks seda tegema koos käibemaksuga.

18. Pooled vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu.

19. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks pärast

poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust välja menetluskulud 16 948,67 eurot

ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega jätab pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 16 948,67 eurot ületavas osas, samuti

jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Lisaks täiendab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni otsustustega poolte kindlaksmääratavate menetluskulude

rahalise suuruse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Hageja

määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna

2-20-13897

ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22

(koosmõjus §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

21. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei kontrolli ringkonnakohus

maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt

menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist, samuti osas, millega maakohus

vähendas hageja kantud õigusabikulusid. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega

maakohus jättis resolutsioonis poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata,

samuti osas, millega maakohus vähendas kostja kantud õigusabikulusid ja jättis vähendamata

hageja kantud õigusabikulud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsustus jätta kostjalt

nõudmata menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, ei ole vaidlustatav. Kuna hageja

esitas määruskaebuses ringkonnakohtule samasisulise taotluse, lahendab ringkonnakohus selle

käesoleva määrusega.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

23. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja määruskaebuse.

23.1. Hageja palub kohustada kostjat esitama menetluskulusid ja menetluskulude kandmise

kohustuse tekkimist tõendavad dokumendid. Hagejal on kahtlus, kas kostja on kohustatud

kolmandale isikule menetluskulud tasuma ja kas ta on kohustatud tasuma need koos

käibemaksuga. Hageja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

23.1.1. Kui kohtul on menetluskulude kindlaksmääramisel mingi asjaolu suhtes kahtlusi, on

kohtul võimalus TsMS § 176 lg 6 alusel nõuda menetlusosaliselt täpsustusi või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

23.1.2. Kostja selgitas, et tema menetluskulud kandis kolmas isik ja kinnitas, et tal on

kohustus kolmandale isikule menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Ühtlasi kinnitas

kostja, et ta ei ole käibemaksukohuslane. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista

menetlusosalisele menetluskulude hüvitamist see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohtu

hinnangul on kostja kinnitus kohustuse tekkimise kohta piisav. Samuti piisab TsMS § 174 lg

10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalise

kinnitusest. Hageja viited Riigikohtu juhistele asjas nr 3-2-1-102-16, ei ole siinses asjas

kohaldatavad. Viidatud asjas olid arved õigusteenuste eest väljastatud kolmandale isikule, kes

need tasus. Siinses asjas ei ole selliseid asjaolusid esile toodud. Kostja avaldatust ei järeldu, et

kostjale õigusteenust osutanud advokaadibüroo ei oleks oma arveid väljastanud kostjale. Kuna

kostja ei ole käibemaksukohuslane, pidi kostja tasuma teda esindanud advokaadibüroole

õigusabi eest ka käibemaksu. Kui kolmas isik kulu kostjale hüvitas, pidi ka kolmas isik

tegema seda koos käibemaksuga.

2-20-13897

23.2. Hageja määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus TsMS § 175 lg-t 1 ja ületas

hageja õigusabikulude vähendamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

23.2.1. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus hindas hageja menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Asjaolust, et

maakohus vähendas hageja esindaja õigusabikulusid ligi 50% ei järeldu, et maakohus ületas

diskretsioonipiire. Kohus arvestas esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisel nii

kohtuasja keerukust kui mahtu, samuti konkreetsete menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning

ka esindaja kvalifikatsiooni. Seejuures ei ole maakohtu põhjendused üldsõnalised. Kohus

esitas põhjendused konkreetselt iga õigusabitoimingu juures, mida ta vähendas. Maakohtu

põhjendused on jälgitavad ja seostatavad konkreetse õigusabitoimingu hindamisega.

