2-25-7015/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7015

Tsiviilasi

Bondora AS hagi J. M. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

12106,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

Kostja: J. M., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2) Välja mõista J. M.lt Bondora AS-i kasuks

-

10 917,03 eurot ning viivist hagiavalduse esitamiseni (07.05.2025) põhinõude

summalt 10 837,48 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 3214,03

eurot.

-

põhinõudelt 630,88 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest (07.05.2025) viivist 20,8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

-

põhinõudelt 10 206,60 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest (07.05.2025) viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg -e 1 teises lauses

sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlgnevuselt 10 206,60 eurot kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

3) Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4) Välja mõista J. M.lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 940 eurot.

5) Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb J. M.l tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § -i 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6) Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7) Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja J. M. (kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

19.09.2021 nr 2364918, 10.12.2021 nr 2494382, 17.06.2022 nr 2853427 (lepingud).

Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1)

19.09.2021 summas 2300 eurot (summa 145 eurot on hageja arvestanud lepingutasu

katteks (lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); 2)

10.12.2021 summas 8000 eurot (summa 506 eurot on hageja samuti arvestanud

lepingutasu katteks); 3) 17.06.2022 summas 600 eurot (summa 37 eurot on hageja samuti

arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste

täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena,

kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse

likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli

hageja sunnitud 29.11.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita

sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole

hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses

krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel

identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas

kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult

kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.

Lepingu nr 2364918 krediidi kogukulumäär on 51,37% (eritingimuste p 1.23), lepingu nr

2494382 krediidi kogukulumäär on 33,32% ja lepingu nr 2853427 krediidi kogukulumäär

on 33,99%.

Hageja võttis krediidi andmisel kliendi analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute

suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise,

tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe

kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit).

Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on

lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase

teabe). Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

loetakse VÕS § 403⁴ lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas.

Hageja palub mõista J. M.-lt Bondora AS kasuks välja 10917,03 eurot ning viivis

hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 10 837,48 eurot (põhinõude summa ilma

intressita) kokku summas 3 214,03 eurot; põhinõudelt 630,88 eurot (põhinõude summa

ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 20,8% aastas alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 10 206,60 eurot (põhinõude

summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt 10 206,60 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni

ning menetluskulud ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 13.11.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse

määrasid, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%, Eesti Panga poolt alates alates

30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,95% ja Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%.

19.09.21 sõlmitud lepingu nr 2364918 krediidi kogukulumäär on 51,37%, 10.12.2021

sõlmitud lepingu nr 2494382 krediidi kogukulumäär on 33,32% ja 17.06.2022 sõlmitud

lepingu nr 2853427 krediidi kogukulumäär on 33.99%.

Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%;

16,95*3=50,85%;16,30*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad

on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ja lepingud pole tühised.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on

hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: elukoha tüüp, perekonnaseis,

ülalpeetavate arv, haridus, tööandja ja tööstaaž tööandja juures; sissetuleku suurus,

kohustused; elamiskulude suurus, kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud

hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute

andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja esitas hagejale

pangakonto väljavõtte vähemalt laenutaotlemisele eelnenud 3 kuu osas. Kostja

pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu

taotlemisel). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega

tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest

keeldumiseks.

Enne laenu nr 2853427 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek

summas 1109,77 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas

423,45 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 332 eurot, mis on

suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2022. aasta arvestuslik elatusmiinimum

summas 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille

kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (19,29 eurot), teisi

kohustusi (399.39 eurot), arvestuslike elamiskulusid (332 eurot), jäi kostjal laenu

võtmisel igal kuul vaba raha 359,09 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes

positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu,

täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning

kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha.

Kohtu hinnangul on krediidiandja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi

raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu leiab

kohus, et hageja laenu nr 2853427 andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustust.

Laenulepingu nr 2364918 nõude puhul on kostja tasunud laenumakseid kokku summas

904,32 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt

on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise

hetkel 2 312,82 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud seadusjärgses määras ja hageja

viivisenõue on 652,48 eurot. Laenulepingu nr 2494382 nõude puhul on kostja on tasunud

laenumakseid kokku summas 1 787.97 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes

põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma)

suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 7 893,78 eurot. Hageja viivisenõue on arvestatud

seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 2 226,95 eurot.

Kuna hageja on kostjalt laenulepingust nr 2364918 ja laenulepingust nr 2494382

tulenevate nõuete puhul kostja tehtud makseid arvestatud põhinõude katteks ning soovib

kostjalt välja mõista põhinõude ja seadusjärgse viivise, siis kohus eelnimetatud lepingute

puhul vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ei kontrolli ning hageja nõuded on

õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ning õigusabikulud 100

eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 840 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 840 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Lisaks tasutud riigilõivule koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest, mis on

hagi koostamise eest on fikseeritud tasuna kokku summas 100 eurot (km-ta). Hageja

kinnitab, et viidatud õigusabikulu on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et

on käibemaksukohuslane. Hageja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel

vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud üksnes hagiavalduse, mille keerukust, sisu ja

tõendite hulka arvestades on hageja õigusabikulud summas 100 eurot põhjendatud ja

vajalikud.

Eeltoodust tulenevalt on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

940 (100+840) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik