3-26-133/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-133

Määruse kuupäev

3. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Tartu valla vastu seoses lastehoiu koha

kasutamise alguspäeva edasilükkamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Kohustada kaebajat teavitama kohut hiljemalt 13. veebruaril 2026, millisele

arvelduskontole tuleb tagastada enam tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 16. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tartu valla

keeldumist võimaldada kaebaja lapsele pakutud lastehoiu koha kasutamise algusaja

edasilükkamist ning sellega kaasnevat sundolukorda, kus kaebaja on sunnitud kas tasuma

kohatasu teenust kasutamata või loobuma kohast ja kaotama lapse järjekorraõiguse. Kaebaja

palub kohustada Tartu valda kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Samuti soovib kaebaja

kohustada Tartu valda sellise olukorra õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks hüvitama

vaidlusperioodil tasutud kohatasu või võimaldama selle tasaarveldamine perioodiga, mil laps

asub tegelikult lapsehoiuteenust kasutama.

2. Vastusena kohtunõudele selgitas Tartu vald 26. jaanuaril 2026, et kaebaja pöördus Tartu

Vallavalitsuse poole sooviga, et tema lapsele tagatakse sama koht järjekorras, mis oli

lasteaiakoha pakkumise vastuvõtmise hetkel. Tartu Vallavalitsusele teadaolevalt kaebaja

lasteasutuse poole pöördunud ei ole. Asjas on ilmselt vääriti arusaamasi. Kaebaja soov oli, et

vald tõstaks tema menetletud avalduse järjekorda tagasi.

3. Kaebaja esitas 26. jaanuaril 2026 avalduse, milles selgitas, et kaebaja viibis 17. detsembril

2025 Raadi lastehoius kohapeal ning vestles loodava rühma „Murumunad“ lapsehoidja ja

Raadi lastehoiu infojuhiga hoiukoha kasutamise algusaja edasilükkamise teemal. Kaebaja

selgitas oma soovi lükata lapse hoidu asumise algus edasi ning uuris selle võimalikkuse kohta.

Lasteasutuse esindajad palusid kaebajal selle küsimusega pöörduda Tartu Vallavalitsuse

poole.

4. Tartu Halduskohus jättis 27. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning

andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

5. Kaebaja esitas 30. jaanuaril 2026 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja selgitas, et

esitas pärast 27. jaanuari 2026. a määruse kättesaamist kirjaliku taotluse lapsehoiukoha

kasutamise algusaja edasilükkamiseks lasteasutusele. Lasteasutus vastas taotlusele kirjalikult,

paludes täiendavaid selgitusi taotluse põhjenduste osas. Lasteasutus ei ole taotluse kohta

käesolevaks hetkeks veel lõplikku otsust teinud. Kaebaja on lasteasutusele esitanud

täiendavad selgitused ning menetlus lasteasutuses on pooleli.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus lükata lastehoiu koha kasutamise algusaeg edasi kuue kuu võrra ning hüvitada

vaidlusalusel perioodil tasutud kohatasu või võimaldada selle tasaarveldamine perioodiga, mil

laps asub tegelikult lapsehoiuteenust kasutama.

8. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS

§ 44 lg 1). Nii kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja

õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või

tegevusetuse õigusvastasust). Kui õigusaktides ei ole menetlustähtaega kehtestatud, siis tuleb

haldusmenetlus läbi viia viivituseta ehk mõistliku aja jooksul (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 25. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-15). Kaebeõigusele

antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai

2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24).

9. Tartu Vallavalitsuse 18. aprilli 2019. a määruse nr 4 „Tartu valla koolieelsetesse

munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 14 lg 2 kohaselt

võib lapsevanem taotleda lasteasutuselt koha kasutamise alguspäeva edasilükkamist.

Lasteasutuse direktor hindab taotluse põhjendatust ja otsustab, kas ta lükkab koha kasutamise

alguspäeva edasi või mitte.

10. Et eeltoodust nähtuvalt peab lastehoiu koha kasutamise alguspäeva edasilükkamiseks

esmalt isik pöörduma lasteasutuse poole, kuid kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei olnud

kaebaja seda enne kohtule kaebuse esitamist teinud, siis puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja

esitas vastava taotluse alles 27. jaanuaril 2026 ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole

kaebaja taotlust veel lahendatud ning kohtule ei nähtu, et kaebaja taotluse lahendamisega

oleks haldusorgan viivituses. Seega ei ole Tartu vald oma tegevuse või tegevusetusega

kaebaja õigusi riivanud. Kuna kaebaja lapsele pakuti hoiukohta alates 23. veebruarist 2026, ei

ole kaebajale saanud ka tekkida kahju, mille hüvitamist või tasaarveldamist saaks kaebaja

nõuda. Järelikult on kaebaja pöördunud kaebusega halduskohtusse ennatlikult, s.t kaebajal

puudub praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.

11. Kuna kaebaja pöördus lasteasutuse poole vastava taotlusega 27. jaanuaril 2026, soovitab

kohus kaebajal ära oodata taotluse osas tehtav otsus.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

13. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja kaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu

kokku 40 eurot. Et kaebaja esitas kohtule kaebuse Tartu valla kohustamiseks ja varalise kahju

hüvitamiseks summas 425,28 eurot või selle tasaarveldamiseks, tuleb kaebuse esitamisel

tasuda riigilõivu üksnes 20 eurot. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot rohkem kui

ette nähtud. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja

soovib enam tasutud riigilõivu tagastamist.

14. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu asjas tasutud

ülejäänud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)