3-25-526/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

05.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-526

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.02.2025 otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Livia Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, tema lapse ja lapse isa nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksis kaebajale tema lapse Y. Y kasvatamise eest perehüvitist

(lapsetoetus) ja vanemahüvitist (jagatav vanemahüvitis).

2. Y. Y isa Q. Q esitas 27.01.2025 avalduse temale perehüvitise ja vanemahüvitise määramiseks

ja maksmiseks seoses lapse kasvatamisega. Eeltoodust tulenevalt pöördus SKA kaebaja poole

03.02.2025 e-kirjaga, milles teavitati kaebajat lapse isa avaldusest ning paluti esitada kirjalik

arvamus peretoetuste määramiseks Q. Qile.

3-25-526

3. Kaebaja teatas 03.02.2025 SKA-le, et ei anna nõusolekut peretoetuste määramiseks Q. Qile,

sest laps on tema hoole all ja kohtus on käimas protsess lapse elukoha küsimuses (vastus

kaebusele, lisa 1, lisa 2).

4. Kuna kaebaja ei andnud Q. Qile perehüvitiste määramiseks nõusolekut, siis tegi SKA

04.02.2025 järelepärimise Narva Linnavalitsusele, saamaks teada, kes kasvatab tegelikult last ja

kes on õigustatud saama perehüvitisi (vastus kaebusele, lisa 3).

5. Narva Linnavalitsus edastas 13.02.2025 vastuse päringule teatades, et Y. Y elab koos isa Q.

Qi ja vanaemaga Narva linnas Xxxxxxxxx xx-xx (vastus kaebusele, lisa 4).

6. SKA lõpetas 18.02.2025 otsusega nr P7-2025-759025 kaebajale alates 01.03.2025 lapse Y. Y

kasvatamiseks määratud jagatava vanemahüvitise maksmise (vastus kaebusele, lisa 5).

7. Kaebaja andis 18.02.2025, pärast otsuse saamist, SKA-le iseteeninduskeskkonnas teada, et ta ei

saa aru, millist teavet on Narva Linnavalitsus andnud, kuid praegusel momendil toimub lapse

50/50 kasvatamine. Kohtus käib menetlus lapse elukoha määramise küsimuses. Manusena oli

kaebaja lisanud Viru Maakohtu 03.02.2025 tsiviilasjas nr 2-25-1354 tehtud menetlusse võtmise

määruse (vastus kaebusele, lisa 8). Samal kuupäeval esitas kaebaja SKA-le veel ühe vastuse,

milles märkis, et ei ole nõus hüvitise saaja vahetusega.

8. SKA edastas 28.02.2025 kaebajale kirja, milles palus edastada teavet, mille alusel toimub lapse

kasvatamine 50/50 või anda nõusolek vastava teabe saamiseks. Kaebaja andis 28.02.2025 SKA-le

kohtulahendi Kohtute Infosüsteemist saamiseks (vastus kaebusele lisa 6). Selle alusel sai SKA

Kohtute Infosüsteemist sai Viru Maakohtu 14.02.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-25-1354

(jõustunud 06.03.2025), milles kohus määras resolutsiooni punktis 2 kuni praeguses tsiviilasjas

tehtava lahendi jõustumiseni kindlaks kaebaja ja Y. Y suhtluskorra järgmiselt: X. X (isikukood

xxxxxxxxxxx) võtab lapse Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx) paarisnädala esmaspäeval (esimest

korda 17.02.2025) aadressilt Xxxxxxxxxx pr xx-xx, Narva kell 10.00 ja tagastab lapse Y. Y.

aadressile Xxxxxxxxxx pr xx-xx, Narva sama nädala pühapäeval kell 18.00 (esimest korda

23.02.2025) (vastus kaebusele lisa 9).

9. Kaebaja edastas 03.03.2025 SKA-le pöördumise, milles palus infot, mis põhjusel kinnitati lapse

isal hüvitise saaja vahetus (vastus kaebusele lisa 6). SKA selgitas 26.03.2025 vastuses, et

märtsikuu eest olid toetused lapse kasvatamisega määratud lapse isale ning et jagatava

vanemahüvitise päevad on lõppenud (vastus kaebusele lisa 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 18.02.2025 otsuse tühistamiseks.

11. SKA otsus põhineb 13.02.2025 Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt edastanud teabel, et Y. Y

on arvatud teise vanema pere koosseisu. Kaebaja teatas SKA-le, et see teave ei ole õige. Kaebaja

edastas SKA-le 14.02.2025 kohtumääruse, kuid SKA jättis selle tähelepanuta. Kohtumääruse

alusel on lapsel vahelduv elukoht ning riiklikud toetused peavad olema jagatud vanemate vahel

võrdselt.

Vastustaja seisukoht

12. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

13. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 25 lg 1 alusel saab peretoetusi taotleda last kasvatav vanem,

eestkostja või hoolduspere vanem või muu lõike alapunktides nimetatud inimene. PHS § 26 lg 2

kohaselt ei arvata peretoetuste suuruse kindlakstegemisel peretoetusi taotleva vanema pere

koosseisu last, kes elab perest lahus.

Kaebaja lapse isa esitas SKA-le taotluse perehüvitiste saamiseks seoses Y. Y kasvatamisega. Kuna

kaebaja ei andnud nõusolekut perehüvitiste saaja vahetamiseks, siis pöördus vastustaja Narva

Linnavalitsuse poole selgitamaks välja, kes Y. Yt tegelikult kasvatab ja kes on seega õigustatud

saama perehüvitisi.

2(4)

3-25-526

18.02.2025 jagatava vanemahüvitise maksmise lõpetamise otsuse tegemisel lähtus vastustaja

Narva Linnavalitsuse 13.02.2025 teatisest, mille kohaselt elab kaebaja laps Y. Y isa Q. Qi juures.

Seega oli Y. Y isa pere koosseisus, mistõttu puudus õiguslik alus maksta kaebajale perehüvitist.

Selgituseks märgime, et 18.02.2025 tegi SKA perehüviste (lapsetoetus ja jagatava

vanemahüvitise) otsused, millega määrati perehüvitiste saajaks Y. Y isa Q. Q.

Pärast Viru Maakohtu 14.02.2025 tsiviilasjas nr 2-25-1354 tehtud kohtumääruse saamist teavitati

26.03.2025 kaebajat ja tema lapse isa sellest, et eelnimetatud kohtumäärusest tulenevalt makstakse

alates 01.03.2025 lapsetoetust üle ühe kuu mõlemale vanemale (märtsis kaebaja lapse isale,

aprillis kaebajale jne).

Kuna jagatava vanemahüvitise viimased päevad olid isal 26.03.2025 seisuga ära kasutatud, siis

selgitati kaebajale 26.03.2025 kirjas, et vanemahüvitise päevad on lõppenud ehk ära kasutatud

(Lisa 6).

Seega ei nõustu vastustaja kaebaja kaebuses toodud seisukohaga, et vastustaja on jätnud

tähelepanuta Viru Maakohtu 14.02.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-1354, mis jõustus

06.03.2025. Vastustaja on sellest kohtumäärusest lähtuvalt maksnud kaebaja lapse Y. Y

kasvatamise eest lapsetoetust vanematele alates 01.03.2025 kordamööda (26.03.2025 otsus nr P6-

2025-792655), kuid vastustaja ei saanud enam määrata kaebajale jagatavat vanemahüvitist, sest

kaebaja lapse isa oli viimased jagatava vanemahüvitise päevad seisuga 26.032025 ära kasutanud.

Kaebajat on sellest teavitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja haldusakt on õiguspärane.

15. Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi (PHS § 3 lg 2). PHS §

15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Vanemahüvitise eesmärk on tagada

asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu

ühitamist (PHS § 32 lg 1). Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal (PHS

§ 33 lg 1). Kuna jagatav vanemahüvitis on üks vanemahüvitise liik (PHS § 37 lg 1), siis rakendub

sellele vanemahüvitise maksmise eesmärk ja tingimusena lapse kasvatamine.

PHS sätete ja loogika kohaselt ei ole võimalik maksta peretoetusi ja jagatavat vanemahüvitist

samaaegselt mõlemale lahus elavale vanemale. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava

vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele

kokkuleppele (PHS § 26 lg 3). Sellise kokkuleppe alusel on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle

pere koosseisu laps arvati (PHS § 25 lg 2).

Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis on SKA-l vaja rakendada uurimispõhimõtet, et otsustada,

kelle pere koosseisu on laps arvatud. Selliselt ka SKA käesoleval juhul käitus. Kuna lapse isa

taotles peretoetust ja jagatavat vanemahüvitist endale ning kaebaja sellega ei nõustunud, siis tuli

SKA-l isa vanemahüvitise taotluse lahendamiseks otsustada, kas on põhjendatud emale vastava

taotluse maksmine lõpetada.

16. Sel põhjusel pöördus SKA 04.02.2026 Narva Linna Sotsiaalabiameti poole päringuga, et välja

selgitada Y. Y tegelik elukoht. Narva Linna Sotsiaalabiamet vastas päringule järgmiselt:

Lastekaitse osakonna spetsialistidel õnnestus välja selgitada, et laps elab tegelikult aadressil

Xxxxxxxxx xx-xx koos oma isaga Q. Q ja vanaemaga Z. Z (isikukood xxxxxxxxxxx).

22.01.2025, kell 10:30 toimus etteteatmata kodukülastus ülalnimetatud aadressil. Kodus olid laps

Y. ja tema vanaema Z. Q kodus ei olnud. Z sõnul töötab Q taksojuhina. Z teatas, et Q elab praegu

koos lapsega vanaema juures.

3(4)

3-25-526

Kodukülastuse ajal korteris on puhas, toas on mänguasjad ja lapsele vajalikud asjad olemas.

Laps nägi korralik välja, oli rahulik ja heas tujus.

Praegusel hetkel on X ja Q pöördunud kohtu poole suhtluskorra määramiseks nende ühise lapse

Y. suhtes.

Seega tuvastas SKA haldusakti andmise seisuga, et Y. Yt kasvatab tema isa, kellel on sellest

tulenevalt õigus saada lapsetoetust ja jagatavat vanemahüvitist. Sellest tulenevalt lõpetas SKA

õiguspäraselt alates 01.03.2026 kaebajale jagatavat vanemahüvitise maksmise, mis läks samast

kuupäevast üle last kasvatavale isa (PHS § 46¹ lg 8 - vanemahüvitise saaja vahetamise korral

määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates).

SKA on selgitanud kohtule, et haldusakti andmise seisuga ei olnud kaebaja neile esitanud Viru

Maakohtu 14.02.2025 määrust asjas nr 2-25-1354. Kaebaja oli üksnes esitanud kohtumääruse,

millega kohus võttis kaebaja avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohtu jaoks

on see põhjendus usutav, sest SKA on esitanud enda ametniku suhtluse kaebajaga (vastus

kaebusele lisa 6), kus SKA ametnik küsib 28.02.2025 teabevahetuses kaebajalt, kas see saab

esitada kohtumääruse, mis reguleerib lapse kasvatamist või anda nõusoleku vastava määruse

saamiseks KIS-st. Järelikult ei olnud SKA 18.02.2025 haldusakti andes teadlik Viru Maakohtu

14.02.2025 määruse sisust asjas nr 2-25-1354.

Seega sai SKA juhinduda Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt tuvastatust ja otsustada, et Y. Yt

kasvatas haldusakti andmise ajal tema isa. Jagatavat vanemahüvitise maksmiseks lapse isale alates

01.03.2025, lõpetas SKA õiguspäraselt jagatava vanemahüvitise maksmise kaebajale.

17. Kohus märgib täiendavalt, et pärast 14.02.2025 määrusest teadasaamist selgitas SKA

26.03.2025 vastuses kaebajale, et kuigi märtsi peretoetus määrati lapse isale, siis edaspidi toimub

peretoetuse maksmine kordamööda: aprillikuu eest on lapsetoetus määratud Teile, mais lapse

isale ja nii ka edaspidi.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

19. Kohus asendab kaebaja eraelusliste andmete kaitseks avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema

lapse ja lapse isa nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

4(4)