23.2.2. Hageja hinnangul vähendas maakohus põhjendamatult hagi koostamise ja esitamisega

seotud ajakulu 50,25 tunnilt 23 tunnini. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

hageja lepingulise esindaja poolt hagi puuduste kõrvaldamise kulu ei ole menetluskulu, mida

peaks hüvitama vastaspool. Nõuetekohase hagi esitamine on hageja ülesanne. Nii nagu

materiaalõiguse järgi on kulude hüvitamine kahjuna piiratud, tuleb ka menetluskulude

hindamisel arvestada põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) ja kahju ettenähtavusega (VÕS § 127

lg 3) (vt TsMS I komm (2017), § 175, kom p 3.4.1.b). Ka arvestas maakohus ajakulu

vähendamisel põhjendatult hagiavalduse sisu ja mahuga. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda

maakohtu, kes ka hagiavaldust menetles, hinnangus lepingulise esindaja hagi koostamise

ajakulule. Mahuka hagiavalduse koostamine 23 tunniga ei ole sedavõrd ebamõistlik, et

ringkonnakohtul oleks alus sekkuda maakohtu diskretsiooni.

23.2.3. Õige ei ole hageja hinnang, et maakohus vähendas põhjendamatult lepingulise

esindaja ajakulu 19.05.2021 istungiks ettevalmistamiseks. Hageja arusaam nagu oleks ajakulu

vähendamisel arvestatud vaid istungi kestvusega, ei ole õige. Maakohus arvestas ka sellega, et

põhjendatud oli vaid ühe esindaja ajakulu. Arvestades, et 19.05.2021 istung kestis 46 minutit,

nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et istungiks ettevalmistamise, sellel

osalemise ja protokolliga tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu ühe esindaja osas on kokku

2 tundi.

23.2.4. Hageja hinnangul vähendas maakohus põhjendamatult kassatsioonkaebuse koostamise

ajakulu 14,75 tunnilt 9 tunnini. Ka selle toimingu ajakulu vähendamisel arvestas maakohus

menetlusdokumendi sisu ja mahuga. Arvestades, et hageja kassatsioonkaebus oli 13 lehekülge

ja selle koostas lepinguline esindaja, kes esindas hagejat ka varasemas menetluses (s.t oli hästi

kursis menetluse asjaoludega), nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ega tuvasta

diskretsioonipiiri ületamist.

23.2.5. Ülejäänud õigusabitoimingute ajakulu vähendamise osas ei ole hageja konkreetseid

etteheiteid maakohtule teinud. Hageja üldsõnaline väide, et kulude vähendamine ei olnud

põhjendatud, ei ole aluseks maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohtu ülesanne ei

ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes

kontrollida kaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus on

oma kaalutlust nõuetekohaselt põhjendanud.

24. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole hageja määruskaebus põhjendatud ning see tuleb jätta

rahuldamata.

25. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse.

2-20-13897

25.1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohtu määruse resolutsioon on

tasaarvestuse osas ebaselge ning ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Määruse

resolutsioonist puuduvad otsustused selle kohta, millises ulatuses maakohus poolte

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldas (vt ka RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-

16, p 22). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada täiendades maakohtu

määruse resolutsiooni vastavate otsustustega.

25.2. Õige on ka kostja etteheide, et maakohtu jättis ebaõigesti arvestamata juristi tööga.

Ainuüksi asjaolu, et advokaadibüroos töötav jurist ei ole menetluses poole esindaja, ei

tähenda, et juristi põhjendatud tööga seotud kulu ei saaks vastaspoolelt välja mõista (vt ka

RKTKo 17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega tuli maakohtul hinnata, kas praegusel juhul

oli juristi töö kasutamine põhjendatud. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohus saab

maakohtu eksimuse parandada.

25.2.1. 17.01.2022 menetluskulude nimekirjast saab ringkonnakohus aru, et jurist Triin

Toomsalu abistas vandeadvokaati Rando Maisveed hageja 21.06.2021 esitatud tõendite

(hagiavalduse lisad 11–41) hindamisel ja tõendite osas seisukoha koostamisel. Arvestades, et

vandeadvokaadil kulus menetluskulude nimekirja järgi hageja tõendite hindamisele, seisukoha

kujundamisele ja kohtule esitamisele vaid 2 tundi ja 45 minutit (09.07.2021, 14.07.2021 ja

19.07.2021 toimingud), võib eeldada, et juristi ettevalmistav töö abistas vandeadvokaati ja see

aitas kokkuvõttes menetluskulude vähendamisele kaasa. Siiski ei pea ringkonnakohus juristi

T. Toomsalu toimingute ajakulu terves ulatuses põhjendatuks. Arvestades hageja 21.06.2021

tõendite sisu ja mahtu ning kostja 20.07.2021 seisukoha sisu ja mahtu, loeb kohus juristi T.

