2-26-124/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

4. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-26-124

B2 Impact OÜ hagi V.S. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks

tsiviilasja hind 1767,77 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht: XXX, 10617

Tallinn)

Hageja esindaja

Marie Tsine (tel. +372 675 5825; e-post: XXX)

Kostja

V.S. (isikukood XXX; elukohtXXX; tel. XXX; e-post: XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 23.07.2020 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c

(edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud

laenutaotlused kokku 16 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi

iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega

edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi

kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning

sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel

leping sõlmituks 23.07.2020. a. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati

Kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja

poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4684 eurot. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku summas 5889,68 eurot, millest põhinõude katteks arvestati

3532,02 eurot, kulude katteks 104,52 eurot ja intressi katteks 2253,14 eurot. Kuna kostja

rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

detsembrikuu osamakse summas 59,22 eurot, maksetähtaeg 23.12.2024, jaanuarikuu

osamakse summas 61,85 eurot, maksetähtaeg 23.01.2025, veebruarikuu osamakse summas

64,49 eurot, maksetähtaeg 23.02.2025, märtsikuu osamakse summas 66,90 eurot,

maksetähtaeg 23.03.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

mõttes, 8.03.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja

konto kaudu. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping

23.03.2025. Kostjat teavitati 02.07.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus

1767,77 eurot, millest põhivõlgnevus 1151,98 eurot, intress 171,22 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 444,57 eurot. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Mõista

kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 315 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

2. Kostja vastuses hagiavaldusele avaldab, et on makseraskustes ja tal on lisaks mitmed

võlgnevused.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1767,77 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel

sõlmitud 23.07.2020 krediidikontoleping (dtl 14-25).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Multitude Bank p.l. vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Multitude Bank p.l. oli

oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega

(VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 23.03.2025

(dtl 49). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 4684 eurot. Samuti ei ole vaidluse

all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja iseteenindusportaali kostja poolt täidetud

laenutaotlusel märkis kostja alljärgnevad andmed: Taotluse andmed: Sissetulek: 1350 eurot

(XXX); Keskmised kohustused kuus: 450 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse

võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline

täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse

tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu

tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees,

sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole

seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid.

Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi

maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu

tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu

punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest,

millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral

konsulteerinud finantsnõustajatega. 2.10 Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud

andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille

tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

10. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 4684 eurot (dtl 27-42). Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 5889,68

(dtl 43-45) eurot. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 4684 eurot tasunud.

15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik