Legislator Case Law & Legislation
2-25-14212/15 AI generated

2-25-14212/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-14212/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr xxxx Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-14212/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr xxxx Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim late objection to debt enforcement debt enforcement claim disputed claim insufficiently substantiated grievance unpaid advance on costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-14212

Tsiviilasi

Modena Estonia OÜ hagi J F vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5962,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Modena Estonia OÜ, registrikood:14820592,

asukoht: Veerenni tn 38b, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Kaire Kotkas, e-posti aadress:

legal@modena.ee

Kostja: J F, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Asja läbivaatamine

14.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 4100 eurot, intressid 543,72 eurot, 28.08.2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates

29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113

lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

3. Jätta menetluskulud J F kanda.

4. Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-14212, Modena Estonia OÜ (hageja) hagi J F

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2023 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu

krediidilimiidiga 1500 eurot, mille alusel tegi hageja kostja taotluse alusel 04.12.2023 krediidi

väljamakse 500 eurot ning mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle

väljastatud krediidi tagasi 27 kuu jooksul. 24.07.2024 esitas kostja hagejale taotluse krediidilimiidi

suurendamiseks 4100 euroni. Taotluse alusel sõlmiti uus krediidileping nr xxxx krediidilimiidiga

4100 eurot, mille tingimused asendasid senised ning hakkasid kehtima mh kogu varasemalt

väljastatud krediidisumma suhtes. Lepingu alusel tegi hageja kostja taotlustele tuginedes 6 järgnevat

krediidi väljamakset kogusummas 4111,13 eurot: 04.09.2024 summas 1000 eurot, mille osas leppisid

kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 02.10.2024

summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud

krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 15.03.2025 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja

kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 29.03.2025 summas 1000

eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60

kuu jooksul; 15.04.2025 summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja

maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 24.04.2025 summas 111,13 eurot, mille osas

leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul.

Lepingu kohaselt on intressimäär 27,3% aasta ja 0,0759% päeva kohta, kulukuse määr 49,7% aasta

kohta. Maksete hilinemise korral on krediidiandjal õigus küsida viivist maksimaalselt 0,098% päevas

ehk 35,77% aastas.

Hageja nõuab kostjalt kogu tagastamata krediiti 4100 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intress,

viivis, sissenõudmiskulud ja täiendav viivis alates 29.08.2025 kohtule esitatud hagiavalduse

esitamise päevale järgnevast päevast (alates 30.08.2025 k.a). Hageja nõuab kostjalt viivist nõude

põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 17.08.2025

(lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni 28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud

hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.a) summas 41,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt

TsMS § 367 alusel täiendavalt viivist tasumata põhinõudelt 4100 eurot alates 29.08.2024 (k.a), st

hagiavalduse esitamise päevast, 0,0834% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kui

viivisemäär menetluse ajal muutub, palub hageja kohtul arvestada täiendavat viivist seadusjärgse

viivisemäära kolmekordses määras.

Intressi kokkulepe on toodud eritingimuste punktis 3, mille kohaselt on lepingu puhul intressimäär

0,0759% päevas, 27,3% aastas. Intressi arvestatakse välja makstud krediidilt alates väljamakse

tegemise päevast (k.a) ning iga kasutatud päeva eest. Kostja on tasunud jooksvalt intressi hageja

esitatud igakuiste arvete alusel, millel kajastub eelneva arvestusperioodi intress. Seega kajastatakse

arvetel alati eelneva perioodi intress ning tasutakse tagantjärele. Kostja on tasunud kasutatud krediidi

eest intressi kuni 07.04.2025 (k.a). Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta juuni,

juuli ja augusti arved. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 08.04.2025 (k.a) kuni lepingu lõppemise

päevani 16.08.2025 (k.a). Hageja loobub intressinõudest perioodi 08.08.2025-16.08.2025 eest.

Kostjaga kokku lepitud 27,3% aastas on nominaalne intressimäär. Hageja arvestab seda nominaalset

intressi annuiteetgraafiku alusel, kasutades sellist protsendimäära, mis toob kostja jaoks

makseperioodi lõpuks samasuguse intressikulu nagu kostjaga eritingimustes kokku lepitud

nominaalse intressimäära rakendamisel. Annuiteetgraafiku puhul on makseperioodi lõpus kostja

tasunud intressi täpselt samas mahus nagu ta oleks seda tasutud arvestatuna nominaalse intressimäära

alusel. Seega vastab kostja tegelik intressikulu lepingus kokkulepitud määrale. Lepingu

eritingimustes sätestatud nominaalne intressimäär 27,3% aastas realiseerub annuiteetgraafiku

kohaldamisel intressimäärana 41% või 38,5% aastas. Nimetatud arvutuste alusel on kujunenud

intressinõue perioodi 08.04.2025 - 07.08.2025 eest kokku 543,72 eurot (129,72 eurot + 139,50 eurot

+ 135,00 eurot + 139,50 eurot). Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 543,72 eurot.

