2-22-12956/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-22-12956

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Jaanika Vellaku ja A.A. vastu

vara tagasivõitmise nõudes

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. juuni 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanika Vellaku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostjad:

1. Jaanika Vellak (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

2. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Janar Vellak

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaanika Vellaku apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 27. juuni 2025. a otsus muutmata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jaanika Vellaku kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ; hageja) esitas 1. septembril 2022 Viru Maakohtule

hagi Jaanika Vellaku (kostja I) ja A,A, (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks. Hageja täpsustas 26. oktoobril 2023 oma nõuet. Hageja palus

tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 31. augustil 2021 sõlmitud

korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I andis kostja II

ainuomandisse kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXXX aadressil XXXXXXXXXXX. Hageja

palus tuvastada kostja II kohustuse anda nõusolek (tahteavaldus) kinnisasja omanikukande

muutmiseks ja asendada kostjate nõusolekud (tahteavaldused) kinnistusraamatu kannete

muutmiseks kohtuotsusega.

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Andrei Kreki menetluses kostja I suhtes täiteasi nr

066/2022/1539. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 11. mai 2022. a

maksekäsk tsiviilasjas nr 2-22-103824 ja sissenõudja OK Incure OÜ avaldus. Täiteasjas

sundtäitmisele pööratud sissenõudja nõue on 4291 eurot 16 senti. Nõudele lisanduvad

täitekulud ja viivis. Sama kohtutäituri menetluses on kostja I suhtes ka täiteasi

066/2022/1905. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022. a

maksekäsk tsiviilasjas nr 2-22-113528 ja sissenõudja OK Incure OÜ avaldus. Täiteasjas

sundtäitmisele pööratud sissenõudja nõue on 6701 eurot 27 senti. Nõudele lisanduvad

täitekulud ja viivis.

Kohtutäitur teatas sissenõudjale, et kostja I ja tema laps (kostja II) sõlmisid 31. augustil 2021

korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel andis kostja I korteriomandi

kostja II ainuomandisse. Korteriomandi registriosa väljavõttest nähtuvalt on kehtiv omaniku

sissekanne tehtud 1. septembril 2021. Kohtutäituri hinnangul ei ole suure tõenäosusega

võimalik võlga muul viisil sisse nõuda, kuivõrd võlgnikul ei ole muud kinnisvara ega

vallasvara ning tema sissetulek ei võimalda pöörata sissenõuet selliselt, et rahuldada

sissenõudja nõudeid täies ulatuses. Alates täitemenetluse algatamisest ei ole sissenõudjale

laekunud ühtegi makset.

Kostja I oli kinkelepingu sõlmimise ajal teadlik, et tal on raskused laenu tagasimaksetega.

Hageja õiguseellased (IPF Digital AS ja Ferratum Bank p.l.c) lõpetasid kostjaga I

võlaõiguslikud suhted ja loovutasid nõuded hagejale novembris 2021. IPF Digital AS ütles

kostjaga I sõlmitud krediidikontolepingu üles 4. novembril 2021 ja loovutas samal päeval

lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja I oli viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega, jättes augusti, septembri ja oktoobri osamaksed tasumata. Seega kostja

I teadis või pidas vähemalt võimalikuks, et võlausaldajad võivad pöörduda tema vastu

kohtusse ning algatada täitemenetluse, juba kinkelepingu sõlmimisel esinesid võlgnikul

raskused maksete tasumisega krediidiandjate ees. Tehing kahjustab hageja kui sissenõudja

huvisid, sellega muudeti teadlikult hageja nõuete rahuldamine võimatuks.

Lepingupooled hindasid kinkelepingu p-s 8.1 eseme väärtuseks 5000 eurot. Korteriomandi

lõplik hind sõltub selle seisundist. Kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud kuulutuste põhjal on

samal tänaval asuvad korterid müügis hinnaga 9500 eurot ja 27 900 eurot. Seega ei saa

välistada, et kostjad alandasid tahtlikult lepingus eseme väärtust.

2. Kostja I vaidles hagile vastu.

Kostjal I oli Janar Vellakuga (kostja II seaduslik esindaja) lahutuse ja vara jagamise ajal

kokkulepe, et vaidlusalune korter läheb kostja II omandisse. Notar keeldus sellist tehingut

tegemast. Miks notar tehingu tegemisest keeldus, on kostjale I siiani arusaamatu. Seetõttu sai

korter kostja I nimele. Korteri kinkimisega kostjale II täitis kostja I kokkulepet. Kostjal I ei

olnud siis veel makseraskuseid. Need tekkisid hiljem. Kostja käib tööl ja tema palgast tehakse

võlgnevuste katteks kinnipidamisi. Hageja on kohtusse pöördunud alles tükk aega hiljem ja

maksekäsud on välja antud 11. mail 2022 ja 8. juunil 2022. Lapse huvid on kõige tähtsamad.

Kostja I tasub võlgnevusi jõudumööda.

3. Kostja II vaidles hagile vastu.

Kostja II seaduslik esindaja kinnitas, et ta tegi vara jagamise ajal ettepaneku, et vaidlusalune

korter läheb kostja II omandisse. Kostja II seaduslikul esindajal puudus igasugune teadmine

kostja I võlgadest. Kostja II seaduslik esindaja tegutses kinkelepingut allkirjastades heauskselt

kostja II huvides.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 27. juuni 2025. a otsusega hagi, tunnistas tagasivõitmise korras

kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 31. augustil 2021 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja

asjaõiguslepingu, millega kostja I andis kostja II ainuomandisse korteriomandi asukohaga

XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), ning kohustas kostjat II andma nõusolekut

kinnisasja omanikukande muutmiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja I kanda ja

mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 560 eurot.

Hagiavalduse ja sellele lisatud Pärnu Maakohtu 11. mai 2022 kohtumäärusega (maksekäsk)

tsiviilasjas nr 2-22-103824 kohustati kostjat I tasuma OK Incure OÜ-le põhivõlgnevus 2984

eurot 48 senti, kõrvalnõuded 1147 eurot 7 senti ning menetluskulud. Pärnu Maakohtu 8. juuni

2022 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-113528 kohustati kostjat I tasuma OK

Incure OÜ-le põhivõlgnevuse 4952 eurot 9 senti, kõrvalnõuded 1504 eurot 71 senti ning

menetluskulud. Nimetatud nõuete sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused kohtutäitur

Andrei Kreki juures 066/2022/1905 ja 066/2022/1539. Menetluses ei ole vaidlust kostjal I

võlgnevuste tekkimise ja võlgnevuste sundtäitmiseks täitemenetluste algatamise üle.

Rakvere notar Irma Rahnu juures 31. augustil 2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu

alusel kinkis kostja I kostjale II korteriomandi XXXXX, registriosa nr XXXXXXX. Kostjat II

kui alaealist last esindas tehingus Janar Vellak. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi kanti kostja

II korteriomandi omanikuna sisse 1. septembril 2021.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi

võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas

sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi

tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist

täitemenetluses. Kuna hageja on kostja I sissenõudja, siis viidatud sättest tulenevalt on tal

tekkinud õigus tehingu kehtetuks tunnistamise nõudmiseks.

TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing

tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Pankrotiseaduse

§ 117 lg 1 p-st 3 tulenevalt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja

alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased. Kostjad I ja II on

lähikondsed, kostja II on kostja I alaneja sugulane. Seega kehtib seadusest tulenev eeldus, et

kinkeleping kahjustab hageja huvisid, kuna ainsa vara, millele saaks sissenõuet pöörata,

kinkimisega oma lapsele muutus kostja I sisuliselt varatuks.

TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja

arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks

tunnistamise hagi esitamist. Hagi esitati 1. septembril 2022, st ühe aasta jooksul pärast

kinkelepingu sõlmimist. Seega esineb seadusest tulenev alus 31. augustil 2021 sõlmitud

kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise tõttu tekkib

kostjal II TMS § 195 lg 1 alusel kohustus kinkelepingu alusel saadu andma hageja kui

sissenõudja kasuks kohtutäituri käsutusse. Kohus asendas kinnistusraamatuseaduse (KRS) §

341 lg 8 alusel kostjate nõusolekud jõustunud kohtulahendiga.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. Menetluskuludeks on

üksnes hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 560 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on kohaldanud otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti. Maakohus on

lahendanud asja pealiskaudselt ja teinud ebaseadusliku otsuse, millega on hagi

põhjendamatult rahuldanud. Otsus on sisuliselt motiveerimata. Maakohus on viidanud TMS

§-le 188, aga pole täpsustanud, millal täitemenetlust alustati. Hageja on maksekäsu

kiirmenetluse avaldustega kohtusse pöördunud alles tükk aega hiljem ja maksekäsud on

võlgnevuse osas välja antud 11. mail 2022 ja 8. juunil 2022. Seega alustati ka täitemenetlust

hiljem kui kuus kuud.

Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal I makseraskusi. Varem ei lasknud notar

kinkelepingut vormistada teadmata põhjustel.

Tegemist on alaealise laps elukohaga. Kostja I tasub võlgnevust iga kuu. Kostja I vahetas

töökohta, et rohkem maksta.

Maakohtu järeldused on meelevaldsed ega vasta tegelikele asjaoludele. Kostja I pole võlgade

maksmisest kõrvale hoidunud. Korteri müük, nagu see plaanis on, ei kustuta võlgu ja jätab

alaealise lapse ilma elukohast. Maakohus ei arvestanud hagi rahuldamisel kõikide asjaoludega

ja lähtus ainult TMS §-st 189.

Maakohus ei analüüsinud kostja I esitatud asjaolusid. Kohtuotsuses puuduvad tõendid hagi

rahuldamiseks.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetlusulud kostjate kanda.

Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud, maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega

eksinud asjaolude või tõendite hindamisel.

7. Kostja II ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p

1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda.

9. Hageja esitas 1. septembril 2022 nõude korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, mis sõlmiti kostjate vahel 31. augustil 2021.

Tehingutega andis kostja I kostja II ainuomandisse kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXXX

aadressil XXXXXXXXXXX.

TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning

nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib sissenõudja

tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist

või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Ringkonnakohtu menetluses ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatu üle, et Pärnu Maakohtu

11. mai 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-103824 kohustati kostjat I tasuma OK

Incure OÜ-le põhivõlgnevus 2984 eurot 48 senti, kõrvalnõuded 1147 eurot 7 senti ning

menetluskulud. Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-113528

kohustati kostjat I tasuma OK Incure OÜ-le põhivõlgnevus 4952 eurot 9 senti, kõrvalnõuded

1504 eurot 71 senti ning menetluskulud. Nimetatud nõuete sundtäitmiseks on algatatud

täitemenetlused kohtutäitur Andrei Kreki juures 066/2022/1905 ja 066/2022/1539.

10. Kostja I kinkis 31. augustil 2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kostjale II

korteriomandi (dtl 22 jj). Kostjat II esindas tehingus Janar Vellak. Kostja II kanti

korteriomandi omanikuna sisse 1. septembril 2021.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud.

Apellatsioonkaebuses heidab kostja I maakohtule ette otsuse motiveerimata jätmist.

Ringkonnakohus leiab, et kostja I väited ei ole põhjendatud. Maakohus on otsuses tuginenud

menetluses esitatud asjaoludele ning ei ole materiaalõigust valesti kohaldanud. Menetluses on

pooled korduvalt ära kuulatud ning kohus on selgituskohustust täitnud.

TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu.

Riigikohus on leidnud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise

hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et

tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega (vt RKTK, 25.11.2020, 2-16-17207 p

16). Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja

tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt nt Riigikohtu 2. oktoobri

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-187/87, p 10).

Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei ole menetluses tõendanud, et sissenõudja huvisid

kinkelepinguga ei kahjustatud.

Ringkonnakohus märgib, et menetluses esitati kohtutäituri hinnang, mille kohaselt ei ole

võlga muul viisil võimalik tasuda, kui vara tagasivõitmise kaudu. Vastuseks maakohtu

päringule kinnitas kohtutäitur (dtl 91), et arvestades võlgniku sissetuleku suurust, varasemaid

kohustusi ning varalist seisu, ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku olemasoleva

vara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Võlgnikule ei kuulu registervara,

realiseerimiskõlblikku vallasvara. Kui täiteasjad nr 066/2022/1539 ja 066/2022/1905 olid

menetluses üle aasta, õnnestus selle aja jooksul täita vaid 1% võlgnevuse summast.

Hageja sai nõuded nõude loovutamise tulemusena ning õige on hageja seisukoht, et tal on

menetluses kõik esialgse võlausaldaja õigused (VÕS § 164 lg 2).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et TMS § 189 lg 1 järgse

võlgniku sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõude eelduseks ei ole see, et

võlgnevus oli olemas tehingu tegemise ajal. Ringkonnakohus märgib aga, et asja materjalide

juures on IPF Digital AS laenulepingu ülesütlemise teade (dtl 43), mille kohaselt oli kostja I

14. oktoobril 2021 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, seega oli

võlgnevus praegusel juhul eelduslikult olemas ka kinkelepingu sõlmimise ajal.

Vara tagasivõitmist ei mõjuta ka see, kas soov kinkelepingut sõlmida oli kostjal I juba

pikemat aega ning korteriomandi kinkis kostja I kostjale II seoses kostja I ja J. Vellaku abielu

lahutamisega. See, et kingina saadu on ka kostjate elukohaks, ei välista hagi rahuldamist.

Ringkonnakohus märgib, et kohus võib TMS § 45 esimese lause järgi võlgniku avalduse

alusel kinnisasja väljanõudmise täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada ka

juhul, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kostjatel on võimalus kohtule

täitemenetluses nimetatud nõue esitada.

Etteheited maakohtule ebaseadusliku otsuse tegemise kohta on põhjendamatud.

Maakohus on asjas menetluse kuueks kuuks peatanud alates 6. novembrist 2023 kuni 5. maini

2024, et selle aja jooksul võimaldada kostjatel tasuda võlgnevus hageja ees ning hageja

kaaluks sellisel juhul hagist loobumist või selle tagasivõtmist. Pärast selle tähtaja möödumist

selgitas hageja maakohtu istungil, et kostja tasumised olid väga väikesed. Igakuiselt oli täituri

kaudu laekunud hagejale ühes asjas 17 eurot 85 senti ja teises 8 eurot 58 senti.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel kostja I kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)