3-25-601/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-601

Haldusasi

X.X. riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2025.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2025. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 11. märtsil 2025 X.X. riigi õigusabi taotlus Euroopa

Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Taotlusest võib aru saada nii, et taotleja soovib

riigi õigusabi seoses haldusasja nr 3-24-776 menetlusega, mis on lõppenud. 28. jaanuari 2025.

a määruse alusel jättis Riigikohtu halduskolleegium X.X. teistmisavalduse Tallinna

Halduskohtu 2. juuli 2024. a määruse peale menetlusse võtmata.

2. Tallinna Halduskohus andis 12. märtsi 2025. a määrusega X.X. riigi õigusabi taotluse

kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kohus selgitas, et Riigikohtu seisukohtade järgi

tuleb EIK-i pöördumiseks riigi õigusabi taotluse esitamisel lähtuda taotleja elukohast. Kuna

taotleja elukoht on Võru linnas, tuli riigi õigusabi taotlus esitada Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus edastas 7. aprilli 2025. a määrusega X.X. riigi õigusabi taotluse osas,

milles taotleja soovib talle esindaja määramist seoses tööõnnetuse ja kutsehaigusega,

lahendamiseks Tartu Maakohtule (resolutsiooni punkt 1) ja jättis X.X. riigi õigusabi taotluse

osas, milles ta soovib endale esindaja määramist EIK-i kaebuse koostamiseks seoses

haldusasjaga nr 3-24-776, rahuldamata (resolutsiooni punkt 2).

Tartu Halduskohus selgitas, et lähtudes kohtule esitatud õigusabi taotlusest, sellele lisatud

dokumentidest ja taotleja pöördumisest kohtule, mõistab kohus, et X.X. soovib riigi õigusabi

korras esindajat kahe erineva probleemiga. Kohus mõistis, et X.X. soovib riigi õigusabi korras

esindajat seoses tööõnnetuse ja kutsehaiguse küsimusega ning teiseks selleks, et esitada

kaebus EIK-le seoses haldusasjaga nr 3-24-776. Esimesel juhul on taotleja riigi õigusabi

taotlust pädev lahendama Tartu Maakohus. Teise probleemiga seoses ei ole taotlejal võimalik

EIK-i poole pöörduda, sest möödunud on neli kuud viimasest siseriiklikust otsusest

haldusasjas nr 3-24-776, mistõttu ei ole kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav.

4. Kaebaja esitas 2. novembril 2025 Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 7. aprilli 2025. a määruse peale. Määruskaebusele on lisatud füüsilise isiku

menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku

seisundi kohta.

Kaebaja märgib, et soovib esitada kaebuse. Vaidlusaluseks on kutsehaigus ja sellega seonduv

nõue. Kaebaja ei olnud teadlik, et kui pöörduda peale riiklike institutsioonide ammendumist

EIK poole, on selle tähtajaks neli kuud. Teadmatuse tõttu soovib kaebaja aega ennistada.

Kaebaja palub ennistada menetlus koos menetlusabi rakendamisega. Menetlusabi vajab

kaebaja riigilõivu ja õigusabiga seotud asjaajamisteks.

5. Kaebaja esitas 15. novembril 2025 ringkonnakohtule taotluse sooviga vahetada

advokaati, kes on spetsialiseerunud tööõnnetustele, nimetada selleks Olavi-Jüri Luik ning 3.

detsembril 2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks koos füüsilise isiku menetlusabi taotluse

ning teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Arvestades vaidluse asjaolusid mõistab Tartu Ringkonnakohus, et kaebaja 3. detsembril

2025 esitatud riigi õigusabi taotlusega soovib kaebaja endale esindajat käesolevas

haldusasjas.

7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi

õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse

olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist (RÕS § 7). Taotlus riigi

õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Asjaoludest tulenevalt

puuduvad esitatud määruskaebusel eduväljavaated. Seega on taotleja võimalused oma

õiguste kaitseks määruskaebemenetluses ringkonnakohtus ilmselgelt vähesed.

8. Ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks tähelepanuta, kuna määruskaebemenetlus on lõivuvaba.

9. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

10. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kuna

kaebaja soovis esindajat, et pöörduda EIK-i, kuid kaebus EIK-le ei oleks nõuetele vastav

(RÕS § 37 lg 3).

11. Haldusasjas nr 3-24-776 Tallinna Halduskohus tagastas 2. juuli 2024. a määrusega

kaebaja kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. septembri 2024. a määrusega kaebaja

määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2024. a määruse

resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis 12. novembri 2024. a määrusega kaebaja

määruskaebuse menetlusse võtmata ning 28. jaanuari 2025. a määrusega X.X.

teistimisavalduse Tallinna Halduskohtu 2. juuli 2024. a määruse peale menetlusse võtmata.

X.X. esitas riigi õigusabi saamiseks taotluse Tallinna Halduskohtule 11. märtsil 2025. Õige

on halduskohtu seisukoht, et kaebaja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid

haldusasjas nr 3-24-776 ja EIK-i kaebusega pöördumiseks ette nähtud neljakuuline tähtaeg

on möödunud. Asjas 2. juulil 2024 tehtud Tallinna Halduskohtu lõpplahend jõustus 12.

novembril 2024 Riigikohtu määrusega. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, et esitada kaebus EIK-

le, kuid kohtutele äratuntavalt ei vastaks kaebaja kaebus nõuetele ja EIK ei võtaks kaebust

vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii vaidlus õigusabi määramise üle ja määruskaebuse

sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini.

12. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev vaidlus on ainult selle üle, kas kaebaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks rahuldada või jätta rahuldamata. Ühegi kaebaja

tõstatatud probleemi sisulist menetlust käesoleva haldusasja raames ei toimu.

Ringkonnakohus ei saa lahendada kaebaja taotlust menetluse ennistamiseks, kuna EIK-le

kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud EIÕK art 35 lg-s 1 ja ringkonnakohus ei saa seda

muuta. Käesolevas asjas on kohtud leidnud, et kuna kaebuse esitamine EIK-le toimuks

hilinenult, ei ole põhjendatud määrata kaebajale riigi õigusabi.

13. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse

hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu 7. aprilli 2025. a määruse kätte e-toimiku kaudu samal

päeval, s.o 7. aprillil 2025 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 22.

aprill 2025. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 2. novembril 2025.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtu määruse kättesaamise ja

ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise vahele jääval ajavahemikul teistes menetlustes

kohtule mitmeid menetlusdokumente. Nii esitas kaebaja Tartu Maakohtule avalduse 7. mail

2025 (tsiviilasi nr 2-25-2148); hagiavalduse 11. juunil 2025, täiendava seisukoha ning

menetlusabi taotluse 13. juunil ja 15. juunil 2025 (tsiviilasi nr 2-25-9184); uue avalduse 4.

augustil 2025 ja avalduse täienduse 7. oktoobril 2025 (tsiviilasi nr 2-25-13536); hagiavalduse

9. augustil 2025, määruskaebuse 15. augustil 2025, täiendavaid arvamusi augustis 2025

(tsiviilasi nr 2-25-13017). Lisaks esitas X.X. Tartu Ringkonnakohtule 26. mail 2025

määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-25-5382, 4. juulil 2025 määruskaebuse haldusasjas nr 3-25-

1473 ja 19. augustil 2025 määruskaebuse haldusasjas nr 3-25-2728, mistõttu ei saa väita, et

kaebajal on olnud takistatud kohtuga suhtlemine ja seetõttu võiks esineda mõjuv põhjus

ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Hoolimata asjaolust, et

ajavahemikul 8. aprill 2025 – 22. aprill 2025 ei ole kaebaja kohtutele avaldusi esitanud, on ta

olnud aktiivne kohtutega suhtlemisel pärast käesolevas asjas määruskaebuse esitamise

tähtpäeva saabumise ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise vahelisel perioodil (mai –

november 2025). Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks

küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt

esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

(allkirjastatud digitaalselt)