2-21-6200/78 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6200

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

25 932,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja v.adv

Olavi-Jüri Luik

Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja v.adv

Jevgeni Tverdohlebov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi osaliselt.

2. Lõpetada X ja Y ühisomand kinnisasja asukohaga Maardu linn, XXX (registriosa

nr xxxxx) suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada

enampakkumisel saadav raha selliselt, et X saab 84,17% ja Y 15,83%.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

2-21-6200

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X (hageja) esitas 20.04.2021 Harju Maakohtule ühisvara jagamise hagi Y (kostja) vastu.

Hageja taotles poolte ühisomandi lõpetamist Maardus XXX asuva kinnisasja (kinnisasi)

suhtes, kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandamist ning sellest saadud raha poolte

vahel võrdselt jagamist. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise 41 542,06 eurot

koos seadusjärgse viivisega abielu lõppemise järel lahusvara arvel kinnisasja soetamiseks

võetud eluasemelaenu tagasimaksete tasumise eest. Hageja palus enda rahalised nõuded

tasaarvestada kinnisasja müügist kostjale langeva tulemi osaga.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt omandas hageja kinnisasja 28. augustil 2001 ning see

muutus abikaasade ühisomandiks. Kinnisasja ostuks 22. augustil 2001 võetud eluasemelaenu

maksis hageja üksi tagasi enda lahusvarast. Abielu lahutati xx.xx.xxxx jõustunud

kohtuotsusega. Alates 2012. aastast on kinnisasi olnud kostja ainukasutuses.

Hageja esitas 16.03.2022 nõude täpsustuse ja menetlusliku tasaarvestusavalduse järgmiste

taotlustega:

-

lõpetada hageja ja kostja ühisomand XXX kinnisasja osas, müües nimetatud kinnisasja

avalikul enampakkumisel ja jagades müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes

osades, arvestades hageja esitatud tasaarvestusavaldust;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 41 542,06 eurot (hageja poolt pärast

lahutust tasutud laenumaksete summa laenulepingu nr 01-064929-EL);

-

mõista kostjalt välja kasutuseelise hüvitis 42 845 eurot kinnisasja kasutamise eest

ajavahemikul 01.01.2013–28.02.2022;

-

tasaarvestada eelnimetatud hageja nõuded kokku 84 387,06 eurot kinnisasja müügist

kostjale langeva tulemi osaga;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlgnevuselt 41 542,06 eurot alates hagi

esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ühisvara jagamise eelduseks on

abielu lõppemine. Poolte abielu ei ole lõppenud. Kohtuotsus, millega poolte abielu lahutati, ei

ole jõustunud, sest seda ei ole kostjale kätte toimetatud. Kinnisasja soetamiseks kasutati kostja

lahusvara, sealhulgas kostjale kuulunud erastamisväärtpaberite eest soetatud YYY, Tallinn

korteri müügist saadud raha. Pooltel oli kokkulepe, et hageja tasub eluasemelaenu ja kostja

sissetulekut kasutatakse kinnisasja ümberehitamiseks, remondiks ja pere jooksvate kulude

katteks. Selline kulude jaotus toimis kuni 2012. aastani. Kostja panuste tõttu kinnisasja on tal

õigus suuremale osale kui poolele kinnisasja müügi tulemist.

Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid tema väljakolimisele eelnenud aja eest. Hagejal ei ole

õigust nõuda kostjalt eluasemelaenu tagasimaksete väärtuse hüvitamist, kuivõrd poolte

kokkuleppe kohaselt pidi eluasemelaenu tasuma hageja üksi. Selline kokkulepe sõlmiti

põhjusel, et kostja talus kinnisasjale 2006. a hageja pojale korteri soetamiseks võetud

eluasemelaenu tagamiseks seatud hüpoteeke. Ka juhul kui hagejal on õigus nõuda

laenumaksete väärtuse hüvitamist, saaks hageja nõuda kostjalt maksimaalselt poolt

eluasemelaenu tagasimaksete väärtusest.

Kostja vaidles vastu kinnisasja enampakkumisel müümisele, sest kostja ei vastuta kinnisasja

koormavate hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise eest ning see on tema elukoht. Kostja

hinnangul on hageja võimalikud rahalised nõuded kostja vastu aegunud. Nõuete esitamine on

vastuolus ka hea usu põhimõttega, sest hageja ei ole varem selliseid nõudeid esitanud.

2 (9)

2-21-6200

3. Harju Maakohus rahuldas 04.07.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus määras

ühisomandis oleva kinnisasja jagamise viisiks kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel,

jaotades müügihinna poolte vahel võrdselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 3808,09 eurot koos seadusjärgse viivisega alates hagi esitamisest kuni nõude

täieliku tasumiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise 42

845 eurot ühisvara ainukasutamise eest. Maakohus määras, et nõuete tasaarvestamise

tulemusena saab hageja kinnisasja müügist enam hüvitist 46 653,09 euro võrra kostjale

makstava hüvitise arvel.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning teha asjas uue otsuse,

millega hagi tervikuna rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

6. Mõlemad pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 29.09.2023 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude ühisvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest hüvitise saamiseks

3808,09 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldas hagi.

7. Riigikohus tühistas 30.10.2024 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuse ja

maakohtu 04.07.2022 otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Hageja esitas asja uuel läbivaatamisel 08.05.2025 hagi täpsustuse, milles loobub

kasutuseeliste hüvitamise nõudest. Hageja nõuded on järgmised:

-

tuvastada, et hageja ja kostja ühisvaraks on kinnisasi asukohaga Maardu linn, XXX

(registriosa nr xxxxx);

-

lõpetada hageja ja kostja ühisomand eelnimetatud kinnisasja suhtes;

-

müüa eelnimetatud kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha selliselt,

et 91,856% saab hageja ja 8,135% kostja;

alternatiivselt:

-

müüa eelnimetatud kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada saadav raha hageja

ja kostja vahel võrdsetes osades, arvestades järgnevat:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 20 771,03 eurot kinnisasja müügist saadava

hüvitise arvel ning

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlgnevuselt 20 771,03 eurot alates hagi

esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kinnisasja müügist kostjale makstava hüvitise arvel.

Siinses asjas tehtud Riigikohtu lahendi kohaselt ei mõjuta ühisvara jagamist see, et kinnisasi

on kostja elukoht. Samuti leidis Riigikohus, et kuivõrd kostja ei ole ei tõendanud enda

lahusvara panustamist ühisvara soetamise eesmärgil, siis ei ole alust ka abikaasade osade

võrdsusest kõrvalekaldumiseks ühisvara jagamisel. Riigikohus kinnitas ühtlasi, et tõendamata

on kostja väited, justkui oleks hageja pidanud laenu üksi maksma. Pärast abielu lõppemist

hageja tehtud laenu tagasimaksed on tehtud hageja lahusvarast.

Hageja tasus abielu lahutamise järel laenumakseid 41 542,06 euro ulatuses. Abielu ajal maksti

laenumakseid 11 177,11 euro ulatuses. Hageja lahusvara arvel tehti kinnisasja soetamisel

sissemakse 15 977,91 eurot (250 000 krooni). Hageja emale kuulus korter aadressil WWW,

mille hageja erastas. WWW korteri müügist saadud raha arvel soetati korter asukohaga YYY.