Toomsalu abistava töö põhjendatuks 7 tunni ulatuses (01.07.2021, 02.07.2021, 05.07.2021,

13.07.2021 ja 15.07.2021 toimingud). 12.07.2021 toiming ei ole põhjendatud, sest asja

materjalist ei nähtu, et kostja oleks kohtu tegevusele vastuväite esitanud. Samast

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt abistas jurist Antti Järva vandeadvokaati kostja

17.01.2022 ja 21.01.2022 seisukoha koostamisel. Arvestades vandeadvokaadi enda ajakulu

viidatud seisukohtade koostamisele (4 tundi ja 45 minutit) ja esitatud seisukohtade sisu ja

mahtu, on juristi A. Järva abistav toiming põhjendatud 30 minuti ulatuses. Arvestades

juristide tunnitasu suurusega 100 eurot, on tasu koos käibemaksuga 915 eurot (= 7,5 × 100 ×

22%)

25.2.2. 22.11.2022 menetluskulude nimekirjast saab ringkonnakohus aru, et jurist A. Järva

abistas vandeadvokaati hageja apellatsioonkaebuse analüüsimisel kokku 8 tundi ja 30 minutit.

Kohus loeb juristi abistava toimingu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, arvestades

vandeadvokaadi enda ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel (8 tundi ja 30

minutit), samuti apellatsioonkaebuse ja kostja 05.04.2022 vastuse sisu ja mahtu. Juristi A.

Järva 21.11.2022 abistav toiming, s.o hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväite analüüs

(uuele asjaolule tuginemine) ei ole põhjendatud, sest apellatsioonkaebuse vastus esitati

kohtule juba 05.04.2022 ning selleks ajaks pidid olema hageja väited hinnatud (vt ka

ringkonnakohtu põhjendused siinse määruse p-s 25.3.2). Arvestades juristi tunnitasu

suurusega 100 eurot, teeb see koos käibemaksuga kokku 366 eurot (= 3 × 100 × 22%).

25.2.3. 11.06.2023 menetluskulude nimekirjast saab ringkonnakohus aru, et jurist A. Järva

abistas vandeadvokaati kassatsioonkaebusele vastuse ja vastukassatsioonkaebuse koostamisel.

Juristi abistav toiming on põhjendatud 2 tunni ulatuses, arvestades vandeadvokaadi enda

ajakulu nimetatud toimingutele (kokku 17 tundi ja 15 minutit), menetlusdokumendi sisu ja

mahtu ning asjaolu, et jurist oli menetluse asjaoludega kursis. Arvestades juristi tunnitasu

suurusega 100 eurot, teeb see koos käibemaksuga kokku 244 eurot (= 2 × 100 × 22%).

2-20-13897

25.2.4. Eelnevat arvestades on kostja menetluskulud täiendavalt põhjendatud 1525 euro

(käibemaksuga) ulatuses.

25.3. Määruskaebuse väite kohaselt rikkus maakohus TsMS § 175 lg-t 1 ja ületas kostja

esimese apellatsiooniastme õigusabikulude vähendamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu.

25.3.1. Ainuüksi asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2022 otsus tühistati Riigikohtu

21.06.2023 otsusega, ei tähenda seda, et maakohus ei võinud kostja menetluskulude

hindamisel nõustuda ringkonnakohtu varasema hinnanguga samadele kuludele. Seejuures ei

hinnanud Riigikohus 21.06.2023 otsuses poolte menetluskulude kohta esitatud väiteid.

