3-25-4741/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Legislator headnote
AI generated3-25-4741/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.02.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4741
Haldusasi
STACC OÜ ja REGIO OÜ kaebus Riigi Tugiteenuste
Keskuse riigihankes „Süvaõppe kasutusvõimalused
ruumiandmete hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“
(viitenumber 286764) 21.11.2025 otsuse tühistamiseks
osas, millega tunnistati MINDTITAN OÜ pakkumus
edukaks, ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.12.2025
otsuse vaidlustusasjas nr 278-25/286764 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad): ühispakkujad STACC OÜ ja
REGIO OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Kadri
Matteus ja vandeadvokaadi abi Merily Tamm
Vastustaja (hankija): Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud
esindaja Mihkel Rääk
Kolmas isik: MINDTITAN OÜ, volitatud esindajad
vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor
Saluveer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Mõista STACC OÜ ja REGIO OÜ-lt MINDTITAN OÜ kasuks välja menetluskulud
2800 eurot.
3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral
eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1(20)
Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279
lg 1).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna
Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 21.02.2025 riigihangete registris avatud
hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel
(Maa- ja Ruumiamet)“ viitenumbriga 286764 hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke
alusdokumendid (RHAD).
Vaidluse seisukohast on oluline RHAD Hindamismetoodika kirjeldus (edaspidi HK). HK näeb
ette, et pakkumuse kogumaksumuse eest on maksimaalsed väärtuspunktid 20 ning
projektiplaani eest on maksimaalsed väärtuspunktid 20 (p 1).
Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised
pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste
punktisummad arvutatakse valemiga: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu
punkte (20 punkti). Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" -
("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "20". Tulemus ümardatakse
täpsusega kaks kohta pärast koma (p 5).
Projektiplaani hinnatakse kahe alakriteeriumi alusel ning kahe alakriteeriumi alusel omistatud
väärtuspunktid liidetakse. Projektiplaan eest on võimalik kahe alakriteeriumi lõikes saada kokku
maksimaalselt 20 punkti.
Projektiplaani kirjeldus
Peab sisaldama:
⦁ pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust;
⦁ projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega;
⦁ meeskonnaliikmete rollide kirjeldust;
⦁ projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa (p 6).
6.1. Alakriteerium: Projektiplaani kirjeldus
Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik,
põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja
(ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna
kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates
arenduse etappides ning märgitud vastutajad Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud Projekti eelarve
on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide
kaupa.
2(20)
Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 15.
Projektiplaan on tellija vaates üldiselt ratsionaalne ja realistlik ning olulises osas läbi mõeldud ja
kirjeldatud.
Projektiplaani tegevus- ja ajakavas võib esindada väheolulisi, mittesisulisi puudusi või
küsitavusi konkreetsete etappide ja (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te)
kirjelduses või meeskonnaliikmete panuses erinevates etappides.
Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja
objektiivselt põhjendatud. Aja- ja tegevuskavas esinevad pisidetailide osas üksikud
mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole sisulised. Projekti eelarve
on esitatud selgelt või olulises osas selgelt ning annab ülevaate kulude tekkimisest tegevuste/ja/
või etappide kaupa.
Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 10.
Projektiplaan on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või ebarealistlik või ebapiisavalt läbi
mõeldud või kirjeldatud, sh
- esineb vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja/või läbiviija(te)
kirjelduses;
- ja/või pole kajastatud kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning meeskonnaliikmete
panust erinevates arenduse etappides.
-aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud kas põhjendamatult pikk
või väga lühike periood.
Projekti eelarve on esitatud tegevuste ja/või etappide kaupa, kuid selles esineb puudusi sh see on
esitatud liiga üldiselt või vajaks rohkem liigendatust, et tagada hankijale selge arusaam projekti
raames kulude tekkimisest tegevuste/ja/või etappide kaupa.
Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 5.
6.2. Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti)
Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus ette tulla
võivad probleemid. Riskide kirjeldus on põhjalik ja arusaadav (st argumenteeritud), hinnatud on
riskide esinemise tõenäosust. On leitud viisid, kuidas riske maandada ning nende valik on
põhjendatud, lisatud on vastutavad isikud.
Tellija on pakkumuse põhjal veendunud pakkujapoolses võimekuses tagada hankelepingu
nõuetekohane täitmine.
Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 5.
Välja on toodud võimalikud projektiga seotud riskid ja tõenäolised tegevuste käigus esineda
võivad probleemid. Hinnatud on riskide esinemise tõenäosust. Välja on toodud riskide
maandamise meetmed koos põhjendustega ja vastutavad isikud.. Projektiplaani ajakava ja
3(20)
tegevuskavaga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist
ja üldist võimekust riske maandada, kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik või
vastuoluline või pakkuja poolt põhjendamata. Riskianalüüs tagab tellija hinnangul mõningate
mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise.
Vastab üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 3.
Projekti aja- ja tegevuskavaga kaasnevad võimalikud riskid on välja toodud, kuid hankija
hinnangul ei hõlma kirjeldus ammendavat loetelu. Riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud
üldiselt või puudulikult ja/või ei ole hinnatud riski esinemise tõenäosust. Kõikide tegevuste
juurde ei ole lisatud vastutavaid isikuid. Projektiplaani ajakava ja tegevuskavaga seotud riskide
ja nende maandamismeetmete kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne või
ebarealistlik või ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud. Riskianalüüs ei pruugi tellija
hinnangul tagada hankelepingu nõuetekohast täitmist.
Vastab alla keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Maksimaalne väärtuspunktide arv 1.
2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 09.04.2025 esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende
hulgas MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ.
3. Hankija tunnistas 06.06.2025 otsusega edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ
pakkumuse edukaks.
Hankija hindas STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumust kokku 84,37 punktiga, MINDTITAN OÜ
pakkumust hindas hankija 80,27 punktiga (RHR materjal, 05.08.2025 VAKO kiri, asi nr 3-25-
2542, lk 2). STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse hind on 306 680 eurot. Edukaks
tunnistamise otsuse lisa 1 kohaselt hindas hankija STACC OÜ ja REGIO OÜ hinda 14,3721
punktiga. Projektiplaani hindas hankija 20 punktiga, sh projektiplaani kirjeldus 15 punkti ja
projektiplaani riskianalüüs 5 punkti, proovitööd 30 punktiga ja projektimeeskonna kogemust 20
punktiga (RHR materjal, lk 3). 14,3721+20+30+20=84,37.
MINDTITAN OÜ pakkumuse hind on 291 600 eurot. Edukaks tunnistamise otsuse lisa 3
kohaselt hindas hankija MINDTITAN OÜ hinda 15,2654 punktiga. Projektiplaani hindas
hankija 18 punktiga, sh projektiplaani kirjeldus 15 punkti ja projektiplaani riskianalüüs 3 punkti,
proovitööd 27 punktiga ja projektimeeskonna kogemust 20 punktiga (RHR materjal, lk 5).