Kostja on teinud hagejale rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1063,38 eurot,

millest 511,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 552,25 eurot intressi katteks. Kostja tehtud

tagasimaksega pole kaetud muid rahalisi kohustusi (nt lepingu sõlmimise lepingutasu jms). Lepingu

kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus hiljemalt 15. kuupäevaks. Kuna

kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud. Lepingu

ülesütlemisel on hageja järginud kõiki VÕS §-s 416 sätestatud eeldusi.

Kostja oli seisuga 16.07.2025 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mida hageja luges

lepingu ütlemise aluseks. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 1. osamakse tasumise

tähtajaga 15.05.2025 summas 165,55 eurot: krediidi põhiosa 35,83 eurot ja intress 129,72 eurot; 2.

osamakse tasumise tähtajaga 15.06.2025 summas 166,07 eurot: krediidi põhiosa 26,57 eurot ja

intress 139,50 eurot; 3. osamakse tasumise tähtajaga 15.07.2025 summas 165,95 eurot: krediidi

põhiosa 30,95 eurot ja intress 135 eurot. Hageja saatis 02.08.2025 kostjale e-kirja teel teate kostja

poolt lepingus märgitud ja hagejaga suhtlemiseks kasutatud e-posti aadressile xxxx, milles andis

hageja kostjale viivituses oleva võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni

16.08.2025 (k.a) koos hoiatusega leping üles öelda kui kostja puuduolevat summat ei tasu. Kuna

kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 16.08.2025 ei

tasunud, loeti leping alates 17.08.2025 üles öelduks.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot. Hageja

saatis kostjale 17.06.2025 tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis lepingu kehtivuse ajal

lepingutingimustele vastava tasulise meeldetuletuskirja 29.05.2025 e-kirja. Hageja kinnitab, et on

rohkem kui kahe kuu jooksul kostjat korduvalt teavitanud nii saabuvatest maksetähtaegadest kui ka

viivituses olevatest osamaksetest. Näiteks maikuu osamakse kohta edastas hageja teated kuupäevadel

08.05.2025, 17.05.2025 (tasuta meeldetuletus), 20.05.2025, 24.05.2025 ja 29.05.2025 (tasuline

meeldetuletus). Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist pärast lepingu lõppemist summas

25 eurot. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud tasulise meeldetuletuskirja

24.08.2025. Sissenõudmiskuludes sisalduvad mh kulud seoses SMS-i ja e-kirja teel teadete

edastamisega ning nende säilitamisega seotud kulud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamise

ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist Lepingu ülesütlemise teatise eest

25 eurot, kokku 30 eurot.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev rahaline nõue kokku 4714,76

eurot, mis koosneb põhinõudest 4100 eurot, intressinõudest 543,72 eurot, viivise nõudest kuni

28.08.2025 (k.a) 41,04 eurot, sissenõudmiskuludest kokku 30 eurot (25+5 eurot) ja täiendav viivis

alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt VÕS

§ 113 lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

Menetluse käik

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 14.10.2025.

Kostja esitas kohtule 14.10.2025 vene keeles vastuse, milles küsis, kas on võimalik koostada võla

tasumise graafik. Kostja vastusest järeldas kohus, et tegemist on kostja poolse

kompromissiettepanekuga võla osade kaupa tasumiseks. Arvestades kostja soovi tasuda võlgnevus

osamaksetena vastavalt maksegraafikule, tegi kohus 22.10.2025 hagejale ettepaneku viia hagis

esitatud nõuete osas läbi ümberarvestus, kuna kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhjendanud

ega tõendanud, et laenulepingu sõlmimisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Sama kohtunõudega määras kohus pooltele

kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks tähtaja.

Hageja esitas 05.11.2025 kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt ei õnnestunud pooltel

kompromissiläbirääkimistel kompromissi saavutada. Vaatamata hageja korduvatele katsetele ja

valmisolekule kompromissiläbirääkimisteks kogu kohtu antud tähtaja vältel, ei olnud kahjuks

võimalik kostjaga kompromissi saavutada, sest kostja ei vastanud ühelegi kirjale ega pakkunud enda

poolset lahendust. Samuti esitas hageja täiendavaiad tõendeid ja selgitusi, et krediidivõimelisuse

hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline ning taotletav krediit

jõukohane. Kostja ei ole kohtule esitanud seisukohta kompromissiläbirääkimiste osas.