25.3.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja esindaja 22.11.2022

kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Tallinna

Ringkonnakohus andis 14.11.2022 e-kirjas esindajatele teada, et kohus lahendab kostja

esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse kohtistungil. Seega puudus kostja esindajal vajadus

enne kohtuistungit asuda tunnistajaid intervjueerima ja tema enda taotlusega seotud asjaolusid

välja selgitama. Seda ei muuda asjaolu, et määruskaebuse väite kohaselt jäi 22.11.2022

istungi ja tunnistajate viimase intervjueerimise vahele poolteist aastat. Kostja esitas

tunnistajate ülekuulamise taotluse esmakordselt maakohtus ja seejärel 05.04.2022 vastuses

apellatsioonkaebusele. Taotlust esitades pidi kostjale olema selge, mis väiteid tunnistajate

ütlustega soovitakse tõendada. Kui kostja esindaja soovis enne istungit veenduda, kas

tunnistajate ülekuulamise taotluse juurde on põhjust jääda, võis esindaja seda teha, kuid

taotlusest loobumise kaalumisega seotud kulu ei ole vajalik kulu, mille väljamõistmine

vastaspoolelt oleks põhjendatud. Ka ei pidanud kostja esindaja asuma istungiks

ettevalmistamisel kontrollima poolte menetlusdokumente. Nimelt väitis kostja juba

05.04.2022 vastuses apellatsioonkaebusele, et hageja esitas apellatsioonkaebuses uue väite,

millele tuginemine on lubamatu. Selle väljaselgitamisega seotud kulu oli istungi ajaks seega

juba kantud. Seega oli istungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tund piisav, sh oli see piisav ka

potentsiaalse vastuväite ettevalmistamiseks.

25.4. Määruskaebuse väite kohaselt ei saa hageja lepingulise esindaja töö vajalikkust ja

põhjendatust hinnata, sest esindajate töö on menetluskulude nimekirjades eristamata.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et kuna maakohus pidas põhjendatuks ühe

lepingulise esindaja kasutamist, ei olnud lepingulise esindaja õigusabitoimingute

põhjendatuse hindamiseks ilmtingimata vajalik menetluskulude nimekirjade täpsustamine.

Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus hindas TsMS § 175 lg 1 kohaselt hageja ühe

esindaja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka

põhjendanud. Kohus arvestas esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisel nii kohtuasja

keerukust kui mahtu, samuti konkreetsete menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Maakohtu

põhjendused on jälgitavad ning seostatavad konkreetse õigusabitoimingu hindamisega,

mistõttu ei ole selles osas alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Ka nõustub ringkonnakohus

maakohtuga selles, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tunnitasu suurus

kuni 240 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kostja väide, et hageja

esindaja tunnitasu suurus ületas oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, ei ole õige.

25.5. Küll aga on õige kostja seisukoht, et maakohus ei saanud menetluskulude

kindlaksmääramisel võtta aluseks esindajate kestmist tunnitasu suurust. Kui esindatavale on

osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised

toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (vt ka RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 11).

Siinsel juhul nähtub menetluskulude nimekirjast iga toimingu kohta kehtinud hind. Kuna

2-20-13897

ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga hageja esindaja toimingute ajakulule ning

hageja esindajate toimingud ja tunnitasu suurused on menetluskulude nimekirjas eristatavad,

saab ringkonnakohus maakohtu eksimuse ise parandada ning menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel arvestada menetluskulude nimekirjades märgitud tunnihindasid.

Ringkonnakohus lähtub menetluskulu suuruse määramisel erinevate esindajate tehtud panuse

proportsioonist.

25.5.1. Hageja esindajal kulus 13.12.2021 menetluskulude nimekirja järgi hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele kokku 50,25 tundi (s.o toimingud kuni 27.10.2020), millest 13

tundi, s.o kogu ajakulust 25,87% osutati tunnihinnaga 190 eurot ja 37,25 tundi, s.o kogu

ajakulust 74,13% tunnihinnaga 160 eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute põhjendatud

ja vajalikuks ajakuluks 23 tundi. Arvestades esindajate tehtud töö proportsiooni, osutati 23

tunnist ligikaudu 5,95 tundi hinnaga 190 eurot ja 17,05 tundi hinnaga 160 eurot. Rahaliselt on

see 3858,50 eurot (= 5,95 × 190 + 17,05 × 160). Maakohus rakendas keskmist tunnihinda 175

eurot ja sai tasu suuruseks kokku 4025 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud summat vähendada 166,50 euro võrra (= 4025 – 3858,50).