15,2654 +18+27+20=80,27.
Pakkumustele andis punkte hindamiskomisjon (04.06.2025 hindamiskomisjoni protokoll, RHR
materjal lk 9 kajastab hindamiskomisjoni põhjendusi STACC OÜ ja REGIO OÜ ja
MINDTITAN OÜ projektiplaani põhjendustele).
MINDTITAN OÜ projektiplaani põhjendused olid järgnevad:
Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud
ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga
hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise
vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid
arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid). Metoodika on usaldusväärne,
teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis
toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et
pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust
4(20)
ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Samuti hindas komisjon kõrgelt pakkumuse
loovat lähenemist (üks segmentatsioonimudel teede, veekogude ja hoonete tuvastamiseks -
väidetavalt targem ja mitte silmaklappidega), kuigi lähenemine tekitab hankijas kõhklusi
ajakava täitmise osas ja mudeli rakendamise etapis (edasi treenimise ja täiendamise keerukus
pärast projekti lõppu). Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti
juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine (EHR, PÄA), reaalse kasu
mõõtmise töövoo loomine). Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud
puhvrit), samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli puhul ei jõua pakkuja
1. aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende
maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada,
kuid mõne teguri osas on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja
pakkuja potentsiaalne rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset)
välja toomata ja maandamata. Riskianalüüsis on määratud vastutajad. Riskianalüüs tagab
tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu nõuetekohase täitmise ja vastab seega
üle keskmise riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele (Lisa 7 Väljavõte
komisjoni hindamiseprotokollist STACC ja REGIO vs Mindtitan - 11.08.2025 hankija vastus
kaebusele, asi nr 3-25-2542).
4. MINDTITAN OÜ esitas 16.06.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)
vaidlustuse ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele
MINDTITAN OÜ pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel. Kaebaja vaidlustas hankija antud
hinnet 27 punkti proovitööle (täpsemalt hindamise kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumi
„Mudeli kood“ (Koodi kriteerium) puhul andis hankija kaebaja pakkumusele 10-st punktist 7) ja
hinnet 5 punkti projektiplaanile (täpsemalt hindamise kriteeriumi „Projektiplaan“ alakriteeriumi
„Riskianalüüs“ puhul andis hankija kaebaja pakkumusele 5-st punktist 3).
5. VAKO jättis 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 vaidlustuse
rahuldamata. VAKO otsuse kohaselt hindas hankija õiguspäraselt kaebaja pakkumise osaks
olnud proovitööd. VAKO leidis, et olukorras, kus hankija ei ole eksinud proovitöö hindamisel, ei
oleks vaidlustajal võimalik saavutada oma pakkumuse edukaks tunnistamist isegi juhul, kui
hankija oleks tema proovitööd valesti hinnanud. Seetõttu ei analüüsinud VAKO kaebaja
etteheidet projektiplaani hindamisele.
6. MINDTITAN OÜ (kaebaja) esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule (asi nr 3-25-2542)
Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.05.2025 otsuse ning VAKO 22.07.2025 otsuse tühistamiseks.
7. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.09.2025 otsusega kaebuse ning tühistas hankija
16.05.2025 otsuse ja VAKO 22.07.2025 otsuse. Kohtuotsus jõustus 26.09.2025.
Tallinna Halduskohus selgitas otsuse p-des 11-12, mis põhjusel eksis hankija, kui hindas kaebaja
proovitööd hindega 27.
Tallinna Halduskohus selgitas otsuse p-s 13, miks on hankija eksinud projektiplaani hindamisel
hindega 18.
Riskianalüüsi kriteeriumi osas on Hindamiskomisjon punktisumma 3 andmist (maksimum oli 5
punkti) põhjendanud: „Ajakava ja eelarve on üldiselt realistlikud (90€/h, lõpus 3 kuud puhvrit),
samas on pakkumusel kõrgendatud risk, et integreeritud mudeli põhjal ei jõua pakkuja 1.
aastaga nõutud osa (st 2 nähtuse tuvastamist) üle anda. Riskide ja nende maandamismeetmete
kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimelust riske maandada, kuid mõne teguri osas
on riskianalüüs puudulik. Riskianalüüsis on kõrgendatud ajakava risk ja pakkuja potentsiaalse
rahavoo risk (3 mudeli asemel on 1, st ka pikem aeg enne osamakset) välja toomata ja
maandamata.“
5(20)
Kohus märgib, et Hindamismetoodika kohaselt projekti aja- ja tegevuskava mõistlikkust ja
objektiivsust hinnati alakriteeriumi „projektiplaani kirjeldus“ all (kaebaja sai maksimumpunktid
‒ 15), mistõttu alakriteeriumi „riskianalüüs“ raames pole võimalik kaebajalt maha võtta punkte
põhjendusel, et ajakava ei ole (teatud osas realistlik). Riskianalüüsi tingimuse raames tuli
pakkujal esitada projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist takistavate
riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende vältimise
ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud. Kaebaja on välja toonud ja
selles ei ole ka vaidlust, et kaebaja esitatud pakkumuses riskianalüüsi osas on kajastatud risk
„Ajakavast ei peeta kinni“ kõige esimesena, mistõttu selles osas ei saa väita, et riskianalüüs
oleks ajakava riski osas puudulik. Vastava riski osas on kaebaja esitanud nii mõjuhinnangu,
esinemise tõenäosuse kui ka maandamismeetmed. Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava
ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames,
kuid seal andis Hankija maksimumpunktid.
8. Vastustaja viis kohtuotsuse järgselt läbi uue pakkumuste hindamise ja tunnistas 21.11.2025
otsusega edukaks pakkujaks MINDTITAN OÜ hindepunktidega 85.02 ning ühispakkujad
STACC OÜ ja REGIO OÜ jäid teisele kohale hindepunktidega 84.08.
Pakkumustele andis punkte hindamiskomisjon (19.11.2025 hindamiskomisjoni protokoll).
9. Hindamiskomisjon esitas 19.11.2025 järgmised MINDTITAN OÜ projektiplaani
põhjendused:
Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi põhjendatud
ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on metoodika väga
hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud metoodika muutmise
vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga mudeli puhul erinevaid
arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid).Metoodika on usaldusväärne,
teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on katsetava iseloomuga, mis
toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas tähelepanuväärseks seda, et
pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel tasandil ning omab head tunnetust
ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Pakkuja demonstreerib eeskujulikke võtteid
masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis ka kasutusjuhu testimine
(Ehitisregister, Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine). Pakutud projekti aja- ja
tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud
(projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt
esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on realistlik. Riskide ja nende
maandamismeetmete kirjeldus näitab pakkuja arusaamist ja üldist võimekust riske maandada.
Riskianalüüsis on määratud vastutajad. Riskianalüüs vastab täielikult riigihanke
alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.
