2-25-8602/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 02. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-8602

Tsiviilasi

Hagi hind

T.T hagi T.T ja T.T vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

T.T, ik XXX , lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel

Kostjad:

T.T, ik XXX

T.T, ik XXX,

seaduslik esindaja T.V, ik XXX

Asja läbivaatamise kuupäev suuline menetlus, istung 12.01.2026

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt T.T hagi T.T ja T.T vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes.

2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 158/2024/1015 kostja T.T osas

perioodi alates 20.06.2024 arvestatud elatise osas ja kostja T.T osas perioodi alates

20.06.2024 arvestatud elatise osas.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele

järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1. 02.06.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Viru Maakohus 07.11.2023 kompromissi

tsiviilasjas 2-23-6825, mille kohaselt T.T maksab alates 30.10.2023 T.T ja T.T ülalpidamiseks

elatist 100 eurot lapse kohta kuus, kokku 200 eurot iga jooksva kuu eest jooksva kuu 20-ndaks

kuupäevaks, sh kohustub kostja maksma 20. novembriks 2023 elatise oktoobrikuu 2 päeva eest

summas 13.33 eurot 2 (kahe) hageja kohta. Elatis tasutakse T.V arveldusarvele xxxx. Hagejad

loobuvad elatise väljamõistmise nõudest hageja 3 T.T ja hageja 4 T.T ülalpidamiseks.

1.1. Pärast eelnimetatud lahendi tegemist on oluliselt muutunud kompromissi aluseks olnud

asjaolud. Kui senini olid T.T ja T.T viibinud vahelduvalt kummagi vanema juures, siis alates

juunist 2024 peamiselt isaga. Nii olid T.T ning T.T emaga 01.- 06.06.2024 ja isaga 07.-

15.06.2024, seejärel taas emaga 16.06.- 20.06.2024.

Alates 20.06.2024 on T.T viibinudki vaid isaga ja on keeldunud ema juurde minemast.

T.T oli koos emaga 08.- 30.07.2024, kuid tuli siis tagasi isa juurde.

T ja T ema juures ei viibinud ning ema nende ülalpidamisse kuidagi ka ei panustanud.

Asjaolu, et lapsed elavad isaga, tõendab xxxx lastekaitsespetsialisti kodukülastusakt.

Alates 01.09.2024 õpivad mõlemad lapsed vastavalt xxxx põhikoolis ja xxxx põhikoolis.

Kõigi nelja lapsega seotud riiklikud lastetoetused ja ka lasterikka pere toetus laekusid kuni

september 2024 ema arveldusarvele, kokku 810 eurot (80+80+100+100+450) ning seda ka juuni,

juuli ja august 2024, kui ema juures viibis pikemalt vaid T.T. Peretoetuste eesmärk on tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine. Olukorras, kus lapsed ema juures ei viibinud ja ema laste hooldamise, kasvatamise

ja õppimisega seonduvalt seega kulusid ei kandnud, kahjustas ema selliselt oma laste õigusi ja

huve.

Kostjate poolt 08.10.2024 esitatud täitmisavalduse alusel on kohtutäitur P poolt algatatud

täitemenetlus nr 158/2024/1015, täitedokumendiks on eelnevalt nimetatud määrus tsiviilasjas 2-

23-6825 ning nõude sisuks elatise võlgnevus 800 eurot ja igakuine elatis 200 eurot kuus kahele

lapsele.

Täitur on hagejale selgitanud ka nõude kujunemist ning elatise võlgnevus on seega tekkinud

väidetavalt perioodi eest juuni – september 2024 so nelja kuu eest so aja eest, mil kostjad viibisid

oma isa juures ja tema ülalpidamisel.

Alates 04.11.2024 kuni 25.05.2025 viibisid kostjad xxxx Viru Maakohtu 11. detsember 2024

määruse alusel tsiviilasjas 2-24-16892. 10. aprilli 2025 määrusega lõpetas kohus lapsevanemate

hooldusõiguse piiramise ja alaealistele eestkoste määramise menetluse ning määras, et laste T,

T.T ja T.T elukoht on isa juures.

Hageja on pöördunud kostjate ema T.V poole nõudega lõpetada täitemenetlus ning samuti on

hageja lepinguline esindaja selgitanud kostjate emale telefoni teel õigusliku olukorda. Ka

kohtutäitur on laste emaga suhelnud, kuid kostjate ema ei ole täitemenetluse lõpetamise avaldust

kohtutäiturile esitanud ning leiab, et kuna kohtulahend on kehtiv, siis kohustub isa ka selle alusel

emale kostjate eest elatist tasuma.

27.05.2025 seisuga on kohtutäitur teinud isa töötasust kinnipidamisi ca summas 3700 eurot.

Summa asub kohtutäituri ametikontol ning hetkel täitur seda summat emale veel välja maksnud

ei ole, kuna vald oli täiturit informeerinud, et mõlema vanema isiku- ja varahooldusõigus laste

suhtes

oli piiratud.

Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 158/2024/1015

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastuväited on kohtulahendi puhul

lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Hageja on tõendanud, et T.T elab alaliselt temaga alates 20.06.2024 ning T.T alates 01.08.2024.

Lapsed elavad koos isaga xxxx ja käivad xxxx valla koolides. Laste ema elab aga xxxx.

Eelnevast tulenevalt on isa oma laste ülalpidamiskohustuse sisuliselt täitnud – isa peab oma lapsi

vahetult ülal. Elatise kandmine laste ema arveldusarvele olukorras, kus ema oma lapsi ülal ei

pea, nendega koos ei ela ja ka muul moel laste ülalpidamisse ei panusta, rikub nii hageja kui ka

kostjate õigusi.

Hageja leiab, et kostjate ema on kostjate kui sissenõudjate esindajana käitunud hea usu

põhimõttega vastuolus ja oma õigusi kuritarvitades.

Kostjad ning nende kaks vanemat venda on esitanud Viru Maakohtule elatisnõude ema vastu

(tsiviilasi 2-24-16159). 09.01.2025 määrusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-24-16159 menetlus

kuni tsiviilasja nr 2-24-16892 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

1.2. Hageja esitas kohtule ka hagi tagamise avalduse- soovides TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel

peatada täitemenetlus.

Täitur on hagejale selgitanud, et ehkki lapsed elavad isaga ja olukord on tänaseks taas muutunud,

siis ei muuda see täituri menetluses olevat otsust, millega on isalt elatis välja mõistetud ning

täituril tuleb see summa emale üle kanda (täitur on ka ise üritanud emaga suhelda sel teemal ja

viidanud asjaolule, et lapsed emaga ei ela ning elavad isaga). Eelnevast tulenevalt ning kuna

täituril on kohustus kinnipeetud summad emale üle kanda, siis on vajalik edasise kahju ära

hoidmiseks hagi tagamise avalduse rahuldamine ning täitemenetluse peatamine. Arvestades ema

suhtumist ja varasemat käitumist on tõenäoline, et hagi rahuldamise korral ei ole hagejal

võimalik kinnipeetud summasid, mis on täituri poolt emale üle kantud, enam kostjatelt (kostjate

emalt) tagasi nõuda.

Hagejalt kostjate elatisnõude katteks kinnipeetud summad hakkaksid hagi mittetagamisel

laekuma kostjate ema arveldusarvele, kes aga kostjate ülalpidamises ei osale, nende eest ei

hoolitse, neid ei kasvata. Kostjad elavad alaliselt oma isa juures, kes peab neid vahetult ülal. Ema

ei ole oma lastele ajal, mil nad elavad alaliselt isaga, elatist tasunud. Ema käitumine on seega

äärmiselt pahatahtlik ja teadvalt oma lapsi kahjustav. Hagi tagamata jätmine looks eelkõige just

laste jaoks äärmiselt ebaõiglase olukorra.

