2-25-17257/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-17257

Kohtuasi

N.S-i maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2025.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.S-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: N.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Suido Västra

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud N.S-i

kanda ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

4. Jätta rahuldamata N.S-i taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.S (avaldaja) esitas 14.10.2025 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks.

2-25-17257

2. Avalduse kohaselt elab ja töötab avaldaja Soome Vabariigis, omamata Eestis vara ja

elukohta. Avaldajal puudub muu vara peale töötasu. Avaldaja suhtes toimub Soome

Vabariigis võlausaldaja Revensen OÜ nõuete sundtäitmine Euroopa maksekäskude alusel.

Avaldaja esitas nõuetele Soome kohtus vastuväite. Avaldaja esitas 25.06.2024 Harju

Maakohtule avalduse ka võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks, mille Harju Maakohus jättis 11.11.2024 kohtualluvuse puudumise

tõttu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.06.2025 maakohtu määruse ja tegi

uue määruse, millega jättis avalduse läbi vaatamata. Võlgniku eesmärk kohelda kõiki

võlausaldajaid võrdselt on teostatav Harju Maakohtus. Eesti krediidiandjatel ei tohiks olla

võimalust panna välismaal maksma põhjendamatuid nõudeid, mida Eesti kohtud ei rahuldaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

avaldaja kanda.

4. Maakohus selgitas, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 5 lg 2 järgi esitatakse

maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku

elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud

elukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht on mujal. Avaldaja elab ja töötab Soomes ning

Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht alates 01.08.2023 Soome Vabariigis. Esitatud

andmetest ei nähtu, et avaldaja realiseeriks oma majanduslikke huve Eestis.

5. Asjaolu, et avaldaja esitas seekord võlgade ümberkujundamise avalduse, ei mõjuta

kohtualluvuse määramist. Maksejõuetusasjades määratakse kohtualluvus kindlaks samade

põhimõtete alusel sõltumata sellest, kas tegemist on pankroti ja kohustustest vabastamise või

võlgade ümberkujundamise menetlusega. Asjaolud ei ole võrreldes ringkonnakohtu määruse

tegemise ajaga muutunud.

6. Avaldaja põhihuvide kese asub Soome Vabariigis ja Eesti kohtul puudub

maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks pädevus. Seega avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda kohtualluvuse puudumise tõttu FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS §

371 lg 1 p 2 alustel.

Määruskaebus

7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks. Avaldaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

8. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2015/848 artikli 1 p-i 2 b. Määrust ei ole kohtualluvuse määramisel alust kohaldada, sest

avaldajal on võlad Eesti krediidiasutuste ees. Määruse artikkel 1 p-i 2 b järgi ei kohaldata

määrust menetlustele, kui need puudutavad krediidiasutusi. Seega on avaldus esitatud

kohtualluvuse järgi õigele kohtule.

9. Maakohus jättis TsMS § 72 lg 1 p-d 2 ja 3 kohaldamata ning rikkus oluliselt määruse

põhjendamiskohustust. See tõi kaasa ebaõige määruse.

Menetluse edasine käik

2-25-17257

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-

ga 659) alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

12. Maakohus leidis õigesti, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda rahvusvahelise

kohtualluvuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 2 alustel. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus

võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1

kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse

kohta (uuesti sõnastatud) art 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle

liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Avaldaja viide sellele, et

tema kohustused on Eestis asuvate võlausaldajate ees, ei oma seega tähtsust, kuna

rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtutakse võlgniku põhihuvide keskmest.

14. Maakohus tuvastas, et avaldaja elab ja töötab Soomes ning ka Rahvastikuregistri andmetel

on tema elukoht Soome Vabariigis. Neid asjaolusid avaldaja ka ei vaidlustanud. Seega on õige

maakohtu järeldus, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis.

15. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti ka määruse 2015/848 art 1 p-i 2 b. See säte käsitleb

olukorda, kus pankrotimenetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või saneerimismenetlus

viiakse läbi krediidiasutuse suhtes. Siinsel juhul on tegemist füüsilise isiku, mitte

krediidiasutuse maksejõuetuse menetlusega. Asjakohatu on ka avaldaja viide Euroopa Kohtu

otsusele C-249/16, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012.

Viidatut kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes. Siinses asjas on tegemist

maksejõuetusmenetlusega, mida reguleerib määrus (EL) 2015/848.

16. Maakohus ei pidanud kohaldama ka TsMS § 72 lg 1 p-e 2 ja 3. Viidatud säte annab Harju

Maakohtule erialluvuse siis, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust

ei ole võimalik kindlaks teha ja kui välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Need

eeldused ei ole siinsel juhul täidetud, kuna kohtualluvus tuleneb määrusest (EL) nr 2015/848.

Ringkonnakohtul ei ole ka alust arvata, et avaldajal ei oleks võimalik oma õigusi Soome

kohtus efektiivselt kaitsta, sh sõlmida võlausaldajatega kokkuleppeid.

17. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sellest tulenevalt ei rahulda

ringkonnakohus avaldaja taotlust määruskaebuselt riigilõivu tagastamiseks. Kuna asjas

menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.

2-25-17257

(allkirjastatud digitaalselt)