Hindamiskomisjon andis kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele maksimaalsed punktid, st
20 punkti (15+5)
10. Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ esitasid 01.12.2025 VAKO-le vaidlustuse
vastustaja 21.11.2025 otsusele tunnistada edukaks MINDTITAN OÜ pakkumus.
11. VAKO jättis 19.12.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 278-25/286764 ühispakkujate
vaidlustuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis ühispakkujate vaidlustusmenetluse kulud
nende enda kanda (resolutsiooni p 2) ning mõistis ühispakkujatelt MINDTITAN OÜ kasuks
välja esindajate kulud 3080 eurot käibemaksuta (resolutsiooni p 3).
Ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (kaebaja) esitasid 29.12.2025 Tallinna Halduskohtule
kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsuse nr 278-25/286764 kehtetuks
6(20)
tunnistamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.11.2025 otsuse osas, millega tunnistati
MINDTITAN OÜ pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamiseks.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
12. Kaebajate tühistamisnõue põhineb sellel, et vastustaja on hindamisel eksinud, omistades
kolmanda isiku pakkumusele põhjendamatult palju hindepunkte.
Kolmanda isiku pakkumuse puudused on järgmised:
1) Projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste
vastutajate ja läbiviijatega;
2) Kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid;
3) Projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust
erinevates etappides koos vastutusega;
4) Pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik;
5) Projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist
tegevuste ja/või etappide kaupa;
6) Projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega ega lähtu ka
hankelepingus märgitud loogikast, mistõttu ei saa projektiplaan vastata hankija ootusele.
13. Hankija on tuvastanud hankemenetluse käigus mitmed puudused kolmanda isiku
projektiplaanis (06.06.2025 otsus), kuid on need tähelepanekud 21.11.2025 otsusest ilmselt
kohtumenetluse mõjul eemaldanud. Küll aga ei ole puudused kadunud pakkumusest endast.
Pakkumus ei ole kahe otsuse (06.06 ja 21.11) vahel muutunud – muutunud on üksnes
hindamiskomisjoni põhjendused.
Kaebaja esitab tabelina erinevused hindamiskomisjoni põhjendustes 06.06. ja 21.11 otsuste
puhul
7(20)
Sisuliselt on hankija seega kahe hindamise ja kolmanda isikuga pika peetud vaidluse vahel
ümber mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542
punktis 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid hindepunkte väärt
pakkumisega.
14. Projektiplaani reguleerivad RHAD HK ja Vastavustingimus.
Vastavustingimuse kohaselt: Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani
kirjeldus peab sisaldama selgelt eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse
kontrollimisel, pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele:
1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist, kirjeldab
pakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.
2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama
riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei tohi olla
tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st projektiplaan peab olema
muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise kuupäevadele.
3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa;
4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel;
5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat järgimist
takistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja tagajärg ning nende
vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja lahendusettepanekud.
15. Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning VAKO peab
kontrollima sisuliselt kolmanda isiku pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis,
8(20)
kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse
üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud
hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).
VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid
enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi, kuid kõrvaldada tuleb aga
vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.
Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid
põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada,
millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu
hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1
sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.
Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija
otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse.
Käesoleval juhul on hankija muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning
kopeerinud tegelikult hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed
hindepunktid. Sisuliste põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale
vastavuse kohta. Kohtupraktika kohaselt, mida subjektiivsem hindamiskriteerium, seda
suurem on ka hankija põhjendamiskohustus.
16. Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Nimelt ei ole kolmanda
isiku pakkumusest võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude
tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 hindepunkti saamiseks
hindamismetoodika: „Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud
kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.“ Hankija põhjendus otsuse väljavõttes on
hindamismetoodika kopeerimise tulemusel järgnev: „Projekti eelarve on esitatud detailselt
ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on
realistlik.“ Kolmanda isiku projekti eelarve on järgnev (lk 28 dokumendist „Projektiplaan“
lisas 5):
Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24
kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks
(hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h.
Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks
2*24*20h=960h. Valemis tähistab “2” kahte meeskonnaliiget ning “24” kuude arvu.
Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR. Andmeteadlase
eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Gantt-tabelist, kus on näidatud tegevused,
millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.
Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 57*40h/nädalas=2280h.
Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR. Sellest lähtuvalt on
projekti kogueelarve 86400 EUR+205200 EUR= 291600 EUR
Sellest eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide
kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid, mis on iga
mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka projekti detailset
eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis öeldakse, et etappe on
neli (4), kuid Ganttilt nähtub, et neid on pigem seitse (vaidlustuse lisa 6). On ilmne, et selline
segadus ei võimaldanud tegelikult kolmandal isikul nõutud viisil eelarve esitamist ja seeläbi ka
hankijal selle usutavuse kontrollimist.
Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt
meeskonnaliikmete arvule ja Gantt-tabelile. Seda aga hankija ei küsinud ei vastavustingimuse
9(20)
raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide saamiseks hindamisel. Oluline
on ka tähele panna, et riigihanke alusdokumentide kohaselt oli vajalik komplekteerida 3-
liikmeline meeskond, kuid kolmanda isiku projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme
töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises märgitud. Seega pidanuks hankija juba ainuüksi selle
eest hindepunkte vähendama.
Tegemist on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa, vaid
hoopis rollipõhiselt. Ühtlasi, eelarve ei ole üksnes sisult ebaselge, olles laialivalguv mitte üksnes
projektiplaanis, vaid mitme erineva pakkumuse koosseisus esitatud dokumendi vahel.
Samuti esineb mitmeid vormistuslikke puudusi, mis takistavad eelarve mõistmist, näiteks on
projektiplaanis viidatud Gantti veergudele C jne, aga neid tähiseid Ganttil endal ei ole. Gantti
graafiku ja eelarve struktuur loovad pildi, kus ainult ühe meeskonnaliikme töö (või hoopis
tegevuse) on detailides ajastatud, samal ajal kui ülejäänud meeskonna panus on fikseeritud ja
projekti tegevustega otseselt seostamata. Ganttis on näidatud tegevuse kogutöömaht
andmeteadlasele, st 57 töönädalat ehk 2280 tundi. See tähendab, et ainult andmeteadlase aeg on
Gantti ajakavas konkreetsete etappidega üheselt seotud vastavalt hindamismetoodika eeldusele.
Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht ei ole Ganttis tegevuste lõikes nähtavalt
ajastatud. Nende kulu on fikseeritud keskmiselt 20 tunnile kuus läbi kogu 24-kuulise projekti
(sh 3 puhverkuud), moodustades kokku 960 tundi. Kuna nende tundide maht on fikseeritud ja
ühtlaselt jaotatud, ei ole võimalik Gantti põhjal hinnata, millal ja kui palju nad tegelikult
panustavad igasse konkreetsesse tegevusse ja etappi. Ühtlasi ei arvesta projektiplaan ka
andmeteadkase puhkusega - 24 kuud miinus 3 kuud (puhver) töötada ilma igasuguste pausideta
40 tundi nädalas, sh ka pühade ajal, ei ole usutav ega kooskõlas töö- ja puhkeaja reeglitega.