Kohus määras 27.11.2025 kostjale tähtaja esitada kohtule seisukoht hageja vastuse osas ning

teavitada, kas kostja soovib esitada täiendavaid taotlusi, tõendeid ja seisukohti, samuti kas ta soovib

kohtuistungi korraldamist või võib asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungita. Kostja

ei esitanud kohtule vastust määratud tähtajaks.

Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 14.01.2026 kell 11.00. Kohtukutse saadeti kostjale

08.12.2025 kostja poolt käesolevas menetluses avaldatud e-posti aadressile. TsMS § 314¹ lg 2

kohaselt luges kohus kutse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest. Seega oli

kostja kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule

mõjuvat põhjust istungil puudumiseks.

Kohtuistungil andis hageja kohtule järgmised selgitused. Hageja jääb esitatud nõude juurde, leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on täidetud. Tegelikult hagejal on soov kompromiss sõlmida

aga kui kostjat kohal ei ole, siis seda kahjuks ei saa sõlmida. Hageja taotleb, et kohus teeks asjas

sisulise lahendi. Hageja selgitas, et tagasimaksed on tehtud kogusummas 1063,38 eurot, nendest on

läinud põhiosa makseks 511,13 eurot ja 552,25 eurot on läinud intressi katteks. Muid kohustusi ei ole

sellega täidetud. Hageja leiab, et on esitanud piisavalt tõendusmaterjale ning krediidivõimelisust on

hinnatud. Kohus määras, et hageja esitab menetluskulude nimekirja hiljemalt 19.01.2026, kostja võib

sellele esitada oma seisukoha ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu

03.02.2026.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

4. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilimiidi leping. Hageja

(krediidiandja) on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjast ei

nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib

füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse VÕS § 1 lg 5

tähenduses.

Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu

kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra,

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel, lepingu ülesütlemise põhjendatust

jms).

4.1. Krediidikulukuse määr

Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (49,7%),

mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024.a

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 24.07.2024 sõlmitud

lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 49,7%. Nimetatud määr ei ületa Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra kolmekordset taset (16,65%

× 3 = 49,95 %) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406²

lg-le 1 ega ole tühine.

4.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel

VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja

toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3

punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised

tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava

tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet

mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja

hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg

13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas

nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv“.

Hageja esitas kohtule selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Krediidivõimelisuse hindamine seisuga 11.11.2023:

Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt teavet tema igakuise sissetuleku olemasolu ja

suuruse kohta. Krediiditaotluses esitas kostja hagejale oma igakuise sissetuleku suuruseks 1631

eurot. Hageja vaatas kostja sissetulekute andmed üle pangakonto väljavõttelt ning tuvastas kostja

viimase nelja kuu sissetulekuna kokku 6522,24 eurot, mis teeb keskmiseks netosissetulekuks

1630,56 eurot kuus. Hageja võttis kostja igakuise sissetulekuna arvesse hageja poolt tuvastatud

väiksema väärtuse 1630,56 eurot. Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt tema igakuise

finantskohustuste suuruse kohta. Krediiditaotluses esitas kostja oma igakuiste ning finantskohustuste

suuruseks 669 eurot. Finantskohustuste summaks tuvastas hageja kostja viimase nelja kuu lõikes

kokku 2677,85 eurot, mis teeb keskmiseks finantskohustuste summaks 669,46 eurot kuus. Nimetatud

summa võttis hageja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse. Lisaks finantskohustuste suuruse

väljaselgitamisele on hageja arvestanud varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, lisades

krediidivõimelisuse hindamisel arvutustesse tuvastatud suuremale finantskohustuste määrale

täiendava 10% puhvri. Kostja esitas oma igakuisteks elamiskuludeks 260 eurot kuus. Kuna hageja

rakendab krediitide väljastamisel konservatiivset poliitikat, kohaldati taotluse läbivaatamise ajal

kehtinud reeglit, mille kohaselt juhul, kui taotleja märkis elamiskuludeks väiksema summa kui 220

eurot, võeti krediidivõimelisuse hindamisel aluseks alati suurem väärtus, sel korral 260 eurot, millele

lisati täiendav puhver 10%. Hageja on teadlik, et kostjal on 3 ülalpeetavat ning vastavalt sellele on

hageja võtnud krediidivõimelisuse hindamisel seda ka arvesse.

Veendumaks, et kostja taotletav krediit oleks talle jõukohane, teostas hageja järgmised arvutused.

Vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi: 1630,56 eurot - (669,46 eurot + 260

eurot) x 1,1 – 59,13 eurot = 549,02 eurot. Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad

finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine

maksimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses.

Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist,

millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba

raha 549,02 eurot. Järgnevalt on toodud sama arvutusskeem selliselt, kus igakuiste elamiskuludena

on arvesse võetud 220 eurot kostja enda kohta ning täiendavalt 110 eurot ühe ülalpeetava kohta (3

ülalpeetavat kokku 330 eurot) ehk kokku 550 eurot: 1630,56 eurot - (669,46 eurot + 550 eurot) x 1,1

– 59,13 eurot = 230,02 eurot Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss

elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse

hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et

pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud

puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 230,02 eurot.

Antud arvutustest nähtub, et ülalpeetavate arv ei muuda positiivset krediidiotsust negatiivseks ning

tulemus jääb samaks sõltumata sellest, kas ülalpeetavaid oli kolm või üldse mitte. Klient ei tohi

kulutada üle 50% oma sissetulekust finantskohustustele: 669,46 x 1,1 + 59,13 / 1630,56 =48,78%.

Olemasolevad finantskohustused pluss puhver 10% pluss krediidi igakuine maksimaalne

tagasimakse hagejale jagatud sissetulekuga juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi

ulatuses. Arvutusest nähtub, et kostja kulutab koos hageja krediidi igakuise tagasimaksega 48,78%

sissetulekust oma kõikidele finantskohustustele.

Hageja on kostja pangakonto väljavõttelt kontrollinud kandeid hasartmängukorraldajatele ning neid

krediidivõimelisuse hindamisel ka arvestanud. Hageja on tuvastanud kostja tööhõive staatuse,

sissetuleku regulaarsuse ja allika. Kostja maksehäirete olemasolu on kontrollitud taust.ee

andmebaasist ning taotluse esitamise hetkel Kostjal aktiivsed maksehäired puudusid. Hageja leiab, et

ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnanud kostja sissetulekuallikaid ja nende

regulaarsust, samuti finantskohustusi ja nende suurust, elamiskulusid, ülalpeetavaid, tööhõivet,

hasartmängudele kuluvaid summasid, varasemate rahaliste kohustuste ja elamiskulude võimaliku

suurenemise ja krediidi tagasimakse tähtaja mõju, ning eelnevaid maksehäireid kooskõlas seadusega,

hageja „Krediidi andmise korraga“ ning Finantsinspektsiooni Käsiraamatus sätestatuga. Kostja

krediidivõimelisuse hindamine on hageja poolt läbi viidud konto väljavõtte, mitte üksnes kostja

ütluste alusel ning seda on tehtud nii lepingu sõlmimisel kui ka limiidi ülempiiri tõstmisel.

Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline

ning taotletav krediit jõukohane.

Krediidivõimelisuse hindamine seisuga 24.07.2024 krediidilimiidiga 4100 eurot:

Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt tema sissetuleku olemasolu ja suuruse kohta.

Krediiditaotluses on kostja oma igakuiseks sissetulekuks esitanud hagejale 2495 eurot ning

finantskohustusteks 791 eurot. Kostja esitatud andmed vaatas hageja üle kostja pangakonto

väljavõtte alusel. Hageja tuvastas kostja netosissetulekuks 2494,52 eurot ja finantskohustuste

suuruseks 791,07 eurot. Kuna hageja rakendab konservatiivset krediitide väljastamise poliitikat,

võttis hageja kostjale krediidi väljastamisel arvutuste aluseks madalama tuvastatud sissetuleku

määra, milleks oli hageja poolt tuvastatud 2494,52 eurot ja finantskohustuste puhul kõrgeima

tuvastatud määra, milleks oli hageja poolt tuvastatud 791,07 eurot. Elamiskuludeks märkis kostja

krediiditaotluses 304 eurot. Taotluse läbivaatamise ajal arvestati kehtinud reeglite järgi

krediidivõimelisuse hindamise käigus elamiskuludeks 304 eurot. Kostja märkis ülalpeetavate arvuks

0. Veendumaks, et kostja taotletav krediit oleks talle jõukohane, teostas hageja järgmised arvutused:

Vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi: 2494,52 eurot – (791,07 eurot + 304

eurot) x 1,1 + 161,61 eurot = 1128,33 eurot Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad

finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine

minimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses.

Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist,

millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba

raha 1128,33 eurot. Järgnevalt on toodud sama arvutusskeem selliselt, kus igakuiste elamiskuludena

on arvesse võetud 304 eurot kostja enda kohta ning täiendavalt 152 eurot ühe ülalpeetava kohta

(võttes arvesse 3 ülalpeetavat, kokku 456 eurot lähtuvalt pangakonto väljavõttes) ehk kokku 760

eurot: 2494,52 eurot – (791,07 eurot + 760 eurot) x 1,1 + 161,61 eurot = 626,73 eurot. Sissetulek

miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver

10%, miinus krediidi igakuine minimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud

krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate

finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse

hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 626,73 eurot. Antud arvutustest nähtub, et ülalpeetavate arv

ei muuda positiivset krediidiotsust negatiivseks ning tulemus jääb samaks sõltumata sellest, kas

ülalpeetavaid oli kolm või üldse mitte. Klient ei tohi kulutada üle 50% oma sissetulekust

finantskohustustele: 791,07 eurot x 1,1 + 161,61 eurot / 2 494,52 eurot = 41,36%. Olemasolevad

finantskohustused pluss puhver 10% pluss krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale

jagatud sissetulekuga juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest

nähtub, et kostja kulutab koos hageja krediidi igakuise tagasimaksega 41,36% sissetulekust oma

kõikidele finantskohustustele.

Hageja on kostja pangakonto väljavõttelt kontrollinud kandeid hasartmängukorraldajatele ning neid

krediidivõimelisuse hindamisel ka arvestanud. Hageja analüüsis kostja hasartmängukulude suurust

ühe kuu kohta, tuginedes krediiditaotluse kuupäevale 24.07.2024 eelnenud nelja kuu keskmisele

näitajale. Hasartmängudele kulutas kostja viimase nelja kuu lõikes kokku 65 eurot, mis teeb

keskmiseks igakuiseks kuluks 16,25 eurot. Kostja igakuine netosissetulek oli 2494,52 eurot, millest

hasartmängudele kulus keskmiselt 16,25 eurot kuus. Igakuised hasartmängukulud moodustasid

ligikaudu 6,5% kostja regulaarsest sissetulekust ning hasartmängukulude osakaal jäi hageja

kehtestatud reeglite piiridesse. Hageja on tuvastanud kostja tööhõive staatuse, sissetuleku

regulaarsuse ja allika. Kostja maksehäirete olemasolu on kontrollitud taust.ee andmebaasist ning

taotluse esitamise hetkel kostjal aktiivsed maksehäired puudusid.

Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnanud kostja

sissetulekuallikaid ja nende regulaarsust, samuti finantskohustusi ja nende suurust, elamiskulusid,

ülalpeetavaid, tööhõivet, hasartmängudele kuluvaid summasid, varasemate rahaliste kohustuste ja

elamiskulude võimaliku suurenemise ja krediidi tagasimakse tähtaja mõju ning eelnevaid

maksehäireid kooskõlas seadusega, hageja „Krediidi andmise korraga“ ning Finantsinspektsiooni

Käsiraamatus sätestatuga. Kostja krediidivõimelisuse hindamine on hageja poolt läbi viidud konto

väljavõtte, mitte üksnes kostja ütluste alusel ning seda on tehtud nii lepingu sõlmimisel kui ka limiidi

ülempiiri tõstmisel. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli

krediidivõimeline ning taotletav krediit jõukohane.

Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtteid ning hageja esitatud muid andmeid, leiab, et need

vastavad hageja poolt arvestatud andmetele. Kohus nõustub krediidiandja arvestusega, et kostja

igakuine keskmine netosissetulek oli 11.11.2023 seisuga 1630,56 eurot ning keskmised igakuised

finantskohustused 669,46 eurot. Samuti nõustub kohus arvestusega, et 24.07.2024 seisuga oli kostja

igakuine keskmine netosissetulek 2494,52 eurot ning keskmised igakuised finantskohustused 791,07

eurot. Hageja on mõlemal juhul, s.o 11.11.2023 ja 24.07.2024, küsinud kostjalt teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta ning kontrollinud esitatud andmeid pangakonto väljavõtte alusel,

järgides VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg 4 nõudeid. Hageja tuvastas sissetulekud pangakonto

väljavõtte põhjal ning lähtus konservatiivsest keskmisest näitajast (KAVS § 49 lg 3). Arvesse võeti

kostja olemasolevad finantskohustused ja nende osakaal sissetulekust (KAVS § 49 lg 1 p 2). Samuti

arvestas hageja elamiskulude ning ülalpeetavate mõju tarbija eelarvele (KAVS § 49 lg 1 p 4). Hageja

lisas arvutustesse 10% puhvri, täites sellega KAVS § 49 lg 1 p 5 nõude hinnata kohustuste võimaliku

suurenemise mõju.