3 (9)

2-21-6200

YYY korteri müügist saadud raha ja hageja poolt võetud laenu arvel soetati vaidlusalune

kinnisasi. Seega on hageja on panustanud lahusvara arvelt 57 519,97 eurot (41 542,06 + 15

977,91) ja ühisvara arvelt on panustatud 11 177,11 eurot. Hageja lahusvara arvel tehtud panus

moodustab 83,73% ning ühisvara arvel tehtud panus 16,27%. Kuivõrd ühisvara arvelt tehtud

panus tuleb jagada kahega, siis on lõplik ühisvara müügist saadava tulemi jagunemise tulem

91,865% ja 8,135%. Järelikult kuulub ühisvara müügi tulemusena saadust 91,865% hagejale

ja 8,135% kostjale.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Kohus võttis 16.05.2025 määrusega vastu osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse

kasutuseelise hüvitise (42 845 eurot) nõudes.

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Hagejal oli võetud mitu laenu, sh hageja laste huvides, mis ei moodustanud abikaasade ühist

kohustust. Hagiavaldusele ei ole lisatud laenulepinguid, vaid ainult pangakonto väljavõtted,

mille alusel ei ole võimalik tuvastada, kas maksed olid tehtud just ühise kohustuse täitmiseks.

Hageja on nõudnud kogu summa hüvitamist, nagu tema ei peaks kandma oma osa ühisest

kohustusest. Abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. Kui ühisvara jagatakse praegu, siis

kohaldatakse sellele toimingule kehtivat seadust (PKS § 210 lg 1), mis ei näe ette võimalust

kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.

Viivist ei saa nõuda alates hagi esitamisest, sest hüvitamise kohustus tekib vara jagamise

tulemusena, aga mitte enne vara jagamist (PKS § 38). Seega osas, mis puudutab viivist alates

hagi esitamisest, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna hüvitist soovitakse saada kinnistu

enampakkumise tulemist, siis viivise nõue ei ole põhjendatud ega õiglane.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Arvestades 08.05.2025 esitatud hagi täpsustust, menetleb kohus hagi järgmistes nõuetes:

tuvastada, et hageja ja kostja ühisvaraks on kinnisasi asukohaga Maardu linn, XXX

(registriosa nr xxxxx); lõpetada hageja ja kostja ühisomand eelnimetatud kinnisasja suhtes;

müüa eelnimetatud kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha selliselt, et

91,856% saab hageja ja 8,135% kostja. Alternatiivselt taotleb hageja müüa eelnimetatud

kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada saadav raha hageja ja kostja vahel võrdsetes

osades, arvestades järgnevat: mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 20 771,03 eurot

kinnisasja müügist saadava hüvitise arvel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

võlgnevuselt 20 771,03 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kinnisasja müügist kostjale makstava hüvitise arvel.

12. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 järgi tuleb abikaasade ühisvara jagada PKS

sätete järgi. PKS 210 lg-st 2 tuleneb, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud

enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal

kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995.

aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse

jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse

(PKS1995) § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara

abikaasade ühisvara, v.a. kinke või pärimise teel omandatud vara.

13. Puudub vaidlus, et poolte abielu sõlmiti 26.10.1985. Asja uuel lahendamisel ei ole enam

vaidlust selle üle, et poolte abielu lõppes 26.07.2005. Asja esimesel lahendamisel tuvastas

maakohus, et poolte vahel oli varaühisuse varasuhe. Ühisvara jagamise hagi lahendamise

eeldusena tuleb PKS § 37 lg 11 järgi välja selgitada jagatava ühisvara koosseis varaühisuse

suhte lõppemise aja seisuga. PKS § 35 p 3 järgi lõpeb varaühisuse varasuhe abielu

4 (9)

2-21-6200

lahutamisel. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS

§ 77 lõigete 1 ja 2 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi

ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

14. Poolte abielu ajal 28.08.2001 osteti kinnisasi asukohaga Maardu linn, XXX. Hageja

taotleb ühisvara jagamist vaidlusaluse kinnistu enampakkumisel müümisega. Kostja ei ole

taotlenud ühisvara jagamist teisel viisil. Siinses asjas tehtud Riigikohtu 30.10.2024 otsusest

tuleneb, et kinnisasja müümine enampakkumisel on praegusel juhul kohane viis ühisvara

jagamiseks ning puuduvad seda välistavad asjaolud.

15. Seoses hageja tuvastus- ja ühisomandi lõpetamise nõuetega märgib kohus, et Riigikohtu

30.10.2024 otsuse kohaselt on eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka ühisvara jagamise

nõude lahendamise eeldus, mitte iseseisev haginõue, mistõttu ei tule kohtul eseme kuulumist

ühisvara koosseisu kohtuotsuse resolutsioonis eraldi tuvastada. Ka ühisomandi lõpetamist ei

tule ühisvara jagamise hagi lahendamisel eraldi taotleda ega kohtul sellekohast nõuet otsuse

resolutsioonis lahendada.

16. Hageja väitel tasus ta pärast abielu lahutamist ajavahemiku 27.07.2005–10.08.2021 eest

eluasemelaenu tagasimakseid 41 542,06 eurot. Lisaks on hageja välja toonud, et hageja

lahusvara arvel tehti XXX kinnisasja soetamisel sissemakse 15 977,91 eurot (250 000 krooni).

Hageja emale kuulus korter aadressil WWW, mille hageja erastas. WWW korteri müügist

saadud raha arvel soetati korter asukohaga YYY. YYY korteri müügist saadud raha ja hageja

poolt võetud laenu arvel soetati vaidlusalune kinnisasi.

17. Maakohus leidis asja esimesel lahendamisel, et abikaasade osad ühisvaras olid võrdsed,

ning ka ringkonnakohus ja Riigikohus nõustusid selle järeldusega. Kohus lähtub asja uuel

lahendamisel samuti sellest, et abikaasade osad ühisvaras olid võrdsed.

18. Riigikohus leidis 30.10.2024 otsuses, et kuna kostja ei tõendanud enda lahusvara

panustamist ühisvara soetamise eesmärgil, siis ei ole alust ka abikaasade osade võrdsusest

kõrvalekaldumiseks ühisvara jagamisel PKS1995 § 19 lg 2 p 3 järgi.

Kostja ei ole tõendanud väidet sellise kokkuleppe olemasolu kohta, mille kohaselt pidi hageja

tasuma eluasemelaenu makseid üksi. Kostja taotles selle väite tõendamiseks nii asja esimesel

arutamisel maakohtus kui ka asja uuel läbivaatamisel enda vande all ülekuulamist. Kohus

jättis vastava maakohtule korduvalt esitatud taotluse 29.05.2025 määrusega rahuldamata.

Muid tõendeid kostja oma väite tõendamiseks ei ole esitanud.

Kostja ei ole ka asja uuel arutamisel esile toonud, millises ulatuses on ta oma lahusvara

ühisvara huvides kasutanud ega ole taotlenud vastavas ulatuses lahusvara väärtuse hüvitamist.

Vaidlusalust kinnisasja koormanud hüpoteek on kustutatud (dtl 665–666). Kostja väited

seoses hageja vanimale pojale korteri ostmiseks laenu võtmise ja sellega seoses kinnisasjale

hüpoteegi seadmisega ei ole seega enam asjakohased.

19. Pärast abielu lõppemist hageja tehtud laenu tagasimaksete puhul saab eeldada, et need on

tehtud hageja lahusvarast. Selliselt on hageja nõue kvalifitseeritav ühisvara huvides lahusvara

arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõudena (PKS § 34 lg 2). Nimelt saab lahusvara

kasutamiseks ühisvara huvides pidada ka seda, kui abikaasa täidab ühisvaral lasuvat kohustust

oma lahusvara arvel. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS1995 ei sätestanud abikaasadevahelises

suhtes tagasinõudeõigusi juhuks, kui üks abikaasa kasutas oma lahusvara ühisvara huvides,

kuid PKS1995 § 19 lg 2 p 3 võimaldas sama tagajärje saavutamiseks ühisvara jagamisel

5 (9)

2-21-6200

abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa

lahusvara arvel. Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvutamiseks lähtub samadest

alustest nagu PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest

kõrvalekaldumine.

Riigikohus leidis siinses asjas tehtud otsuses, et maakohtul tuleb hageja nõue tasutud

eluasemelaenu maksete hüvitamiseks Riigikohtu otsuses toodust ning kaebuse ja nõude

piiridest lähtudes uuesti läbi vaadata. Hageja nõudis asja esmasel lahendamisel üksnes enda

tasutud laenumaksete hüvitamist, arvestamata ühisvara väärtuse võimalikku muutust laenu

tagasimakse perioodi vältel. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole hageja nõue eluasemelaenu

maksete hüvitamiseks aegunud.

20. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et hüvitada tuleb ühisvara huvides

kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. Lahusvara arvel

konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades tuleb ühisvara huvides

panustatud lahusvara väärtus hüvitada selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja

ühisvara arvel soetati (vt RKTKo 25.10.2017, 2-14-18828, p 22; RKTKo 19.06.2024, 2-17-

15677, p 18.4). 19.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-15677 p-s 18.4 ja 25.10.2017 otsuse

tsiviilasjas nr 2-14-18828, p-s 23 selgitas Riigikohus täpsemalt ka seda, kuidas teha kindlaks

poolte võrdsusest kõrvalekaldumise ulatus.

21. Hageja täpsustas eluasemelaenu tagasi maksmisest tulenevat võlanõuet, s.o ühisvara

huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõuet ning palub jagada

kinnisasja müügist saadav raha selliselt, et 91,856% saab hageja ja 8,135% kostja.

22. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja arvestuse pärast abielu lõppemist tehtud

laenumaksete summa osas, märkides, et tema arvestuse kohaselt on vastav summa 34 150,63

eurot. Kohus märgib, et lisaks pangakonto väljavõtetele kinnitab hageja toodud summa

õigsust ka Swedbank AS tõend (tl 109, dtl 234). Kohtul ei ole alust panga arvestuses kahelda.

Asja uuel lahendamisel ei saa enam olla vaidlust selle üle, et hageja tasutud laenumaksed 41

542,06 eurot on hageja lahusvara arvelt tehtud panus kinnisasja omandamisse.

23. Kohus tuvastas, et poolte abielu ajal ajavahemikul 22.08.2001–26.07.2005 tasuti laenu

osamakseid ja intressimakseid kokku 11 177,11 eurot (I kd, tl 9–10, 109; dtl 18–22, 234).

Selles osas tuleb laenumaksed lugeda tasutuks ühisvara arvelt. Poolte osade ja kohustuste

võrdsust arvestades on hageja osa tasutud summast 5588,56 eurot.

24. Korteri soetamisel tehtud sissemakse 15 977,91 eurot (250 000 krooni) saadi hageja väitel

YYY korteri müügist saadud rahast ning YYY korter soetati omakorda hageja poolt erastatud

WWW korteri müügist saadud vahenditest.

24.1. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 19.01.1995 müügilepingu kohaselt ostis hageja

WWW korteri Mustamäe Linnaosa Valitsuselt 11 520 krooni eest ning tasus ostuhinna täies

ulatuses rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega (I kd, tl 115; dtl

243). Hageja müüs nimetatud korteri edasi 28.09.1995 lepingu alusel 9500 USA dollari (108

775 krooni) eest (I kd, tl 115 pöördel; dtl 244).

24.2. Hageja ostis YYY korteri 28.09.1995 lepingu kohaselt 15 420 krooni eest (I kd, tl 111;

dtl 242). 28.08.2001 sõlmitud müügilepingu kohaselt müüs hageja YYY korteri Zle 330 000

krooni eest (I kd, tl 112–114; dtl 235–239). Ostusummast 10 000 krooni tasus ostja

ettemaksuna ning 29.08.2001 kandis Z hageja pangakontole 320 000 eurot (I kd, tl 110; dtl

240). Arhiiviteatise kohaselt kinnistati nimetatud korteriomand esmakordselt Z nimele (I kd,

tl 102; dtl 221), st hageja müüs korteri vallasasjana. 28.09.1995 lepingu p 1.2 kohaselt

tõendas hageja omandit nimetatud korteriomandile Tallinna Hooneregistri 23.08.2001 õiend

nr 17542.

6 (9)

2-21-6200

24.3. XXX kinnistu müügihind oli 28.08.2001 sõlmitud kinnisasja müügilepingu (I kd, tl 5–8;

dtl ) p 5.1 kohaselt 750 000 krooni, mis tasuti hageja pangakontolt (I kd, tl 121; dtl 252).

Korteri ostuks võtsid abikaasad laenu 31 975 eurot (I kd, tl 127; dtl 263).

25. Kostja on 13.02.2022 seisukohas väitnud, et WWW korter osteti erastatud rahvakapitali

obligatsioonide tööaastate eest. Selle korteri formaalne väärtus oli omandamise ajal 11 520

EVP krooni, ning korteri omandamiseks kasutati mõlema poole abielu ajal töötatud aastate

eest saadud erastamisväärtpabereid.

26. Kohus märkis 14.10.2025 määruses (asja arutamise uuendamise määrus), et 19.01.1995

müügilepingu ega muude hageja esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tuvastatuks, et WWW

korter kuulus hageja lahusvarasse ehk osteti (erastati) hageja lahusvarast. Sellest, et hageja

tasus korteri eest rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, ei järeldu,

et tööaastad olid tervikuna hageja lahusvara. Ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu

kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused ja nõudeõigused (sh varalised

nõuded töötasule) (vt RKTKo 31.10.2018, 2-16-9519, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

Tööaastate puhul tuleb kohtu hinnangul lähtuda samadest põhimõtetest nagu muude

sissetulekute ühisvara hulka lugemise puhul, s.o abielu ajal saadud sissetulek kuulub ühisvara

hulka, enne abielu ühe abikaasa saadud sissetulek ning kingina saadud ja pärandatud vara

lahusvara hulka (PKS1995 §-d 14 ja 15). Kohtu järeldust toetab ka kohtupraktika, nt Tartu

Ringkonnakohtu 05.02.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-08-11514, Harju Maakohtu 29.11.2011

otsus tsiviilasjas nr 2-10-48480, Pärnu Maakohtu 27.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-07-13868,

Viru Maakohtu 14.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-02-264. Viidatud lahendites on leitud, et

abikaasa poolt enne abiellumist omandatud tööaastad kuuluvad tema lahusvara hulka, pärast

abiellumist omandatud tööaastad aga ühisvara hulka.

27. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 10 lg 1 sätestab, et Eesti Vabariigi

jurisdiktsioonile alluva territooriumi alalistele elanikele 1992. aasta 1. jaanuari seisuga (nende

surma korral nende pärijatele) antakse välja rahvakapitali obligatsioonid töötamise aja

(tööstaaži) alusel. Töötamise aja kindlaksmääramiseks võetakse kasutusele rahvakapitali

obligatsiooni arvestuskaart, mida kasutatakse korterite erastamisel võrdselt rahvakapitali

obligatsiooniga. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja rahvakapitali obligatsioone

antakse välja isikutele, kes 1995. aasta 1. detsembriks saavad vähemalt 18-aastaseks. Üks

tööaasta on ekvivalentne üheksakorruselise paneelelamu (tüüp 121-02-E) korteri üldpinna ühe

ruutmeetriga. Ühe tööaasta arvestuslik väärtus on 300 krooni. Isik võib omada ainult ühte

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud arvestuskaarti. EES § 11 lg 4

kohaselt võib eluruumi erastamisel kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud

rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja neile kuuluvaid rahvakapitali obligatsioone

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Eluruumi ostmise eesõigus oli üürilepingu alusel

kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel

perekonnaliikmel (EES § 5 lg 1 p 1).

Vabariigi Valitsuse 22.06.1993 määruse nr 185 „Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi

täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhend“ (juhend) p 15 kohaselt kanti

arvestuskaardile isiku töötamise aeg Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil

paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes alates 1.

jaanuarist 1945. a. kuni 1. jaanuarini 1992. a. Juhendi p 16 alap 5 kohaselt arvestati töötamise

aja hulka ka lapse kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata

kasvatanud isale, samuti lapse hooldajale või eestkostjale – täiendavalt 5 aastat iga lapse

kohta, keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt 8 aasta vanuseni. Täiendav staaž

lapse kasvatamise eest lisati juhendi muude sätete alusel arvestatud töötamise ajale. Juhendi

järgi oli võimalik tööaastaid üle anda (p 42) ning pärida (punktid 43 ja 44).

28. Kohtule esitatud arhiiviteatise kohaselt ei olnud kummagi abikaasa nimele avatud EVP

kontot (I kd, tl 102; dtl 221). Tööaastate omandamist, sealhulgas nende omandamise aega, on

7 (9)

2-21-6200

võimalik tõendada eelkõige rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardiga. Kohus selgitas

14.10.2025 määruses, et tööaastate kinke teel saaduks lugemiseks peab olema tõendatud ka

kinkelepingu sõlmimine. Riigikohtu 17.03.2009 otsusest asjas nr 3-2-1- 4-09 (p 11) tuleneb,

et tõend, millest nähtub, et ühe abikaasa vanem kandis oma tööaastad EVP-kroonides selle

abikaasa kontole, ei ole asjakohane kinkelepingu tõendamiseks, kuivõrd tsiviilkoodeksi § 260

lg 1 järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.

Kuivõrd ühe tööaasta arvestuslik väärtus oli 300 krooni, pidi ka ühe tööaasta kinkimise leping

olema notariaalne.

29. Hageja esitatud arhiiviväljavõttest (dtl 684) nähtub, et 1994. a seisuga oli hagejal kokku

29 tööaastat ning saadaolev rahvakapitaliobligatsioonide summa oli 8700. 11.11.1994 kinkis

kostja hagejale 2820 osakut. 19.01.1995 kasutati hageja kontol olnud 11 520 rahvakapitali

obligatsiooni korteri erastamiseks.

29.1. Kohtule ei ole esitatud osakute üleandmist puudutavat notariaalset kinkelepingut. Seega

ei saa lugeda tuvastatuks, et hageja omandas 2820 osakut kinkelepingu alusel. Arvestades

kostja väiteid WWW korteri omandamise asjaolude kohta (osteti mõlema abikaasa

EVP-de/osakute eest) ja asjaolu, et osakud on hagejale üle kantud vaid ligikaudu kaks kuud

enne korteri ostmist, võib järeldada, et kostja andis osakud hagejale üle selleks, et neid

kasutataks perele eluaseme omandamiseks, mitte lihtsalt hageja soodustamiseks. Kostja ei ole

esitanud tõendeid, mille põhjal nähtuks, et kostjalt hagejale ülekantud osakud olid osaliselt

või täielikult kostja lahusvara, kuigi kohus määras 05.11.2025 e-kirjaga mõlemale poolele

tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (dtl 687–688) ja tuletas seda meelde ka 21.11.2025 e-

kirjas (dtl 709). Mõlemad e-kirjad on pooltele nähtavad ka e-toimikus. Seega tuleb

kõnealused 2820 osakut lugeda abikaasade ühisvaraks.

29.2. Hageja pensioniõiguslikku staaži on arvestatud alates 01.09.1977 (dtl 697).

Tööraamatust nähtuvalt on esimene kanne töö kohta tehtud 17.07.1978 (dtl 694). Hageja ja

kostja 26.10.1985 sõlmitud abielust sündis kaks last, esimene xx.xx.xxxx ja teine xx.xx.xxxx

(dtl 696). Varasemast abielust on hagejal sündinud 1982. aastal üks laps (dtl 696). Seega

arvestati hagejale eelviidatud juhendi p 16 alap 5 järgi laste eest kokku 15 tööaastat, neist 10

abielu ajal kostjaga. Lähtudes juhendi p-s 26 sätestatud tööaastate arvestamise korrast

omandas hageja kostjaga sõlmitud abielu ajal töötamisega (kuni 1. jaanuarini 1992) kokku 6

täistööaastat ja enne seda 8 täistööaastat. Seega omandas hageja oma teise abielu kestel kokku

16 tööaastat (10+6), mis tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks. Enne teise abielu sõlmimist

omandatud 13 tööaastat (5+8) tuleb lugeda hageja lahusvaraks. Arvestades, et ühe tööaasta

väärtus oli 300 osakut/krooni, on ühisvaraks olevaid osakuid kokku 4800 (16×300) ja

lahusvaraks olevaid osakuid kokku 3900 (13×300).

29.3. Eelnevast tuleneb, et WWW korteri eest tasuti abikaasade ühisvarast 7620 osakut

(4800+2820) ja hageja lahusvarast 3900 osakut, s.o korter omandati 66,15% ulatuses

ühisvarast ja 33,85% ulatuses hageja lahusvarast.

30. Arvestades eeltoodud proportsioone ja hageja väiteid, et WWW korteri müügist saadud

raha arvel soetati korter asukohaga YYY ning YYY korteri müügist saadud raha ja hageja

poolt võetud laenu arvel soetati vaidlusalune kinnisasi, tuleb lugeda, et XXX kinnisasja

soetamisel tasutud 15 977,91 eurost tasuti ühisvara arvel 66,15% ehk 10 569,39 eurot ja

hageja lahusvarast 33,85% ehk 5408,52 eurot. Seega oli nimetatud kinnisasja soetamisel

ühisvarast tehtud panus kokku 21 746,50 eurot (10 569,39 + 11 177,11) ja hageja lahusvarast

tehtud panus kokku 46 950,58 eurot (41 542,06 + 5408,52). Ühisvarast tehtud panusest ½ ehk

10 873,25 eurot moodustab hageja osa. Järelikult oli hageja panus ühisvara omandamisse 57

823,83 eurot (10 873,25 + 46 950,58) ehk 84,17% ja kostja osa 10 873,25 eurot ehk 15,83%.

8 (9)

2-21-6200

31. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja lõpetada poolte ühisomand kinnisasjale asukohaga

Maardu linn, XXX selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada saadav raha

selliselt, et 84,17% saab hageja ja 15,83% kostja.

32. Kuna kohus rahuldas osaliselt hageja primaarse nõude, puudub vajadus lahendada hageja

alternatiivset nõuet ning see ei oleks praegusel juhul ka võimalik.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1

kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2

sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui

tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

34. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid kaalukaid aluseid, mis annaksid alust

kalduda kõrvale hagilise abieluasja menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest. Ühisvara

jagamine on mõlema abikaasa huvides. Riigikohus rahuldas asja esmakordsel arutamisel

kostja kassatsioonkaebuse osaliselt ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus

rahuldas asja uuel läbivaatamisel hagi osaliselt ja määras kummagi poole kasuks välja

mõistetava protsendi enampakkumise tulemist hageja taotletust erinevalt. Hageja loobus

kasutuseeliste nõudest, kuid kohtule ei nähtu toimikust, et kõnealuse nõude menetlemine

oleks kostjale asja esimesel arutamisel põhjustanud olulises mahus menetluskulusid. Seevastu

on kostja esitanud hulgaliselt väiteid, mille Riigikohus on valdavas osas kummutanud. Neil

asjaoludel on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd

kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

9 (9)