1.3. 12.01.2026 istungil hageja selgitas, et jääb hagiavalduse resolutsioonis esitatu ehk kogu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude juurde.

KOSTJA VASTUS

2. Kostjatele, nende seaduslikule esindajale, on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse esitamise

nõudega kätte toimetatud isiklikult 03.06.2025, kostjad ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud.

2.1. Suuliselt 17.11.2025 istungil hagi ei tunnista. Istungil antud korralduse kohaselt on esitanud

27.11.2025 kirjaliku selgituse: Lapsed viibisid tema juures kokkulepitud ajal ja vastavalt senisele

hooldus- ja suhtluskorrale. Hageja elatise maksmise kohustust ei ole lõpetatud ega muudetud

ühegi kohtuotsuse ega kokkuleppega. Hageja lõpetas elatise tasumise omal algatusel, ilma kohtu

loata. Seetõttu on tema väide, et ta ei pidanud elatist maksma, alusetu.

Arvestades eeltoodut ei ole alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna tema nõue tugines

kehtivale elatisekohustusele, mida hageja ei ole täitnud. Sundtäitmine oli õiguspärane ja vajalik

laste ülalpidamise tagamiseks.

T.T elas temaga püsivalt xxxx, samamoodi ka T ja T.T, kes aegajalt käisid oma isa külastamas.

Kahjuks need külastused jäid lühikeseks ja lapsed tuli enne kokkulepitud aega xxxx ära tuua

kuna T.T ja M T.T jõid pidevalt ja lapsed olid hirmul enda toas kinni.

2.2. 12.01.2026 istungil teatas kostjate esindaja, et „on nõus loobuma“. Selgitades esmalt, et see

tähendab kogu võlast, hiljem leidis, et mõtles 2024 suvekuude võlast loobumist. Kinnitas, et elab

xxxx alates maist 2024 ja kinnitas eelmisel istungil öeldut, et soovis elatist vaid selle aja eest, mil

ta elas xxxx.

Kinnitas ja selgitas, et hagejalt täitmise raames väljanõutavast elatisest loobumiseks pöördub ta

ise kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

4. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu.

Vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga

väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS §

459 järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi,

millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates

vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-33-11, p 26). Kuna hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist möödunud

perioodi osas, ei oleks tal TsMS § 459 järgse hagi esitamisega võimalik taotletavat eesmärki

saavutada. Lisaks on sellise hagi esitamine elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte

kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada

hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.

6. Kohus leiab, et antud juhul annab TMS § 221 selleks aluse, kuna sundtäitmise lubamatuks

tunnistamisel on hageja õiguspäraselt tuginenud sellele, et ta on nõude täitnud lapse vahetu

ülalpidamisega (dtl 82) tugineda muuhulgas sellele, et nõue on täidetud.

7. Maakohtu hinnangul ei ole hagi aga kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud, s.t hagejal ei ole

alust taotleda täiteasjas toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kogu ulatuses.

Kohus peab hageja nõude osas lähtuma hagiavalduse resolutiivosas taotletust.

Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu

esitatakse haginõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtul on kohustus

hageja ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu ja ulatus

oleks arusaadav nii pooltele (sh kostjale) kui ka kohtule.

Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. TsMS § 442 lg 5

järgi lahendab kohus poole nõuded otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt. Resolutsioon

peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. St käesoleva otsuse alusel

täitemenetlust korraldav täitur peab- sj lugemata formaliseeritusse printsiibi alusel lahendi muud

osa- saama olla veendunud, kas ja millises ulatuses on täitemenetlus lubamatuks tunnistatud.

Hagi resolutiivosas ei ole eristatud, et sundtäitmist taotletaks lubamatuks tunnistada alatest x

perioodist, mil lapsed elavad hageja juures. Seega grammatilise tõlgenduse abil tuleb järeldada,

et hageja on soovinud tunnistada sundtäitmine lubamatuks kogu täiteasja ulatuses. Hageja

kinnitas seda ka 12.01.2026 istungil. See ei ole aga kooskõlas hagis esitatud asjaoludega.