Kohus tuvastas, et kostja esitas hagejale ebaõigeid andmeid, märkides ülalpeetavate arvuks 0.

Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal oli krediidilepingu sõlmimise ajal kolm alaealist last.

VÕS § 403⁴ lg 3 kohaselt on tarbija kohustatud esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on

vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Ebaõigete andmete esitamine, sh ülalpeetavate arvu

vale märkimine, kujutab endast tarbija kohustuse rikkumist. Hageja viis läbi täiendava kontrolli,

arvestades ka varianti, mille kohaselt on kostjal kolm ülalpeetavat. Kohtu hinnangul on hageja teinud

endast kõik oleneva ning viinud krediidivõimelisuse hindamise läbi nii juhul, kui kostjal

ülalpeetavad puuduvad, kui ka juhul, kui kostjal on kolm ülalpeetavat. Mõlema arvutuskäigu

tulemusena on kostja hageja hinnangul krediidivõimeline. Arvestades, et hageja on teabe

kontrollimiseks teinud mõistlikke pingutusi (KAVS § 50 lg 3) ning analüüsinud tarbija suutlikkust

täita lepingut ka võimalike ülalpeetavate olemasolu korral, on hageja käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt.

Hageja teostas krediidivõimelisuse analüüsi, milles võttis arvesse kostja sissetulekute stabiilsust,

olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavate olemasolu ning rakendas täiendavaid riskipuhvreid.

Seisuga 11.11.2023 jäi kostjale pärast kõigi kulude, kohustuste ja puhvrinäitajate arvestamist

igakuiselt vaba raha 230,02 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust oli 48,78%. Seisuga

24.07.2024 jäi kostjale igakuiselt vaba raha 626,73 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust

oli 41,36%.

Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale

kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine).

Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks

fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja

maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt

krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri;

praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust

kui orientiiri.

Arvestades, et mõlemal hinnataval ajahetkel jäi kostjale pärast kõigi kohustuste ja puhvrinäitajate

arvestamist positiivne vaba rahavoog ning finantskohustuste osakaal sissetulekust jäi alla 50%, leiab

kohus, et hageja poolt läbi viidud krediidivõimelisuse hindamine vastas vastutustundliku laenamise

põhimõttele ning kostja krediidivõime oli piisav ka olukorras, kus arvesse võeti ülalpeetavate

olemasolu ja võimalikud riskid. Tuleb ka arvestada, et kohustuse hulka on juba kaasatud elamiskulud

ja täiendavalt 152 eurot ühe ülalpeetava kohta, mistõttu kostja tegelik laenukoormus jääb

tavapäraseks peetava 30-40 % vahemikku. Kohus järeldab, et kostja laenukoormus on

vastutustundliku laenamise piirides. Kohus nõustub hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega

ning leiab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema suutlikkust täita lepingust tulenevaid

kohustusi.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks

päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning

kliendi varasemat maksekäitumist. Kohtu hinnangul nõudis hageja laenutaotlejalt mõlema lepingu

sõlmimisel pangakonto väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (nelja kuu ulatuses).

Lisaks kontrollis hageja maksehäirete olemasolu vastavatest andmekogudest ning analüüsis

pangakonto väljavõtte alusel hasartmängukulutusi. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6

ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi.

4.3. Lepingu ülesütlemise põhjendatus

Hagiavalduse kohaselt oli kostja seisuga 16.07.2025 viivituses kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mida hageja luges lepingu ütlemise aluseks. Kostja oli viivituses järgmiste

osamaksetega: 1. osamakse tasumise tähtajaga 15.05.2025 summas 165,55 eurot: krediidi põhiosa

35,83 eurot ja intress 129,72 eurot; 2. osamakse tasumise tähtajaga 15.06.2025 summas 166,07 eurot:

krediidi põhiosa 26,57 eurot ja intress 139,50 eurot; 3. osamakse tasumise tähtajaga 15.07.2025

summas 165,95 eurot: krediidi põhiosa 30,95 eurot ja intress 135 eurot. Hageja saatis 02.08.2025

kostjale e-kirja teel teate kostja poolt lepingus märgitud ja hagejaga suhtlemiseks kasutatud e-posti

aadressile xxxx, milles andis hageja kostjale viivituses oleva võlgnevuse tasumiseks kahenädalase

täiendava tähtaja, s.o kuni 16.08.2025 (k.a) koos hoiatusega leping üles öelda kui kostja puuduolevat

summat ei tasu. Kuna kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt

kuupäevaks 16.08.2025 ei tasunud, loeti leping alates 17.08.2025 üles öelduks.

VÕS § 416 lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul,

kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Kohus tuvastas, et kostjal on tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 15.04.2025 (vt lisa 22,

kostja poolt hagejale tehtud tagasimaksed). Kostja jättis alates 15.05.2025 kõik lepingu

graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hagile on lisatud 02.08.2025 teade laenulepingu ülesütlemise

kohta, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja palub tasuda

võlgnevuse hageja arvelduskontole hiljemalt 16.08.2025 (täiendav tähtaeg). Hageja andis kostjale

täiendavalt kahenädalase tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja selgitas, et kostja kohustuse jääk

selle lepingu alusel on tänase seisuga kokku 4504,22 eurot. Hageja selgitas, et kui kostja ei ole kogu

võlgnevuses olevat summat tasunud hiljemalt 16.08.2025, siis on hageja sunnitud lepingu lõpetama.

Hageja käsitleb käesolevat kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja kohustuste

nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb lepingu ühepoolselt üles öelduks ning lisab info

kostja võlgnevuse kohta maksehäireregistrisse ja loovutab nõude inkassole. Küsimuse tekkimisel

palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole. Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja edastas

24.08.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

tasumise nõude. Teated edastati kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile.

Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et

tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti

on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks.

Kohtu hinnangul võib hageja teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles on öeldud, et küsimuse

tekkimisel palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole, tõlgendada seaduse nõuetele vastava

läbirääkimiste pakkumisena. Seega leiab kohus, et hageja on järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2

sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.

5. Järgmisena kontrollib kohus hageja nõuete põhjendatust.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhinõue 4100 eurot, intress 543,72 eurot,

viivise nõue kuni 28.08.2025 (k.a) 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot (25+5 eurot) ja täiendav

viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni

vastavalt VÕS § 113 lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

Kostja ei ole hageja nõude suurusele, sh põhinõude, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise suurusele,

vastuväiteid esitanud.

5.1. Hageja palub enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4100 eurot.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

401 lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et

võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub kostja laenu tagastama.

Kohus tuvastas, et krediidilimiidi lepingu alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kokku summas

4611,13 eurot (500+1000+500+1000+1000+500+111,13). Summad maksti välja kostja

arvelduskontole. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus hiljemalt

15. kuupäevaks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on hageja lepingu erakorraliselt

üles öelnud. Lepingu ülesütlemisel on hageja järginud kõiki VÕS §-s 416 sätestatud eeldusi. Kostja

on teinud hagejale rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1063,38 eurot, millest

511,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 552,25 eurot intressi katteks, millest tulenevalt on hageja

põhinõude jääk 4100 eurot (4611,13-511,13). Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on

põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja esitatud arvestusi põhinõude osas kostja

ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 4100 eurot.

5.2. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 543,72 eurot. Intressi kokkulepe on toodud eritingimuste

punktis 3, mille kohaselt on lepingu puhul intressimäär 0,0759% päevas, 27,3% aastas. Kostjaga

kokku lepitud 27,3% aastas on nominaalne intressimäär. Hageja arvestab seda nominaalset intressi

annuiteetgraafiku alusel, kasutades sellist protsendimäära, mis toob Kostja jaoks makseperioodi

lõpuks samasuguse intressikulu nagu Kostjaga eritingimustes kokku lepitud nominaalse

intressimäära rakendamisel. Nominaalset intressi arvestatakse algselt välja antud laenusummalt,

samas kui annuiteetintressi arvestatakse ainult tasumata laenujäägilt. Kuna annuiteetgraafiku puhul

on tarbija igakuine krediidi tagasimakse võrdne, on makseperioodi alguses põhiosa jääk suur ja

seetõttu moodustab intress suure osa igakuisest maksest. Kogu makseperioodi jooksul krediidijääk

väheneb ning seetõttu väheneb ka intressikulu osa, samas kui suureneb põhiosa tagasimakse osa.