17. Teine puudus, mis on ka eelarvega tihedalt seotud, puudutab projektiplaani kirjeldust ja
asjaolu, et Gantt ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. Gantt
kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud
konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon
andmeinseneri kohta (mainitud vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike
andmete ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille
eest projektis vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti
meeskonna liikme kohta eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib
(vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist
pinnapealselt).
Projektiplaan kirjeldab mitmeid tegevusi, mis on ühistöö, kuid mida Ganttis kajastatakse ainult
andmeteadlase tööajana. Näiteks andmete ettevalmistamine (sh vajalike andmete
ettevalmistamine) on kirjeldatud kui andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö. Kuid Ganttis on
sellega seotud tegevustel (nt andmete puhastamine ja ühtlustamine) märgitud tundide kulu ainult
andmeteadlasele. Ruumiandmete ekspert on kaasatud andmete ettevalmistusel, tulemuste
analüüsil ja järeltöötlusel, kuid tema panus neis etappides ei ole Ganttis ajaühikutes kajastatud.
Projektijuht on kaasatud küll kõigis tegevustes, tagades tegevuste edu ja kõrvaldades takistusi,
kuid tema töömahtu ei ole samuti detailsete tegevustega seostatud.
Kokkuvõtlikult on hankija läbivalt VAKO menetluses selgitanud, et: „on viidatud
meeskonnaliikmete vormile“, „Eelarve viitab GANTT tabelile“, „projektiplaanis on tehtud
arvutused viitega GANTT tabelile“, „mis on taandatav tundidele“, „Täiendavalt tuleb eelarves
arvestada“ jne. Ehk sisuliselt kinnitab hankija, et hankekomisjon pidi täiendavalt tegema
aktiivseid tuletusi, et oleks võimalik siis lõpuks tuvastada mitme erineva dokumendi peale
kokku, kas projektiplaanis nõutu on olemas.
10(20)
See viitab ilmselt ja otseselt faktile, et projektiplaan ei olnud ühtne ja terviklik, vaid selles oli
minimaalselt ikkagi väheolulisi küsitavusi, mille ületamiseks pidi hankekomisjon aktiivselt
analüüsima ka muid pakkumuse koosseisus olevaid dokumente, teostama ise arvutusi, tegema
taandusi jne. Hankekomisjoni kohustuseks ei ole aktiivselt ise pakkumuse koosseisust vajalikud
faktid tuletada, eriti olukorras, kus projektiplaani sisu reguleeris ka kohustuslik
vastavustingimus. Projektiplaanina esitletav dokument pidi sisaldama ja seega ülevaate andma
ammendavalt kõikide vastavustingimuses nr 5 märgitud asjaolude kohta ning seda nimetatud
dokument kolmanda isiku pakkumuses ei teinud.
Kui andmeteadlase 57 töönädalat (umbes 14,25 kuud) lõppevad enne projekti 24-kuulist
perioodi, siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulu on eelarvestatud kogu 24 kuu peale,
sealhulgas puhverkuude eest. Kuna projektijuhi ülesanne on muu hulgas tagada, et
andmeteadlase töö ei oleks pärsitud, ja andmeteadlase töö lõppeb varem, ei ole puhveraja
jooksul nende kahe rolli tegevused Ganttist või projektiplaanist selgelt välja loetavad, kuid
nende kulu on eelarvestatud. Küll aga on mõistetav, et projektijuhil võib ka mõningaid
ülesandeid puhverajal olla, erinevalt ruumiandmete eksperdist, kelle sisuline töö ei saa olla
teostamisel puhverajal. See tähendab, et fikseeritud eelarve ei ole puhveraja osas seotud
spetsiifilise ajastatud tööga Ganttis, seda enam, et puhvri mõte on kaitsta projekti lõpptähtaega
ning sinna ei peakski olema tegevusi planeeritud meeskonna sisulise töö teostajatel.
Puhvri mõte on kaitsta projekti tähtaega, aga kui kolmas isik planeerib sinna mingeid tegevusi
(nt ruumiandmete eksperdi tööd), siis ta tegelikult tühistab puhvri funktsiooni. VAKO leidis aga
otsuse p-s 13, et puhveraeg ei tähenda seda, et sel ajal tegevusi toimuda ei saaks. Kaebaja selle
seisukohaga ei nõustu. Projektiplaanis kasutatud puhveraeg on ajavaru, mis on planeeritud
võimalike ettenägematute viivituste või probleemide puhuks. See aeg ei ole seotud konkreetsete
tööülesannetega ega tähenda täiendavate tööde tegemist. Puhveraja eesmärk on tagada, et
projekt saaks valmis kokkulepitud tähtajaks ka juhul, kui mõni tööetapp võtab oodatust rohkem
aega. Tegemist on tavapärase projektijuhtimise praktikaga ning ühelgi juhul ei ole tegemist
varjatud tööajaga ega täiendavate kohustuste täitmise ajaga, vaid ajalise reserviga, mida
kasutatakse ainult juhul, kui projektis tekivad ootamatud asjaolud.
18. Eelnevast tulenevalt on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja
RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse
edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim. Hankija ei ole olnud hindamisel
läbipaistev ja hindamise tulemuste kujunemine ei ole kontrollitav. Vaidlustusmenetluses on
esitatud kolmanda isiku poolt hulgaliselt täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, kuid VAKO-l on
nendele tuginemisel jäänud sisuliselt analüüsimata, kas hankekomisjon nendega ka otsuse
tegemisel arvestas.
Kolmanda isiku projektiplaanis esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks vähemasti
tuvastama ja hindama mitte kõrgemalt kui 10 hindepunkti vääriliselt vastavalt
hindamismetoodikale. Projektiplaanis ei ole hankija seatud maksimaalsete hindepunktide
eeldustel nõutud andmeid selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud, kusjuures osa andmeid on
puudu ja osa andmeid pidi hankekomisjon kogu pakkumuse koosseisust tuletama. Tegemist on
vähemalt selliste (pisi)puudustega, mis eristavad ideaalset tööd keskmiselt heast tööst.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20. Vastustaja 06.06.2025 otsus, millega vastustaja tunnistas edukaks kaebaja pakkumuse, ei
puutu asjasse. Tallinna Halduskohus tühistas kohtuotsusega 3-25-2542 vastustaja otsuse,
11(20)
millega vastustaja tunnistas algselt edukaks kaebaja pakkumuse. Tulenevalt Tallinna
Halduskohtu 3-25-2542 otsusest tuli vastustajal pakkumuste hindamine riigihankes 286764
sätestatud hindamismetoodika alusel uuesti läbi viia.
21. Vastustaja viis pakkumuste hindamise uuesti läbi ning tunnistas 21.11.2025 õiguspärase
otsusega kolmanda isiku pakkumuse edukaks. Vastustaja 21.11.2025 otsuse põhjendused on
leitavad otsuse juurde kuuluvast hindamiskomisjoni protokollist. Vastustaja pidi hindama
pakkumusi sisuliselt uuesti ning selles pole midagi ebatavalist, et pakkumuste uue sisulise
hindamise käigus hindamismetoodika alusel muutuvad mõneti hindamiskomisjoni
põhjendused, seda enam kui vastustaja ka ise möönab, et kohaldas algselt
hindamismetoodikat ebaõigesti.
22. Hindamiskomisjon ei tuvastanud kolmanda isiku projektiplaanis puuduseid, mistõttu
puudub lähtuvalt hindamismetoodikast alus kolmanda isiku pakkumuse puhul projektiplaani
osas punkte vähendada. Seetõttu andis komisjon kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele
maksimaalsed 20 punkti (15+5).
23. Vastustaja esitas kõikidele pakkujatele hindamiskomisjoni põhjendused, mis olid aluseks
hindepunktide andmisele.
24. Kolmas isik on esitanud vastustajale projektiplaani riigihanke alusdokumentides (RHAD)
nõutud tingimuste kohaselt. Hindamiskomisjon on omistanud pakkumustele punkte enda
seatud hindamismetoodika alusel. RHAD ei välista projektiplaani koostamist ja vastustajale
esitamist nii, et projektiplaani peamises dokumendis viidatakse muudele pakkumuse
koosseisus esitatud dokumentidele, mis moodustavad samuti osa projektiplaani tervikust.
Vastustaja üheks oluliseks menetlustoiminguks riigihanke menetluse läbiviimisel ongi
tutvuda ja hinnata sisuliselt pakkujate esitatud pakkumusi.
25. Kolmanda isiku ehk eduka pakkuja pakkumuses ja projektiplaanis:
1) on välja toodud konkreetsed etapid ja tegevused nende peamiste vastutajate ja
läbiviijatega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud GANTT tabelile);
2) on kajastatud on kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid (projektiplaan lk 15,
detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile);
3) on selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates etappides koos
vastutusega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete
vormile);
4) pakutud ajakava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik;
5) projekti eelarve on esitatud detailselt ja kajastab hankijale selgelt esitatud kulude
tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (projektiplaan lk 28, detailse info saamiseks
viidatud GANTT tabelile).
26. Projektiplaani eelarve peatükis (lk 28) sisaldub eelarve kirjeldus, mille järgi on vastustajal
võimalik aru saada kulude tekkimise aluseks olevatest ühikutest, eelarve koostamise
valemitest ning kulude tekkimisest tegevuste ja etappide kaupa. Eelarve on detailne ja
piisavalt liigendatud. Vastavustingimustes (vastus kaebusele lisa 9) oli nõutud, et
projektiplaan sisaldaks eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või
etappide kaupa. Ajakava osa esitamine eraldi dokumendina ei ole RHADi kohaselt keelatud,
tegemist on samuti osaga projektiplaanist.
27. Kolmas isik on täitnud vastavustingimustes oleva nõude, sest eelarve kujunemise kohta on
võimalik saada piisava detailsusega infot projektiplaani kirjelduse leheküljelt 28 ja GANTT
tabelist, kust on võimalik näha tegevuste ja etappide ajakulu ning ainsa muutuva teguri
(andmeteadlase töö ajakulu) väärtusi tegevuste lõikes. Seega on võimalik arvutada
maksumus iga tegevuse ja iga etapi kohta. Tegemist ei ole kõrgema matemaatikaga.
12(20)
Tegemist on tavapärase üldteada tehtega, mida polegi võimalik muud moodi välja arvutada.
Selliste tehete teostamine on vastustajale jõukohane ja eelarve kujunemine nii tegevuste kui
etappide kaupa arusaadav, mistõttu ei olnud hindamiskomisjonil alust kolmanda isiku
eelarve tõttu punkte maha võtta. Eelarve on koostatud tunnipõhiselt ja sisaldab kõikide
meeskonnaliikmete töötasusid ning hinnangulist töömahtu tundides.
28. Kolmas isik on pakkumuses selgitanud projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi rolle ja
ülesandeid ning kirjeldanud nende tööd etappide üleselt. Kolmanda isiku projektiplaanis
tuleb selgelt välja, et andmeteadlase roll meeskonnas on keskne, projektijuht ja
ruumiandmete ekspert on kaasatud pidevalt, kuid nende töö projektis on pigem
andmeteadlast toetav. Kolmas isik on kõik arusaadavalt projektiplaanis lahti selgitanud ja
põhjendanud ning etapid ajakavas vastavad projektiplaanis kirjeldatule. Tunnid on üheselt
mõistetvalt GANTT tabelis näha. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht on
keskmistatud.
GANTT tabelis on kolmas isik seega välja toonud andmeteadlase töömahu ning teise kahe rolli
töömaht on arusaadavalt välja toodud keskmistatult ja arvutatud kokku kogu projekti peale ning
puudub vajadus nende töömaht GANTT tabelis etapiviisiliselt välja tuua.
29. Kaebaja peamine ja asjasse puutumatu etteheide on kolmanda isiku projektiplaani
vormistusele. Kaebaja soovib jätta eksliku muljet, justkui kolmas isik on esitanud
projektiplaanis killustatud info. See ei vasta tõele. Kolmas isik on esitanud projektiplaanis
tervikliku ja arusaadava info ning on kasutanud ka viiteid pakkumuses esitatud
dokumentidele, mis vähendab info dubleerimist.
30. Vastustaja täpsustas 12.01.2026 menetlusdokumendis kolmanda isiku pakkumust järgmiselt:
1) Meeskonnaliikmete rolle
2) GANTT tabeli sisu.
Meeskonnaliikmete rollid olid järgmised.
Projektijuht vastutab, et:
a. andmeteadlane panustab täies ulatuses
b. andmeteadlase töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest
c. vajadusel kaasab lisatööjõudu (Projektiplaani).
Projektijuht vastustab:
Mudeli ja koodi dokumenteerimine
Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu)
Muu dokumentatsioon ja lõputegevused
Projekti tulemusi tutvustav esitlus (GANTT tabel)
Andmeteadlane vastutab kõikide tegevuste eest GANTT tabelis ning kokkuvõttes tegevuse edu
eest.
Ruumi-andmete ekspert vastutab:
Andmete puhastamine ja ühtlustamine.
Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega).
Mudeli valideerimine ja täiustamine.
Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine.
Vastuses kaebusele punktis 2.5 on vastustaja selgitanud, et "Vastustaja hindamiskomisjon
13(20)
hindas seda, kas ja kui arusaadavalt on pakkujad selgitanud meeskonnaliikmete rolle ja panust.
Kolmanda isiku puhul on vastav info olemas ja arusaadav.". Kui rollide ja vastutuse jaotus on
projektiplaanis lahti selgitatud, siis ei ole alust punktide vähendamiseks. Hindamismetoodika
kohaselt projektiplaani kirjelduse alakriteeriumis ei hinda hindamiskomisjon panust ega
töömahtu kvantitatiivselt.
Sinise taustaga kastid on ajaperiood, millal tegevused toimuvad ning selle perioodi jooksul on
andmeteadlase töökoormus nädalate kaupa näidatud numbriga veerus "töö maht nädalates".
"Andmete täpsustav kaardistamine" nõuab andmeteadlase poolt ühe (1) nädala tööaega, ja ta
teeb seda tööd kolme nädalase perioodi jooksul, aga mitte 100% tööajast sellele projektile
pühendudes ehk näiteks ühenädalane töömaht võib jaotuda mitme nädala peale. Näiteks ka
tegevus „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)“ puhul on maht kaks (2) nädalat
(80 tundi), ent see maht jaotub põhimõtteliselt terve ajakava peale (nädalad 6 kuni 76 ehk 71
nädalat) ning iganädalane maht on väga väike. Vastav info tuleb kolmanda isiku projektiplaanist
üheselt mõistetavalt välja ning hindamiskomisjonile ei jäänud kõnealune info ebaselgeks.
Kolmanda isiku projektiplaani leheküljel 28 on selgitatud, et „Andmeteadlase eeldatav tundide
maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel
need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.“. 57 nädalat tuleb
tulba “töö maht nädalates” ülalt alla summeerides. Töökoormuste kokku summeerimise tulemus
on 57 ning see on üheselt arusaadavalt GANTT tabelis välja toodud real “Kokku andmeteaduse
töö-nädalaid”. 57 nädalat tuleneb sellest, et sellise töömahu on kolmas isik ette näinud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
31. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Eelmine otsus on asjassepuutumatu
32. Eelmine vaidlus (milles vaieldi teiste kriteeriumide üle) on käesolevas vaidluses
asjassepuutumatu, kuna see on Tallinna Halduskohtu poolt tühistatud. Otsus on jõustunud.
Kui kaebaja soovis jätkata vaidlust eelmise hindamisotsuse üle, oleks kaebaja pidanud
esitama apellatsioonkaebuse halduskohtu 15.09.2025 otsusele.
Nagu VAKO on õigesti selgitanud: „Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda
isikuga, et eelmise pakkumuste hindamise põhjendused ei oma mingit tähendust käesolevas
vaidlustusasjas, sest seisukoht tuleb võtta selles, kas 21.11.2025 Hankija otsus tunnistada
Kolmanda isiku pakkumus edukaks on õiguspärane.“
Tõepoolest, halduskohus selgitas kohtuotsuse p-s 15: „Hankijal tuleb pakkumuste
hindamine uuesti läbi viia.“ Halduskohus ei kohustanud jõustunud otsuses vastustajast
kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei olekski võimalik, sest kohus ei teosta
hindamist hankija eest. Halduskohus tuvastas vaid selle, et eelmine hindamine oli
õigusvastane.
Kaebaja pakkumus on asjassepuutumatu
33. Kaebaja on „erinevate asjaolude tõendamiseks“ esitanud kohtule enda poolt esitatud
projektiplaani (kaebuse lisa 1). Kaebaja projektiplaan on asjassepuutumatu ja see tuleb
eemaldada kohtuasja materjalidest või lihtsalt tähelepanuta jätta. Kaebaja pakkumus pole
vaidluse all.
Sel põhjusel jättis VAKO vaidlustusmenetluses rahuldamata kolmanda isiku taotluse
väljastada talle kaebaja projektiplaan: „Vaidlustuskomisjon jätab selle taotluse rahuldamata.
14(20)
Selles vaidlustusasjas on vaidlus eelkõige selles, kas kolmanda isiku pakkumust on ühe
hindamiskriteeriumi alusel hinnatud õigesti, st vaidlus ei puuduta vaidlustaja pakkumust.
See, kuidas vaidlustaja on hindamismetoodikast aru saanud ei oma ka vaidlustuse
lahendamisel mingit tähtsust, sest vaidlustuskomisjon kontrollib hankija otsuse, millega
kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati, õiguspärasust ja lähtub sellest, kas hankija on
hindamismetoodikat ja hindamiskriteeriumi õigesti kohaldanud. Mitte sellest, kuidas
vaidlustaja on hindamismetoodikat mõistnud.“
Vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust
34. Vastustaja ei ole rikkunud RHS § 47 lg 4 p-st 3 tulenevat põhjendamiskohustust.
Hindamiskomisjon esitas hankemenetlusest osavõtjatele kolmanda isiku pakkumuse
hindamise põhjendused (hindamiskomisjoni protokolli väljavõte).
35. Vastustaja ei ole üksnes piirdunud hindamismetoodika sõnastusega, kuigi ka sellest piisaks.
Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub nimelt sellest, kui üldine on hindamismetoodika.
Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi metoodika on väga detailne: „Projektiplaani kirjeldus
on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi
mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused
ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses
esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse
etappides ning märgitud vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve on esitatud
detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.
Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“
Kui hankija annab pakkumusele 15 punkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik
eelviidatud laused. Isikut soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad
kui isikut koormava haldusakti nõuded. Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus
(HMS § 2 lg 2), kohaldatakse analoogia korras hankija otsustele HMSis haldusakti kohta
sätestatut.
36. Riigikohus on selgitanud, et hindamisotsus ei pea olema üdini detailne. Piisab sellest, kui
sealt nähtub, millisele alusele hankija otsustus tugineb. Vaidluse korral saab hankija oma
otsuse põhjendusi täpsustada. Seadus ei nõua hankijalt hindamisotsuse põhjendamist sellise
detailsusega, nagu ta arusaadavalt teeb vaidlustusmenetluses.
Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus
37. Kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi.
See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii kaalutlus- kui hindamisotsuste korral. Samale
Riigikohtu praktikale on otsuses viidanud ka VAKO. Euroopa Kohus on korduvalt
selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega
võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata
hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume.
Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ei sisalda väidetud puudusi
38. Vastustaja ei tuvastanud kolmanda isiku projektiplaanis ühtegi puudust, mis õigustaks
punktide vähendamist. Ainuüksi sellest, et kaebaja esitab kolmanda isiku pakkumuse kohta
rea ebaõigeid väiteid, mida on seejärel vastustajal vaja vaidlustus- ja kohtumenetluses
hakata ümber lükkama, ei tulene, et projektiplaanis on küsitavused.
39. Kolmanda isiku projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine
tundide maht ning summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28).
15(20)
Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest
(vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu nähtub etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on
täiendavalt selgitatud erinevate spetsialistide ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani
kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on
kolmas isik esitanud ammendavad andmed, mis võimaldavad selgelt mõista kulude
tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (kuigi hindamismetoodika nõuab üht või teist).
Kolmanda isiku pakkumusest ei saa jääda mingit ebaselgust selles, kuidas eelarve kujuneb.
VAKO on otsuses õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku eelarve kujunemine on selge.
40. Ka kaebuses heidab kaebaja pidevalt ette, et andmed eelarve kohta on esitatud erinevate
dokumentide peale.27 See etteheide on selgelt otsitud. Pakkumusi hindab hankija, kelle
jaoks oli projektiplaan esitatud arusaadaval kujul. Hindamismetoodika ei keela ristviidete
kasutamist, see on praktikas mahukate dokumentide puhul tavapärane.
41. Kaebaja heidab ette, et GANTT tabelis on esitatud üksnes andmeteadlase aeg ja seega pole
ülejäänud meeskonna töömaht tegevuste lõikes ajastatud.30 Kaebaja eksitab kohut
teadlikult. Nagu kolmas isik on korduvalt selgitanud: GANTT tabelis on andmed üksnes
andmeteadlase kohta põhjusel, et tema panus projektis on muutuv. Projektijuhi ja
ruumiandmete eksperdi kohta on esitatud keskmine igakuine tundide maht, kuna nad on
projekti kaasatud läbivalt. Tegevused, mida see tundide maht hõlmab, on esitatud
projektiplaani etappides ja meeskonnaliikmete vormil.
42. Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Ainus ajakavaga seostatav väide on
kaebaja etteheide n-ö puhveraja kohta: kuna projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi
keskmine töökoormus 20 tundi kuus on arvutatud kogu lepinguperioodiga, on tegevused
planeeritud ka puhveraega, mis tühistab puhveraja mõtte. Kuigi kaebusest pole tegelikult aru
saada, millise hindamismetoodika punkti kohta see etteheide käib, ei ole etteheide igal juhul
õige. Ühtegi põhitegevust pole puhveraega planeeritud. Projektijuhi ja ruumiandmete
eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega seetõttu, et puhverajal võib tekkida
vajadus toetada projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraja mõtte tühistaks hoopis
olukord, kus viimasel kolmel kuul ei ole kellegi tööd eelarvestatud ega ressurssi planeeritud.
See tähendaks, et puhveraega tegelikult polegi, kuna meeskonnaliikmed niikuinii
kättesaadavad pole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
43. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja 21.11.2025 otsuse ja VAKO 19.12.2025
otsuse tühistamiseks puudub alus.
Vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust
44. Vastustaja hindamiskomisjon hindas pärast Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsust asjas nr
3-25-2542 uuesti pakkumusi ja jõudis järeldusele, et kolmanda isiku projektiplaani
kirjeldusele saab anda 15 punkti ja projektiplaani riskianalüüsile 5 punkti, seega kokku 20
punkti.
Vastustaja esitas hindamiskomisjoni põhjendused kaebajale (vastus kaebusele lisa 13),
mistõttu ei saa rääkida otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisest.
Vastustaja on pakkumuse hindamisel põhjendatult lähtunud pakkumuse koosseisus olevatest
dokumentidest ja võtnud aluseks RHAD dokumendid
16(20)
45. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et hindamiskomisjon lähtus kolmanda isiku projektiplaani
kirjeldusele hindepunktide andmisel põhjendatult pakkumuse koosseisus olevatest
järgmistest dokumentidest (VAKO otsuse p 12):
1) Projektiplaan;
2) Andmed meeskonna liikmete kohta;
3) GANTT.
VAKO veendus nende dokumentide olemasolus ja kontrollis hindamiskomisjoni tegevust ja
hankija esitatud põhjendusi kolmanda isiku pakkumuse hindamisel.
Kohus tegi läbi samasuguse kontrolli (need 3 dokumenti on kättesaadavad VAKO toimikust,
vaidlustuse lisad 5, 6, 8, dtl 57-84, 85, 89-99).
Kohus nõustub VAKO-ga, et neid kolme dokumenti tuli hinnata koosmõjus, sest kolmas isik
oli oma pakkumuse selliselt üles ehitanud ning selline kolmanda isiku pakkumus on
kooskõlas RHAD dokumentidega HK ja Vastavustingimus.
46. HK p 6.1 näeb ette, et Projektiplaani kirjeldust hinnatakse maksimaalselt 15 punktiga, kui:
Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik,
põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja
(ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna
kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates
arenduse etappides ning märgitud vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve
on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide
kaupa.
Hindamiskomisjon esitas järgmised põhjendused (põhjenduste väljavõte, vastustaja vastus
kaebusele lisa 6):
Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja
objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt
ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on
realistlik.
Ajakava ja tegevuskava hindamine on õiguspärane
46.1. Seega on hinnatud pakkumuse ajakava ja tegevuskava ning leitud, et see on objektiivselt
põhjendatud. „Objektiivselt põhjendatud“ tähendab ühtlasi, et hindamiskomisjon on hinnanud
projektiplaani läbimõeldust ja kirjeldatust.
Tegevuskava tähendab meeskonnaliikmete rolle, tegevusi ja vastutus projekti konkreetsete
etappide osas. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vaidlustuse korral on vastustajal võimalik
VAKO ja kohtumenetluses anda lisaselgitusi selle kohta, kuidas on toimunud tegevuskava
hindamine.
Kohtule on hindamiskomisjoni hinnang tegevuskavale arusaadav, sest see tuleneb välja kogumis
pakkumuse 3 dokumendist: 1) Projektiplaan; 2) Meeskonnaliikmete vorm 3) GANTT tabel.
Projektiplaani dokumendi lk 15 koos GANTT tabeliga annavad ülevaate projekti etappidest ja
vastutajatest. Vastutaja esitas sellest koondi 12.01.2026 menetlusdokumendis:
17(20)
Projektijuht vastutab, et:
a. andmeteadlane panustab täies ulatuses
b. andmeteadlase töö ei oleks pärsitud projekti-ülestest teguritest
c. vajadusel kaasab lisatööjõudu (Projektiplaani).
Projektijuht vastustab:
Mudeli ja koodi dokumenteerimine
Lõpparuanne (vähemalt 4 nädalat enne projekti lõppu)
Muu dokumentatsioon ja lõputegevused
Projekti tulemusi tutvustav esitlus (GANTT tabel)
Andmeteadlane vastutab kõikide tegevuste eest GANTT tabelis ning kokkuvõttes tegevuse edu
eest.
Ruumi-andmete ekspert vastutab:
Andmete puhastamine ja ühtlustamine.
Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega).
Mudeli valideerimine ja täiustamine.
Muudatuste tuvastuse meetodite arendamine.
Kohus kontrollis, et nimetatud tegevused vastavad dokumentidele Projektiplaan (lk 15) ja
GANTT tabelile.
Järelikult ei ole hindamiskomisjon eksinud tegevuskava hindamisel.
Ajakava osas on välja toodud viide puhvrile, mis oli projekti puhul nõutav.
Eelarve hindamine on õiguspärane
46.2. Projekti eelarve hindamise aluseks oli tegevused ja/või etapid.
Kolmanda isiku projekti eelarve on kogumis välja toodud Projektiplaanis ja GANTT tabelis.
Projektiplaanis lk 28 on järgmine põhjendus:
Projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 EUR/h. Projekti kestuseks on arvestatud 24
kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks
(hõlmab ka kolme viimast puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks hindame 20h.
Seega saame projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi summaarseks tundide kuluks
2*24*20h=960h. Valemis tähistab “2” kahte meeskonnaliiget ning “24” kuude arvu.
Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 960h*90 EUR/h=86400 EUR. Andmeteadlase
eeldatav tundide maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused,
millistel nädalatel need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.
Gantt-tabelist lähtuv andmeteadlase töönädalate maht on 57, mis teeb 57*40h/nädalas=2280h.
Tunnihinnaga 90 EUR/h teeb see eelarve 2280h*90 EUR/h=205200 EUR. Sellest lähtuvalt on
projekti kogueelarve 86400 EUR+205200 EUR= 291600 EUR.
Seega on esitatud detailselt eelarve kujunemine.
GANTT tabeli osas on asjakohane vastustaja 12.01.2026 selgitus:
Sinise taustaga kastid on ajaperiood, millal tegevused toimuvad ning selle perioodi jooksul on
andmeteadlase töökoormus nädalate kaupa näidatud numbriga veerus "töö maht nädalates".
18(20)
"Andmete täpsustav kaardistamine" nõuab andmeteadlase poolt ühe (1) nädala tööaega, ja ta
teeb seda tööd kolme nädalase perioodi jooksul, aga mitte 100% tööajast sellele projektile
pühendudes ehk näiteks ühenädalane töömaht võib jaotuda mitme nädala peale. Näiteks ka
tegevus „Jooksev koostöö hankija andmete ettevalmistaja(tega)“ puhul on maht kaks (2) nädalat
(80 tundi), ent see maht jaotub põhimõtteliselt terve ajakava peale (nädalad 6 kuni 76 ehk 71
nädalat) ning iganädalane maht on väga väike. Vastav info tuleb kolmanda isiku projektiplaanist
üheselt mõistetavalt välja ning hindamiskomisjonile ei jäänud kõnealune info ebaselgeks.
Kolmanda isiku projektiplaani leheküljel 28 on selgitatud, et „Andmeteadlase eeldatav tundide
maht nädalates on välja loetav Ganttt-tabelist, kus on näidatud tegevused, millistel nädalatel
need toimuvad ning milline on andmeteadlase töökoormus iga tegevuse all.“. 57 nädalat tuleb
tulba “töö maht nädalates” ülalt alla summeerides. Töökoormuste kokku summeerimise tulemus
on 57 ning see on üheselt arusaadavalt GANTT tabelis välja toodud real “Kokku andmeteaduse
töö-nädalaid”. 57 nädalat tuleneb sellest, et sellise töömahu on kolmas isik ette näinud.
Järelikult ei ole hindamiskomisjon eksinud eelarve hindamisel.
47. Projektiplaani kirjelduse hindamine on hindamisotsus, see tähendab kvaliteedi hindamine.
Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses, et kohtul tuleb kontrollida, kas hindamine toimus
RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja
kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda
omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-
718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa
üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/24, p 31; otsus
asjas nr 3-3-1-50-15, p 23).
Kohtu hinnangul toimus kolmanda isiku pakkumuse koosseisus oleva projektiplaani kirjelduse
hindamine RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). Kohtu
jaoks on hindamiskomisjoni põhjenduste ja vastustaja vaide- ja kohtumenetluses antud
selgituste alusel kõrvaldatud kahtlus, et kolmanda isiku projektiplaani kirjelduse hindamine ei
olnud õiguspärane.
Kokkuvõte
48. Kolmas isik on õigesti märkinud, et nii kaebaja kui ka kolmanda isiku projektiplaani
kirjeldust hindas hindamiskomisjon maksimaalsete punktidega. Seega sai otsustavaks
pakkumuse maksumus, mis oli kolmandal isikul madalam. Järelikult tunnistas vastustaja
21.11.2025 otsusega õiguspäraselt edukaks pakkumuseks kolmanda isiku pakkumuse.
Eelmine hindamine
49. Tallinna Halduskohus tühistas 15.09.2025 otsusega asjas nr 3-25-2542 hankija varasema
06.06.2025 otsuse ja kohustas kohtotsuse p-s 15 hankijat uuesti pakkumusi hinnata.
Halduskohus ei andnud hankijale suuniseid pakkumuste hindamisel. Halduskohtu otsuse p-s
13 toodud põhjendusest nähtuvalt eksis hindamiskomisjon eelmisel korral selles, et hindas
valesti 6.2. Alakriteerium: Riskianalüüs (maksimaalselt 5 punkti). Riskianalüüsile
hindepunktide andmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vaidluse esemeks on 6.1.
Alakriteeriumile: Projektiplaani kirjeldus hindepunktide andmine ja põhjendused.
Kohus nõustub vastustajaga, et uuel hindamisel oli tal õigus oma varasema otsuse
põhjendusi muuta. Kuna langes ära hindepunktide vähendamine ajakava riski teemal
(15.09.2025 kohtuotsuse p 13), siis oli hindamiskomisjon õigustatud uuel hindamisel
19(20)
tõdema, et Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit).
Järelikult ei mõjuta hindamise põhjenduste muutmine 21.11.2025 otsuse õiguspärasust.
Kaebaja projektiplaani kirjeldus ei ole asjakohane
50. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vastustaja 21.11.2025 otsuse õiguspärasuse hindamisel
ei saa kasutada võrdlevat meetodit. Järelikult ei ole kaebaja esitatud tema projektiplaani
kirjeldus asjakohane dokument ja kohus jätab selle tähelepanuta.
51. Eeltoodud põhjustel on vastustaja 21.11.2025 otsus ja VAKO 19.12.2025 otsus
õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
Menetluskulud
52. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §
109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuivõrd
otsus tehakse kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku menetluskulud
(HKMS § 108 lg 8).
Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude
väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa
kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa
käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta
(Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).
Kolmas isik taotles 19.01.2026 kaebajalt 2046 eurot õigusabikulude käibemaksuta
väljamõistmist ning 26.01.2026 täiendavate seisukohtade osas lisaks 1342 eurot väljamõistmist.
Kohus möönab, et kolmas isik esitas täiendavad seisukohad vastusena kaebaja 19.01.2026
seisukohtadele. Kuid nagu ka vastustaja, leiab kohus, et täiendavad seisukohad ning seega ka
vastus neile on osaliselt varasemate seisukohtade kordamine, mistõttu ei ole nende tervikuna
kaebajalt väljamõistmine põhjendatud.
Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on kaebajalt välja mõista kolmanda isiku menetluskulud
2800 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom
20(20)