25.5.2. Hageja esindajal kulus 13.12.2021 menetluskulude nimekirja järgi hagivastusega

tutvumisele ja sellele seisukoha esitamisele (07.12.2020–06.01.2021 toimingud) kokku 23

tundi, millest 17,75 tundi, s.o 77,17% osutati tunnihinnaga 160 eurot, 1,5 tundi, s.o 6,52%

osutati tunnihinnaga 190 eurot ja 3,75 tundi, s.o 16,30% osutati tunnihinnaga 200 eurot.

Maakohus pidas kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 17 tundi.

Arvestades esindajate tehtud töö proportsiooni, osutati 17 tunnist 13,12 tundi hinnaga 160

eurot, 1,11 tundi hinnaga 190 eurot ja 2,77 tundi hinnaga 200 eurot. Rahaliselt on see 2864,10

eurot (= 160 × 13,12 + 190 × 1,11 + 190 × 2,77). Maakohus rakendas keskmist tunnihinda

183,33 eurot ja sai tasu suuruseks 3116,61 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud summat vähendada 252,51 euro võrra (= 3116,61 – 2864,10).

25.5.3. Hageja esindajal kulus 13.12.2021 menetluskulude nimekirja järgi kostja 01.02.2021

seisukohaga tutvumisele ja 12.04.2021 seisukoha koostamisele (09.02.2021–12.04.2021

toimingud) 13,5 tundi, millest 10 tundi, s.o 74,07% osutati tunnihinnaga 175 eurot ja 3,5

tundi, s.o 25,93% osutati tunnihinnaga 190 eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7 tundi. Arvestades esindajate tehtud töö proportsiooni,

osutati 7 tunnist 5,18 tundi hinnaga 175 eurot ja 1,82 tundi hinnaga 190 eurot. Rahaliselt on

see 1252,30 eurot (=5,18 × 175 + 1,82 × 190). Maakohus rakendas keskmist tunnihinda

182,50 eurot ja sai tasu suuruseks 1277,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud summat vähendada 25,20 euro võrra (= 1277,50 – 1252,30).

25.5.4. Hageja esindajal kulus 13.12.2021 menetluskulude nimekirja järgi 19.05.2021

eelistungiks ettevalmistumisele, istungil osalemisele ja protokolliga tutvumisele (19.05.2021–

31.05.2021 toimingud) kokku 4,25 tundi, millest 1,5 tundi, s.o 35,29% osutati tunnihinnaga

175 eurot ja 2,75 tundi, s.o 64,71% osutati tunnihinnaga 200 eurot. Maakohus pidas

kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. Arvestades esindajate

tehtud töö proportsiooni, osutati 2 tunnist 0,71 tundi hinnaga 175 eurot ja 1,29 tundi hinnaga

200 eurot. Rahaliselt on see 328,25 eurot (=175 × 0,71 + 200 × 1,29 + 190 × 2,77). Maakohus

rakendas keskmist tunnihinda 187,50 eurot ja sai tasu suuruseks kokku 375 eurot. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat suurendada 7,25 euro võrra (= 3116,61 –

2864,10).

25.5.5. Hageja esindajal kulus 22.11.2022 menetluskulu nimekirja järgi apellatsioonkaebuse

koostamise ja esitamisega seonduvatele toimingutele (17.02.2022–15.03.2022 toimingud)

2-20-13897

kokku 25 tundi (maakohus märkis ekslikult, et esindajal kulus 25,5 tundi), millest 22,75 tundi,

s.o 89,22% osutati tunnihinnaga 165 eurot ja 2,25 tundi, s.o 10,78% osutati tunnihinnaga 240

eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12 tundi.

Arvestades esindajate tehtud töö proportsiooni, osutati 12 tunnist 10,71 tundi hinnaga 165

eurot ja 1,29 tundi hinnaga 240 eurot. Rahaliselt teeb see kokku 2076,75 eurot (= 10,71 × 165

+ 1,29 × 240). Maakohus rakendas keskmist tunnihinda 202,50 eurot ja sai tasu suuruseks

2430 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat vähendada 353,25

euro võrra (= 2430 – 2076,75).