Annuiteetgraafiku aluselt tehtud arvutus tähendab, et kuigi lepingus toodud intressimäär on

fikseeritud 27,3% aastas, kujuneb tegelik intressimäär annuiteetgraafikus arvestuslikult vastavalt kas

41% või 38,5% aastas. Erinevus nende kahe annuiteetintressimäära osas tuleneb sellest, et alates

2025. aasta jaanuarist muudeti hageja hinnakirja ja vastavalt sellele vähendati väljamaksete puhul

annuiteetgraafiku intressimäära kuni määrani 38,5%. Seega väljamaksed alates 15.03.2025 k.a on

arvutatud juba väiksema annuiteetintressiga 38,5%. Annuiteetgraafiku rakendamisega ei riku hageja

lepingus kokku lepitud intressimäära, samuti ei teki kostjale sellest mingit varjatud lisakulu.

Intressimäära erinevus tuleneb üksnes sellest, kuidas nominaalne intressimäär annuiteetgraafiku

puhul matemaatiliselt rakendub. Annuiteetgraafiku kasutamine on finantssektoris rahvusvaheliselt

tunnustatud intressi arvestamise viis, mis tagab tarbijale võrdse suurusega kuumakse kogu

laenuperioodi kestel. Annuiteetgraafiku puhul on makseperioodi lõpus kostja tasunud intressi täpselt

samas mahus nagu ta oleks seda tasutud arvestatuna nominaalse intressimäära alusel. Seega vastab

kostja tegelik intressikulu lepingus kokkulepitud määrale. Lepingu eritingimustes sätestatud

nominaalne intressimäär 27,3% aastas realiseerub annuiteetgraafiku kohaldamisel intressimäärana

41% või 38,5% aastas.

Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 07.04.2025 (k.a) summas 552,25 eurot.

Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta juuni, juuli ja augusti arved. Hagejal on

õigus nõuda intressi alates 08.04.2025 (k.a) kuni lepingu lõppemise päevani 16.08.2025 (k.a). Hageja

loobub intressinõudest perioodi 08.08.2025 – 16.08.2025 eest. Arvutuste alusel on kujunenud

intressinõue perioodi 08.04.2025 - 07.08.2025 eest kokku 543,72 eurot.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud.

Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Hageja esitatud arvestusi intressi osas kostja ei

vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks intressina välja mõista 543,72 eurot.

5.3. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast

väiksemas määras) alates 17.08.2025 (lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni

28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.a) summas

41,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel täiendavalt viivist tasumata põhinõudelt 4100

eurot alates 29.08.2025 (k.a), st hagiavalduse esitamise päevast, 0,0834% päevas kuni põhinõude

täieliku tasumiseni. Kui viivisemäär menetluse ajal muutub, palub hageja kohtul arvestada täiendavat

viivist seadusjärgse viivisemäära kolmekordses määras.

VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Lepingu kohaselt on viivisemäär 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Tarbijakrediidi teabelehe punkti

3 kohaselt arvestatakse viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras, mis ei ületa ühelgi juhul

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Teabelehe esitamise seisuga on viivisemäär 35,77% aastas

ja 0,098% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,0834% päevas, s.o kokkulepitud määrast

väiksemas määras. Kohtu hinnangul ei ole viivise määr 0,0834% päevas ehk 30,45% aastas

ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Hageja poolt

viivise arvestamine on kooskõlas VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1. Kostja viivise arvestuse osas

vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas

41,04 eurot. Hagejal on ka õigus TsMS § 367 ja VÕS § § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivis

põhinõudelt lepingus sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhivõla

täieliku tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 29.08.2025 tasumata

põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõike 1 alusel

kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

5.4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot ja

pärast lepingu lõppemist lepingu ülesütlemise teatise eest 25 eurot, kokku 30 eurot.

VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes

nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Vastavalt VÕS § 113² lg 3 võib pärast lepingu lõppemist nõuda

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale 17.06.2025 (kohtu märkus – hagile lisatud tõendi kohaselt

18.05.2025; lisa 23) tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis lepingu kehtivuse ajal lepingutingimustele

vastava tasulise meeldetuletuskirja 29.05.2025 e-kirja (lisa 24). Seega on enne tasulist

meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist

edastanud tasulise meeldetuletuskirja 24.08.2025 (lisa 17). Sissenõudmiskuludes sisalduvad mh

kulud seoses SMS-i ja e-kirja teel teadete edastamisega ning nende säilitamisega seotud kulud.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele.

Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr 202407241044048 tulenev põhivõlgnevus 4100 eurot,

intressid 543,72 eurot, 28.08.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 41,04 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100

eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele

kolmekordsele viivisemäärale.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses

kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad

hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv

summas 595 eurot. Muud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Kohus edastas hageja

menetluskulude nimekirja kostjale ning määras tähtaja esitatud menetluskulude kohta kohtule

seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 22.01.2026,

vastust.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise

esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus on seisukohal, et hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu summas 595 eurot.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik