2-26-2447/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2447

Tsiviilasi

M.A hagi O.P vastu elatise vähendamiseks ja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2025/3350

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.A (isikukood XXX)

Kostja: O.P (isikukood XXX), seaduslik esindaja A.O

(isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata M.A hagi O.P vastu elatise vähendamiseks ja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/3350.

2. Menetluskulud jätta M.A kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte M.A-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA TAOTLUSED

1. M.A (hageja) esitas 31.01.2026. a Tartu Maakohtule hagi O.P (kostja) vastu, milles palus:

-

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 0 euroni alates avalduse

esitamisest ja korrigeerida elatist tagasiulatuvalt vastavalt tegelikult lapse hageja

juures viibitud ajale ja tagastada hagejale enam makstud elatise summad;

-

tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/3350.

Samuti taotles hageja riigilõivust vabastamist ning palus hagi tagamise korras peatada

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2025/3350.

2. Hagist nähtuvalt on hagejalt kostja kasuks elatis 24.10.2024. a kohtulahendiga välja

mõistetud. Pärast lahendi tegemist on aga asjaolud muutunud ning kostja on hageja juures

viibinud rohkem kui 15 päeva kuus ja olnud seega hageja vahetul ülalpidamisel. Hageja

ostab kostjale vajalikud riided, koolitarbed, toidu ja vaba aja veetmise vahendid. Alates

2025. aasta septembrist elab kostja püsivalt hageja juures.

Kuigi pooleli on menetlus tsiviilasjas nr XXX , kus on vaidluse all kostja vanemate

hooldusõiguse küsimus, tuleb lähtuda tegelikust olukorrast. Tegelik olukord on see, et

kostja on hageja vahetul ülalpidamisel ning hagejalt välja mõistetud elatist tuleks seetõttu

vähendada nulli euroni. Tagasiulatuvalt tuleks elatist korrigeerida vastavalt tegelikult

hageja veedetud ajale alates 2025. aasta veebruarist. Hageja palub kohtul hinnata kostja

tegelikult hageja juures veedetud aega ja tema vajadusi, mitte piirduda üksnes määruses

või kokkuleppes toodud suhtluskorraga.

3. Hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistetud elatise sissenõudmiseks on algatatud

täitemenetlus nr 084/2025/3350. Hageja taotleb täitemenetluse nr 084/2025/3350

lubamatuks tunnistamist, kuna täitemenetlus on alusetu selles osas, kus hageja juba katab

kostja igapäevased kulud vahetult. Kostja elab hageja juures ning hageja tagab kostja

vajaduste rahuldamise (riided, toit, koolitarbed, vaba aja tegevused).

Täitemenetluse jätkamine on hageja suhtes ebaõiglane, sest hageja hoolitseb kostja eest

vahetult keskmiselt 18,2 ööpäeva kuus. Täitemenetlus on tekitanud olukorra, kus hagejale

ei jää kontole piisavalt raha igapäevaseks eluks, samal ajal kui hageja katab kostja

vajadusi vahetult (riided, toit, koolitarbed, vaba aja tegevused). Hageja rõhutab, et

täitemenetluse jätkumine rikub tema majanduslikku olukorda ja põhjustab

elamisvõimetuse riski.

Sundtäitmise peatamise korral saab hageja vältida aresti mõju ja säilitada vajaliku

sissetuleku kostja hooldamiseks. Täitemenetlus ei saa jätkuda täies ulatuses kuude eest,

kus hageja juba katab kostja igapäevased vajadused. Hageja palub kohaldada

tasaarvestust järgmiste kuude osas: september 2025 – kostja ei viibinud üldse isa juures;

elatise summa, mis isa sai, tuleb tagastada hagejale. Oktoober 2025 – kostja oli hageja

juures 17 ööpäeva; elatise summa, mis isa sai, tuleb tagastada hagejale. Selline lahendus

tagab, et hageja ei pea kandma topelt ülalpidamist ning täitemenetluse jätkamine ei

koorma hagejat ebaõiglaselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohus on seisukohal, et M.A 31.01.2026. a esitatud hagiga ei ole võimalik

taotletud eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata.

5. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on viidanud, et kostja on alates 2025. aasta

septembrist hageja vahetul ülalpidamisel, mistõttu tuleks hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud elatist vähendada nulli euroni vaatamata sellele, et lapse vanemate vaheline

vaidlus hooldusõiguse osas on veel pooleli.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on M.A ja A.O 28.01.2026. a sõlminud tsiviilasjas nr

XXX kompromissi, millega on mh lahendatud ka elatise tasumise ja sundtäitmise

küsimused. Kohus on kompromissi kinnitanud 29.01.2026. a määrusega. Kõik

menetlusosalised on määruse ka kätte saanud. Seega avaks hageja esitatud avalduse

menetlusse võtmine uuesti vaidluse, mille pooled on juba kompromissiga lahendanud.

See aga seab ohtu õiguskindluse ega saa olla seetõttu kohtu hinnangul lubatud.

Kompromiss on poolte ühine tahe vaidluse lahendamiseks. Pooled ise on määranud

kompromissi tingimused. Arvestades, et kompromissi sõlmimisest on möödas väga vähe

aega, ei pruugi veel kõik kompromissis kokku lepitud tingimused, nt täitemenetluse

lõpetamine, olla täidetud. See aga ei saa olla põhjus uue hagimenetluse alustamiseks

vahetult pärast kompromissi sõlmimist.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et M.A nõuded, mis on esitatud tsiviilasjas nr

2-26-2447, on juba lahendatud tsiviilasjas nr XXX , mistõttu ei ole M.A 31.01.2026. a

hagiga võimalik neid enam lahendada.

6. Täiendavalt selgitab kohus ka hagejale järgnevat. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad

täitemenetluse peatamise korral juba tehtud täitetoimingud (nt kontode arestimine)

jõusse. TMS § 221 lg 2 kohaselt ei mõjuta sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamine täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega ei oleks ka asja sisulisel

lahendamisel võimalik tagasiulatuvalt elatist ümber arvutada ja hagejale tema poolt juba

makstud raha tagastada.

7. Kohus jätab avalduse menetlusse võtmata tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestatust.

Kuivõrd kohus ei võta avaldust menetlusse, ei vaata kohus läbi ka hagiga koos esitatud

taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning hagi tagamiseks.

8. Menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg 1. Rahaliselt

kindlaksmääratavad ja hüvitavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin