3-25-2364/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2364

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsuse nr

15.3-3.1/1729-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamise nõudes jätkata kaebaja taotluse menetlemist

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Marta

Gromtsev, Ragne Õunap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

06.03.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X. X esitas 14.02.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa taotluse

välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel töötamiseks Eltanin Design OÜ-s.

2. PPA lõpetas 15.07.2025 otsusega nr 15.3-3.1/1729-1 X. Xi tähtajalise elamisloa taotluse

menetluse. PPA selgitas kaebajale korduvalt, et PPA peab hindama, kas taotleja kujutab ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule ning palus esitada Venemaa Föderatsiooni (edaspidi

Venemaa) sõjaväepileti või tõendi, mis dokumentaalselt kinnitab Venemaal sõjaväeteenistusest

vabastust. PPA palus teavitada kui vajatakse lisaaega. PPA selgitas 14.07.2025 kaebajale, et

lisadokumentide esitamata jätmisel jätab PPA taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel.

Kaebaja selgitas 01.07.2025, et ei saa vastavaid tõendeid esitada, kuna ta ei ole läbinud

sõjaväeteenistust ega ole olnud sõjaväes arvel. PPA ei saanud kaebajalt nõutud tõendeid.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2025 X. Xi kaebus PPA 15.07.2025 otsuse nr 15.3-

3.1/1729-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, PPA kohustamise nõudes jätkata kaebaja taotluse

menetlemist. Kohus võttis 22.07.2025 määrusega menetlusse X. Xi kaebuse PPA 15.07.2025

otsuse nr 15.3-3.1/1729-1 tühistamise nõudes, PPA kohustamise nõudes jätkata X. Xi taotluse

menetlemist. X. X eelnevat ei vaidlustanud.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna kaebaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel esitada

PPA-le nõutud dokumenti. Kaebaja on sündinud ja kasvanud Ukrainas. 2014. a, kui Donbassis

algas sõda, saatsid vanemad kaebaja Moskvasse elama. Kaebaja võttis Venemaa kodakondsuse

eesmärgiga lihtsustada töölubade saamist ning vältida bürokraatiat.

5. Kaebaja ei registreerinud ennast pärast Venemaa kodakondsuse saamist sõjaväekohustuslasena,

kuna tal puudus püsiv elukoht. Samuti ei teavitanud Venemaa ametkond kaebajat vastavast

kohustusest. 2022.a, peale sõja algust, lahkus kaebaja Venemaalt. Kaebaja lahkus Venemaalt koos

abikaasaga, kes omandas samuti Venemaa kodakondsuse. Kaebaja ei saa Venemaale tagasi

pöörduda moraalsetel ja turvalisuse kaalutlustel.

6. Kaebaja elab ja töötab äriühingus Eltanin Design OÜ. Kaebaja maksab makse ning tööandja

vajab kaebaja panust. Kaebaja on valinud teadlikult Eesti oma uueks koduks, kuna Eestis

väärtustatakse stabiilsust, õiguskindlust, turvalisust, vabadust, inimõigusi. Eestis saab kaebaja luua

normaalse ja rahuliku elu, mis on Venemaal ning Ukrainas võimatu.

7. Eestis elavad kaebaja abikaasa ema, kaebaja vend ning sõbrad ja kaasmaalased Donetskist.

Sotsiaalsed sidemed aitavad kaebajal integreeruda ja moodustavad tugeva aluse täisväärtuslikuks

eluks Eestis.

8. Kaebaja proovis saada Venemaalt tõendit sõjaväekohustuse kohta läbi internetilehe Goslugu,

kuid kõik toimingud seoses sõjaväelise staatusega nõuavad isiklikku kohalolekut Venemaal.

Samuti ei ole seda võimalik teha volituste kaudu, kuna kaebajal ei ole Venemaal usaldusväärseid

inimesi, kes saaksid seda teha kaebaja eest.

9. Kaebaja võidakse tagasipöördumisel Venemaale, mobiliseerida ning kohustatakse osalema sõjas

päritoluriigi vastu. Kaebaja soovib loobuda Venemaa kodakondsusest, kuid ei ole vastava

menetlusega alustanud. Kaebaja soovib eelnevalt seadustada oma Eestis viibimise. Lisaks tuleks

kaebajal suhelda kodakondsusest loobumisel Venemaa saatkonnaga, mis on tema Eestis viibimise

seadustamisega seonduvalt keeruline.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaatamata PPA korduvatele palvetele, pole kaebaja

esitanud kõiki nõutud andmeid, millest tulenevalt puudus PPA-l võimalus selgitada välja kõiki

tähtsust omavaid asjaolusid kaebaja taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja pole esitanud

dokumenti, mis kinnitab tema sõjaväelisi kohustusi või nende puudumist. Asjakohaste tõendite

esitamata jätmisel puudub PPA-l võimalus kaebaja taotluse osas sisulise otsuse tegemiseks.