8. Vaidlust ei ole selles, et täitemenetlus toimub täitmisteate (dtl 19) ja elatise võla arvestuse (dtl

23) kohaselt tagasiulatuvalt alates 30.10.2023. Hagi resolutsiooni kohaselt soovib hageja

täiteasjas nr 158/2024/1015 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

9. Vaidlus on selles, kas kostjatel, oma seadusliku esindaja ema kaudu, on alust nõuda elatist

perioodi eest, mil lapsed temaga tegelikult enam ei elanud, ehk vaidluse lahendamiseks on vaja

tuvastada, kas ja millal kumbki kostja ühe ja teise vanema juures elas.

Hageja kinnitab nii hagis kui 11.12.2025 seisukohas, et T.T elas isa juures alates 20.06.2024 ja

T.T elas koos isaga alates 01.08.2024. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et T.T oli ema juures 08. -

30.07.2024.

Kohus lähtub sellest, et xxxx valla lastekaitsespetsialisti poolt 02.08.2024 koostatud

kodukülastusaktist (dtl 13) nähtub, et laste ja ema varasemas ühises elukohas xxxx 20.06.2024

toimunud konflikti järgselt elavad lapsed T.T ja T (täisealine) isaga.

T.T , kes küll kodukülastusakti koostamise päeval oli ema juures xxxx (dtl 13), elab isa juures

xxxx valla 16.10.2024 teatise (dtl 16) kohasel püsivalt alates augustist 2024.

Kostjate ema ei ole vastupidist tõendanud, ehkki kohus andis 17.11.2025 istungil võimaluse

tõendite esitamiseks.

10. Kuna kostjate ema oli 17.11.2025 istungil ebakindel selle osas, millisel ajaperioodil lapsed

tema juures elasid, vastates, et „juuli, august, ei mäleta“ (dtl 72), „juulikuus olid nad xxxxi mul“

(dtl 73), „augusti lõpust olid juba isa juures“ (dtl 73), „septembrikuus olid isa juures“ (dtl 73),

siis ei pea kohus võimalikuks selliste umbmääraste vastustega arvestada ning võtab laste

viibimiskoha määramisel aluseks hageja esitatud asjaolud ja tõendid.

11. Kui lähtuda tuvastatust, et T.T elas isaga 20.06. - 07.07.2024 ehk 18 päeva, siis isa ei

pidanud T.T kasuks elatist maksma. Kuna puudub vaidlus, et T.T elas emaga 08.07. -

30.07.2024 ehk 23 päeva, siis perioodil 20.06 - 30.07.2024 on T.T osas võimalik teha

tasaarvestus: 23 päeva - 18 päeva = 5 päeva eest.

Kui leida, et isal on elatisvõla maksmise kohustus T.T kasuks juuli katteks 5 päeva eest, siis

samas pidanuks ema tasuma hagejale kui T.T-d tegelikult vahetul ülalpidanud vanemale elatist

kogu juulikuu eest, ehk 5 päeva asemel 30 päeva katteks. Kogumis on menetlusökonoomiliselt

põhjendatud rahuldada hageja menetlusliku tasaarvestuse taotlus ja laste tegelikust

viibimiskohast lähtuvalt juuni-juulikuu ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded vastastikku lugeda

tasaarvestatuks.

Käesoleva kaasuse aspektist- arvestades laste tegelikke elukohti ja sellest tulenevalt vastavat

ülalpidajat ning sel alusel tehtud tasaarvestust juuni-juulikuu osas- puudub seega isal elatise võlg

ja elatise tasumise kohustus mõlema lapse osas alates 20.06.2024.

12. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas menetluses T.V esitatud kinnituse kohaselt on ta

soovinud elatist üksnes selle perioodi eest, mil ta ise elas xxxx.

