2-23-110554/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-110554

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi L.A vastu

leppetrahvi ja sissenõudekulu väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

90 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

L.A 21. jaanuari 2026. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja (apellant): L.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda L.A apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud L.A kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-110554

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.03.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.A (kostja) vastu 90 euro väljamõistmiseks. Seoses

makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.04.2023 maakohtule hagi kostjalt 90 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja vähemalt 02.05.2019 kuni 01.02.2023 sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 24.11.2020 WTC

tasulise väliparkla parkimisalale, 15.11.2022 Kristiine Keskuse ja 01.02.2023 Töökoja 1/4

parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

2.2. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded 15

eurot (nr 0792411201425174), 30 eurot (nr 0371511221906253) ja 30 eurot (nr

1950102230938436), paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahve

tasunud. Lisaks palub hageja, et kostja hüvitaks talle sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3.1. Kostja parkis 24.11.2020 sõiduki WTC tasulisse väliparklasse, paigaldas parkimiskella

ning hiljem saatis sõnumi pikendades parkimisaega. Hageja ei ole tõendanud, et WTC

tasuline väliparkla asus erateel ega ka seda, et Kristiine Keskuse parklas ja Töökoja 1/4

hoones olid tasulised parkimisalad. Ka ei ole hageja tõendanud, kes sõiduki valesti parkis.

4. Harju Maakohus rahuldas 17.12.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvid kokku 75 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulud jättis kohus

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1113,60 eurot

ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

4.1. Otsuse kohaselt oli kostja leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki registreerimisnumbriga

XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kostja sõlmis 24.11.2020 WTC tasulises väliparklas,

15.11.2022 Kristiine Keskuse parklas ja 01.02.2023 Töökoja 1/4, Tallinn parklas parkides

hagejaga parkimislepingud. Parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise

korral võib hageja nõuda leppetrahvi. Kostja jättis WTC tasulises väliparklas parkimisel

parkimistasu parkimist alustades tasumata. Kostja ei pannud Kristiine Keskuse parkimisalal

sõiduki esiklaasile või armatuurlauale parkimiskella ega registreerinud sõidukit

parkimiskioskis. Kostja jättis Töökoja 1/4, Tallinn parkimisalal parkimistasu maksmata.

Kostja rikkus seega hagejaga sõlmitud parkimislepinguid.

4.2. Hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid 40 eurot ja 55 eurot iga rikkumise

kohta ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suured. Põhjendatud on ka

sissenõudmiskulu.

4.3. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 1052,60 eurot ja sõidukulu 111 eurot. Riigilõiv ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendatud menetluskulud. Esindaja osutas hagejale

õigusabi 9,05 tundi tunnitasudega 110 eurot (käibemaksuta) ja 120 eurot (käibemaksuta).

2-23-110554

Hageja esindaja tunnihinnad on põhjendatud, kuid vähendada tuleb toimingutele kulunud

aega. Põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele on

1 tund. 14.10.2025 seisukohad on hageja lõplikud seisukohad. Uusi seisukohti see ei sisalda.

Selle koostamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Ülejäänud osas on esindaja toimingud

kooskõlas menetluse käiguga, toimingud olid menetluses vajalikud, neile kulunud aeg on

mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on

kokku 7,55 tundi. Põhjendatud on ka esindaja sõidukulu 111 eurot.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvi suurust.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

5.1. Kaebuse kohaselt ei hinnanud maakohus piisavalt vaidlusaluste alade avalikku

kasutusiseloomu ega sellest tulenevat juhi mõistlikku ootust. Isegi, kui parkimisega loetaks

parkimisleping sõlmituks, tuleb eraldi hinnata, kas hageja tüüptingimustes sisalduv

leppetrahvi kokkulepe oli juhile sellistes asjaoludes piisavalt selge ja ettenähtav või kujutas

endast

VÕS

§-de 35 ja 42 tähenduses üllatuslikku ning ebamõistlikult kahjustavat tingimust.

5.2. Kohus ei hinnanud leppetrahvi proportsionaalsust VÕS § 162 tähenduses. Kohtul tulnuks

leppetrahvi suurust võrrelda parkimistasu suuruse, rikkumise raskuse ja tekitatud kahjuga.

5.3. Kohus vähendas hageja õigusabikulusid, kuid ei põhjendanud ülejäänud kulude

vajalikkust. Praegusel juhul tuleb arvestada hagihinda ning seda, et tegemist oli tüüpilise

parkimisvaidlusega (hageja kasutas mallipõhiseid dokumente).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 90 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei

ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Seda ei muuda asjaolu, et maakohus ei ole otsuses

märkinud, et tegemist on lihtmenetluses tehtud otsusega (vt ka TsMS komm III (2018) § 637,

p 3.4.b). TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud

küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada

ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei

2-23-110554

ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-

29-17, p 11).

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi,

apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg

21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt

RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).

10. Osas, millega kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtu

poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid.

10.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

10.2. Kostja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ringkonnakohtu ülesanne ei

ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes

kontrollida esitatud kaebuses toodud väidete alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust. Ainuüksi kostja hinnang, et hageja esindaja ajakulu oli arvestades tsiviilasja

hinda ebaproportsionaalne, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

Seejuures ei ole tsiviilasja hind õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

määrav.

10.3. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses

toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas

rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada

maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei

tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

2-23-110554

11. Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest nõutavas ulatuses riigilõivu.

Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt täiendava

riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

12. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

14. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)