11. Välismaalane on kohustatud tõendama menetluses tähtsust omavaid asjaolusid (VMS § 19 lg

1), esitades haldusorgani nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid (VMS § 31

lg 1). Kaebaja pole toonud välja objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal nõutud tõendi esitamist.

12. Asjasse ei puutu kaebaja Venemaa kodakondsuse omandamise põhjus. Kaebaja pidi arvestama

sellega, et kodakondsusega ei kaasne mitte ainult õigused ja soodustused, vaid ka kohustused

2(5)

kodakondsusjärgse riigi ees (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Kaebaja väide, et ta pole

kunagi olnud sõjaväes arvele võetud, läheb vastuollu tema varasemalt antud selgitustega, et teda

kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid põlvevigastuse tõttu ei läbinud ta kohustuslikku sõjaväeteenistust.

Seega on PPA-l alust arvata, et kaebaja on Venemaal sõjaväes arvele võetud. Arvestades asjaoluga,

et kaebaja on hetkel 29 aastat vana, on põhistamata tema hinnang, et sõjakomissariaati pöördumisel

ta mobiliseeritakse. Kuigi kaebaja ei pruugi enam kutsealune olla, st tal ei ole kohustusliku

kaitseväeteenistuse läbimise kohustust, siis sõjaväes arvele võtmise korral võib kaebaja olla

kaitseväekohustuslane ning tal võivad säilida seaduslikud kohustused Venemaa relvajõudude ees.

13. PPA-l peab olema võimalus hinnata, kas välismaalase Eestis elamine on kooskõlas avalike

huvidega ning vastab avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13). Vastava

hinnangu andmiseks peab kaebaja oma kaitseväekohustuslase staatust tõendama.

14. Välismaalasel ei saa üldjuhul olla õiguspärast ootust, et talle antakse Eestis viibimisõigus.

Alates 24.02.2022, mil Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukrainas, on Eesti

ametiasutused asunud Venemaa kodanikega seoses üle vaatama ohuhinnanguid. Venemaa

kodanike põhjalik kontrollimine on õigustatud. Venemaa sissetung Ukrainasse algas juba 2014. a.

Vaatamata Donbassis (kust kaebaja pärit on) alanud sõjategevusele lahkus kaebaja 18-aastastena

Venemaale, jäi Venemaale elama ning tegi teadliku valiku omandada Venemaa kodakondsus, kuigi

Venemaa agressioonisõda kaebaja sünnijärgse kodakondsusriigi vastu olevat vastuolus kaebaja

poliitilise meelsusega. Menetluse läbiviimisel puudus PPA-l põhjus kohelda kaebajat teistest

Venemaa kodanikest erinevalt.

15. Kaebaja selgitused Eestiga tekkinud sidemete kohta on asjakohatud. PPA jättis kaebaja

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, st ei lahendanud taotlust sisuliselt. PPA oleks saanud

kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust sisuliselt menetleda ning eraeluliste aspektidega arvestada, kui

kaebaja oleks esitanud kõik küsitud andmed ja dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuses toodud põhjendustega, ega pea

vajalikuks neid kogu ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus

järgmist.

17. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on Venemaa kodakondsus (dtl 7) ja Ukraina

kodakondsus (dtl 5). VMS § 13 kohustab PPA-d hindama, kas välismaalase Eestis elamine on

kooskõlas avalike huvidega ning vastab avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.

Eelnevatel põhjustel kohustas PPA kaebajat 06.05.2025 e-kirjaga (dtl 15), 30.05.2025 e-kirjaga

(dtl 12), 03.06.2025 e-kirjaga (dtl 16) esitama tõendi, mis kinnitab, et kaebaja ei ole praegu

sõjaväekohustuslane. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei esitanud PPA-le küsitud tõendit.

18. PPA jättis kaebaja elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata, kui isik ei esita

haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku

pingutusega või mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja eelnimetatud tõendi

esitamata jätmine haldusmenetluses oli selline asjaolu, mis tingis kaebaja taotluse sisulise

läbivaatamise võimatuse.

19. Kaebaja esitas PPA-le Ukraina Kaitseministeeriumi tõendi, millest nähtuvalt on kaebaja kuni

06.05.2026 kutsealune (dtl 55). Venemaa kodakondsusega seonduvalt selgitas kaebaja PPA-le

sama, mis kohtule kaebuses, et ta ei ole sõjaväeteenistust läbinud ega ole Venemaal

sõjakomissariaadis arvel. Samuti puudub kaebajal võimalus Venemaale sõitmata saada vajalikku

dokumenti tema turvalisuse kaalutlustel. Venemaa riigiteenuste portaalist nähtub, et jaotises

"Sõjaväepilet" on märgitud sõna "lisada", mis tähendab selle puudumist dokumendiregistris.

Eelnev kinnitab, et kaebajale ei väljastatud sõjaväepiletit ja ta ei ole arvel (dtl 131). Kaebaja

3(5)

selgitas kohtule, et ta ei soovi minna Venemaale tõendi järgi turvalisuse kaalutlustel, kuna teda

võidakse mobiliseerida ning sundida sõdima päritoluriigi ehk Ukraina vastu.

20. PPA-l tuleb taotluse menetlemisel lähtuda isikust tulenevatest asjaoludest ning kohtul tuleb

hinnata, kas PPA on piisavalt põhjendanud, miks vastava tõendi puudumine takistab taotluse

sisulist läbivaatamist. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et ilma vaadeldava tõendita ei ole

PPA-l võimalik hinnata, kas kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale või Eesti julgeolekule. Kohus

nõustub eelnevas vastustajaga. Kaebaja on Venemaa kodanik, kes on kohustatud Venemaa

konstitutsiooni § 59 lg 1 järgi kaitsma oma riiki ning sama paragrahvi lg 2 järgi on Venemaa

kodanikud allutatud sõjalistele kohustustele. Venemaa konstitutsiooni § 59 kommentaaride

kohaselt kuuluvad Venemaa kodanike sõjaväeteenistuse sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel

olemine, sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi,

reservis olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine.

21. Asjakohane on vastustaja viide, et menetluse läbiviimisel puudus PPA-l põhjus kohelda

kaebajat teistest Venemaa kodanikest erinevalt, sealjuures võttes arvesse, et kaebaja on ka Ukraina

kodanik. Kaebaja lahkus Ukrainast ajal, kui Venemaa alustas Ukrainas sõjalise operatsiooniga.

Vaatamata eelnevale pidas kaebaja vajalikuks omandada Venemaa kodakondsuse. Kuigi kaebuse

kohaselt ei soovi kaebaja enam olla agressorriigi Venemaa kodanik, on ta faktiliselt seda siiski.

Praegusel ajal Euroopas valitseva poliitilise olukorra tõttu on Venemaa riigi kodanikud

kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldavad teiste riikide kodanikega.

22. Välismaalasele on reeglina keelatud anda elamisluba, kui ta on teeninud, teenib või võib asuda

teenima välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse (VMS § 124 lg 2 p-d 5, 6, 11 jne). Samas on

võimalik kohaldada ka erandeid (VMS § 125). Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise

kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 50 lg 1 p 14 kohaselt esitab taotleja tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluses andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi

relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas taotleja

osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või

eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist. Arvestades praeguse otsuse punktis 19 toodud

seisukohti, on kaebaja keeldunud vastava tõendi Venemaa kaitseministeeriumilt nõudmisest ning

tähtaegselt PPA-le esitamisest. Kaebaja ei ole põhistanud oma seisukohta, et ta võidakse Venemaa

vastavasse asutusse pöördumisel mobiliseerida. Ka kohtule ei ole teada, et topeltkodakondsusega

inimesed tingimata mobiliseeritakse. Samas ei olnud PPA-l ilma ajateenistust puudutava tõendita

võimalik hinnata kaebajaga seotud asjaolusid. Vastustaja tegi viite haldusasjale nr 3-22-2071,

milles Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja kaebuse, kus kaebaja vaidlustas enda

rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist. 16.11.2022 kohtuotsuse punktis 31 tsiteeris

kohus PPA 30.06.2022 protokollis nr 12204110084-1 edastatud kaebaja seisukohti, kus kaebaja

selgitas, et: „2019. a kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid oli põlvevigastus ning korduvat kutset ei

saanud (p 34)“. Nimetatud väitest ei saa järeldada, millise riigi sõjaväeteenistusse kaebaja kutsuti,

kuivõrd kaebaja on praeguse ajani ka Ukrainas kutsealune. Siiski ei välista eelnev, et kaebajal tuli

PPA-le esitada määratud tähtajaks Venemaa vastava asutuse tõend ajateenistuse kohta.

23. Kaebaja väide, et ta on Eestis kohanenud ning soovib Eestis elada, ei ole asjakohane, kuna

üksnes soov ei ole seaduslikuks aluseks riigis viibimiseks. Lisaks ei hinnanud PPA vaidlustatud

otsuses sisuliselt kaebajaga seotud asjaolusid, sh integreerumisega seonduvat. Samuti ei ole

asjakohane kaebaja väide, et soovib Venemaa kodakondsusest vabaneda, kuivõrd kaebaja ei ole

alustanud vastava menetlusega. Kaebaja soovist olenemata, tuleb kaebajal Venemaa konstitutsiooni

§ 59 lg 1 järgi täita vajadusel sõjaväelist kohustust. PPA-l tuleb haldusmenetluses kontrollida

taotluse esitaja väidete õigsust. Kaebaja ei esitanud muid tõendeid, milliste alusel oleks võimalus

välistada, et kaebaja ei oma sõjalist väljaõpet. PPA-l ei olnud võimalik täita VMS §-st 13 tulenevat

eesmärki.

4(5)

24. PPA jättis õiguspäraselt kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata, haldusakt on

proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, sh formaalselt õiguspärane.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)