25.5.6. Hageja esindajal kulus 12.06.2023 menetluskulude nimekirja järgi kassatsioonkaebuse

koostamise ja selle esitamisega seonduvatele toimingutele (04.01.2023–11.01.2023) 14,75

tundi, millest 12,25 tundi, s.o 83,05% osutati tunnihinnaga 165 eurot ja 2,5 tundi, s.o 16,95%

osutati tunnihinnaga 240 eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 9 tundi. Arvestades esindajate töö proportsiooni, osutati 9 tunnist 7,47

tundi hinnaga 165 eurot ja 1,53 tundi hinnaga 240 eurot. Rahaliselt teeb see 1599,75 eurot (=

7,47 × 165 + 1,53 × 240). Maakohus rakendas keskmist tunnihinda 202,50 eurot ja sai tasu

suuruseks 1822,50 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat

vähendada 222,75 euro võrra (= 1822,50 – 1599,75).

25.5.7. Hageja esindajal kulus 12.06.2023 menetluskulude nimekirja järgi vastuse

koostamiseks vastukassatsioonkaebusele (08.05.2023–29.05.2023) kokku 8,75 tundi, millest 7

tundi, s.o 80% osutati tunnihinnaga 165 eurot ja 1,75 tundi, s.o 20% osutati tunnihinnaga 240

eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.

Arvestades erinevate esindajate töö proportsiooni, osutati 5 tunnist 4 tundi hinnaga 165 eurot

ja 1 tund hinnaga 240 eurot. Rahaliselt on see 900 eurot (= 4 × 165 + 1 × 240). Maakohus

rakendas keskmist tunnihinda 202,50 eurot ja sai tasu suuruseks 1012,50 eurot. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat vähendada 112,50 euro võrra (= 1012,50 –

900).

25.5.8. Hageja esindajal kulus 26.09.2024 menetluskulude nimekirja järgi 20.12.2023

seisukoha koostamisele (02.11.2023–20.12.2023 toimingud) kokku 12,5 tundi (maakohus

märkis ekslikult 13,5 tundi), millest 11,25 tundi, s.o 90% osutati tunnihinnaga 165 eurot ja

1,25 tundi, s.o 10% osutati tunnihinnaga 240 eurot. Maakohus pidas kõnealuste toimingute

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi. Arvestades erinevate esindajate töö

proportsiooni, osutati 8 tunnist 7,2 tundi hinnaga 165 eurot ja 0,8 tundi hinnaga 240 eurot.

Rahaliselt on see 1380 eurot (= 7,2 × 165 + 0,8 × 240). Maakohus rakendas keskmist

tunnihinda 202,50 eurot ja sai tasu suuruseks 1620 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõistetud summat vähendada 240 euro võrra (= 1620 – 1380).

25.6. Eeltoodut kogumis arvestades, tuleb hageja lepingulise esindaja kulusid vähendada

1365,46 euro võrra (= 166,50 + 252,51 + 25,20 – 7,25 + 353,25 + 222,75 + 112,50 + 240) ja

kostja lepingulise esindaja kulusid suurendada 1525 euro võrra. Kostja määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

26. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 22 437,79 eurot (maakohtu

kindaksmääratud kulud 23 803,25 eurot – käesoleva määrusega vähendatud lepingulise

esindaja kulud 1365,46 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja

menetluskuludest kostja kanda jätta 19 520,88 eurot (22 437,79 × 87%). Kostja põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud on 19 786,24 eurot (maakohtu kindlaksmääratud kulud 18 261,24

eurot + käesoleva määrusega täiendavalt kindlaks määratud lepingulise esindaja kulud 1525

2-20-13897

eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostja menetluskuludest hageja kanda jätta

2572,21 eurot (= 19 786,24 × 13%).

27. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium

määruse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele

tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 16 948,67 eurot (= 19 520,88 – 2572,21). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja

taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

28. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)