Seeläbi tulnuks tal aga 08.10.2024 kohtulahendi täitmiseks esitamisel märkida, et soovib elatist

alates 30.10.2023 kuni 19.06.2024. Täitemenetluse algatamiseks 08.10.2024 (dtl 19) avaldust

esitades oli tal juba teada, et tema tegelik elukoht ei olnud alates 20.06.2024 enam xxxx ja et ka

lapsed ei olnud alates sellest ajast elamas tema juures ja tema vahetul ülalpidamisel.

Täitmiseks esitatud kohtulahendi aegsed asjaolud olid seega täitemenetluse alustamise ajaks

muutunud ja sundtäitmine oli osaliselt muutunud lubamatuks.

Kostjate ema on suulises menetluses 17.11.2025 istungil korduvalt kinnitanud, et soovis elatist

selle aja eest kui ta elas xxxx(dtl 72-73). T.V ei ole ümber lükanud hagi punktis 3 esitatud

väidet, et ta kolis tegelikult juba 2024 juuni lõpus xxxx, teatades 12.01.2026 istungil xxxxe

kolimise ajaks mai 2024.

Asjaolu, et isik oma elukoha kande Rahvastikuregistris korrastab alles aasta hiljem ehk

19.06.2025, ei muuda seda, et isiku tegelik elamine xxxx on tuvastatud eelkõige isiku enda

ütlustega. Sellest aspektist vaadatuna loeb kohus ootuspäraseks ka T.V poolt 12.01.2026 istungil

esitatud seisukoha, et ta ei soovigi hagejalt elatise võlga.

13. Järelikult tuleb leida, et alates T.V tegelikust xxxx kolimisest, eeldatavalt hiljemalt

19.06.2024, ei olegi ema soovinud hagejat kohustada elatist maksma. Samal ajal ei ole ta aga

seni nõustunud ka alates 19.06.2024 elatise võlaks arvestatud nõudest loobuma. Tehes seda alles

12.01.2026 istungil suulise lubadusena lõpetada täitemenetlus.

14. Täituri 16.10.2024 selgituse (dtl 23) kohaselt on võlg arvestatud perioodi oktoober 2023 kuni

september 2024 katteks.

Hagi asjaolude kohaselt on täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumise järgselt käesoleva

hagi tähenduses oluline asjaolu - lapsed elavad võlgniku juures - muutunud mitte alates

oktoober 2023, vaid ühe kostja osas alates 20.06.2024 ja teise kostja osas alates 01.08.2024,

seetõttu kohus ei näe põhjust tunnistada sundtäitmine lubamatuks kogu täiteasjas oleva

nõude/võla ulatuses.

Arvestades eelnevalt käsitletut, tuleb hagejal tasuda elatist aja eest, mil lapsed veel tema juures ei

elanud ja mil tal oli kohtulahendi alusel kohustus seega elatist tasuda- st perioodi 30.10.2023

kuni 19.06.2024 katteks T.T-le ja perioodi 30.10.2023 kuni 19.06.2024 katteks T.T-le.

Kohus loeb eeltoodut arvestades sundtäitmise lubamatuks mõlema lapse/kostja suhtes alates

20.06.2024.

15. Asjakohased ja arvestatud tõendid on kohus lahendi põhjendavas osas viidanud. Kummagi

poole esitatud tunnistaja ärakuulamise taotlusest on 12.01.2026 istungil loobutud.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-

s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg

2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja, ehk lapsi tegelikult ülalpidava vanema kasuks kulude väljamõistmine kostjatelt ehk

lastelt ei ole mõistlik. Kostjatel endil ilmselgelt selleks rahalised vahendid puuduvad,

põhjendatud ei ole aga kohustada hageja kulusid tasuma käesolevas menetluses kostjate

seadusliku esindajana osaleval laste emal. Sisuliselt on tegemist ülalpidamiskohustust puudutava

menetlusega, ehk kohalduks TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus ei määra hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik