2-21-5474/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-21-5474

Tsiviilasi

A.Z-i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. augusti 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), seaduslik esindaja Alar East

Vastustaja (võlgnik): A.Z (isikukood XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)

2. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

4. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

5. Renovum OÜ (registrikood 14042462)

6. Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

7. Bondora AS (registrikood 11483929)

8. XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX)

9. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. augusti 2025.

a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Credit.ee OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 15. aprilli 2021. a määrusega välja A.Z-i (võlgnik) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 6. mai 2022. a määrusega lõpetati

võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus, milles jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks

korda aastas, 10. novembril ja 10. mail ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 20.

aprillil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku

68 642 eurot 4 senti. Kõik nõuded olid II järgu nõuded.

2. Võlgnik esitas kohtule aruande 21. oktoobril 2022, 4. mail 2023, 8. novembril 2023, 9. mail

2024, 7. novembril 2024, 30. aprillil 2025 ja lõpparuande 1. juulil 2025.

3. Võlgnik esitas 1. juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus vabastas 28. augusti 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud

süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus märkis, et võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete

kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ettevõttes

KASKA-LUIGA OÜ põllumajandustehnika operaatorina ning ühe kuu olnud

lapsehoolduspuhkusel. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku

sissetulekuteks on olnud menetluse kestel töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning

vanemahüvitis. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud

ületanud mittearestitava sissetuleku määra vähestel kordadel ning võlgnik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku 1423 eurot 55 senti, mis on võlgniku

mittearestitava sissetuleku määra arvestades piisav. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud

PankrS § 173 lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohtu hinnangul

on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu

eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette

võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus

(VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas

peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku

kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-

2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma

kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, töötanud kogu kohustustest vabastamise

menetluse kestel ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku

arvelt. Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetluse pikendamist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või muuta

maakohtu määrust selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus ja jätta

võlgnik võlgadest vabastamata.

Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud tulenevalt

PankrS § 175 lg-st 3 esitama enne määruse tegemist võlausaldajatele teate, kas nad soovivad

olla ära kuulatud suuliselt või esitada seisukohad kirjalikult. Üksnes võlgniku taotluse

kättesaadavaks tegemist e-toimikus ei saa pidada võlausaldajate ära kuulamiseks.

Võlausaldajale ei olnud sel ajal tagatud e-toimiku dokumentidele juurdepääsu, võlausaldaja

esitas selleks eraldi taotluse.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173

lg-tes 1–3 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtus pidi

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.

PankrS § 175 lg 2 p 2 oli kohustav norm ega näinud ette kohtule kaalutlusõigust. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga

võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused,

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.

Võlgniku sissetulekud ületasid 2025. a mais mittearestitavat summat. Võlgnikul oli PankrS §

173 lg 3 kohaselt kohustus loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab

mittearestitavat miinimumi. 2025. a mais oli võlgniku töötasu (neto) 1504 eurot 88 senti.

Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, seega oli võlgniku mittearestitav tulu 1181 eurot 33

senti. Võlgnik pidi loovutama võlausaldajatele 242 eurot 66 senti. Võlgnik loovutas

võlausaldajatele üksnes 54 eurot 72 senti. Võlgnik tegi 18. mail 2025 makse T.S. 127 eurot

ilma ühegi adekvaatse põhjuseta. Võlgnik rikkus 2025. a mais seadusest tulenevat

loovutamiskohustust ning võlausaldajatel jäi saamata 187 eurot 94 senti, millega võlgnik

kahjustas võlausaldajate huve.

Võlgniku esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtuvad regulaarsed kulutused tanklates,

samuti igakuised ülekanded G.P. märkega „garaaži üür“ 120 eurot ning 23. mail 2025 makse

ettevõttele A-Ülevaatus Otepää 55 eurot eelduslikult sõiduki ülevaatuse eest. Võlgnik ei ole

aruannetes märkinud, et talle kuuluks vara, sh sõiduk. Arvestades tanklas tehtud sagedasi

makseid, igakuiseid makseid garaaži üüri tasumise kohta ja makset sõiduki ülevaatuse eest on

võlausaldajal kahtlus, et võlgnikule kuulub sõiduk. Auto on luksusese, mille ülalpidamine

võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole põhjendatud, võlgnikul on võimalus kasutada

ühistransporti. Lisaks on tegemist vara varjamisega aruandes, st PankrS § 173 lg 2

rikkumisega.

Võlgniku elustiil ei peegelda tema siirast soovi täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi,

või võlgnik omab suuremat sissetulekut võrreldes ametliku töötasuga, mis laekub tema

pangakontole. Auto ülalpidamine on võrdlemisi kulukas ning ei peegeldu täies ulatuses

võlgniku pangakontolt. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas võlgnikule kuulub vara

(sõiduk), kas võlgnik on üritanud sellise vara omamist varjata, kas vara kuulub menetluse

käigus realiseerimisele ning millisest sissetulekust võlgnik seda ülal peab.

Võlgnik on rikkunud PankS § 173 lg-t 1, mille kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul

on olnud püsiv töökoht, kuid töötasu on püsinud madal, v.a paar viimast kuud. Seaduse

kohaselt on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on tasunud

võlausaldaja nõudest 2%. Riigikohus on märkinud 30. oktoobri 2019. a määruse tsiviilasjas nr

2-11-24696 p-s 19, et võlgniku kohustuste rikkumiseks võib pidada seda, kui võlgnik oma

sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma

uue töökoha. Võlgnik ei ole kohtule põhjendanud ega esitanud tõendeid, kas ta on otsinud

tasuvamat tööd (kandideerinud uutele töökohtadele) või otsinud nt hooajalisi tööampse, et

oma sissetulekuid suurendada. See omakorda tekitab kahtluse, et võlgnikule tasutakse töö eest

osaliselt sularahas, kuna võlgniku pangakontolt nähtub nt sõiduki ülalpidamine.

Võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid

kohustusi.

Riigikohus on (RKTKm 05.10.2016, 3-2-1-90-16) märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse

rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud

juhul loovutuskohustuse olemusest, sest sellise kohustuse rikkumisega jääb võlausaldaja ilma

rahast, millele tal on seaduse alusel õigus. Käesolevas asjas on võlausaldajad jäänud ilma

rahasummast, mis kuulus seaduse järgi nende võlgade katteks.

VÕLGNIKU SEISUKOHT

6. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu.

Võlgnik selgitas, et ta käis ülevaatusel isale kuuluva autoga, mida tema ema kasutab tööl ja

arsti vastuvõttudel käimiseks. Võlgnik on käinud emale kütet tankimas. Võlgnik on paaril

korral tasunud kütte eest oma kaardiga, pärast on ema raha talle sularahas tagasi andnud.

Võlgnik on saanud vanematelt autot laenata, et lapsega Tartus arstil käia. Võlgnik kandis T.S.

raha võlgniku lapsele ostetud riiete eest. Võlgnik on teinud ülekandeid sellest rahast, mis on

jäänud talle elamiseks. Võlgnikul ei ole võimalik võtta lisatööd, kuna ta kasvatab üksinda

kolme ja poole aastast tütart. Võlgnik viib lapse hommikul kell 7.45 lasteaeda ja hiljemalt

18.00 peab tal järel olema. Võlgnik on pidanud haiguslehtedel olema, kuna lasteaias on tihti

lastel viiruseperiood ning laps ei saa lasteaeda minna. Võlgnik maksab garaaži üüri sõbraga

pooleks, võlgnik teeb ülekande oma kontolt ja tema annab võlgnikule tagasi. Võlgnik

remondib garaažis isa autot, mis on odavam, kui viia auto remonditöökotta. Ühistranspordiga

ei ole võimalik tööl käia, kuna XXXX X vastavatel kellaaegadel bussid ei liigu. Võlgnik saab

tööle töökaaslastega, isiklikku autot ta ei oma.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

7. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas, et nõustub määruskaebuses toodud põhjendustega.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks

rahuldada.

Võlausaldaja Holm Bank AS teatas, et nõustub osaliselt määruskaebuse toodud

seisukohtadega ning maakohtu määrus tuleb tühistada. Maakohus on asunud ebaõigesti

seisukohale, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on

rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Puuduvad andmed, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd või lisatööd. Aastaid samal

töökohal pigem madala palga eest töötamist ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega

tegelemiseks. Samuti ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena üksnes töökoha

olemasolu, ilma töötasu suurust arvestamata. Võlgnik võib olla rikkunud PankrS § 173 lg-s 2

sätestatud teabe andmise kohustust. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub

mootorsõiduki olemasolu, samas ei ole võlgnik aruannetes nimetatud asjaolu välja toonud.

Maakohus ei ole mootorsõiduki olemasolu kohta seisukohta võtnud. Võlgnik ei ole täitnud

PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust 2025. a mais, kui võlgniku sissetulek oli

tavapärasest suurem.

Teised võlausaldajad ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21).

9. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 6. mai 2022. a

määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku

ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 68 642 eurot

4 senti. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 1659 eurot 69 senti ja tema

jaotise suuruseks on 1,86% võlausaldajatele pankrotimenetluses välja maksmisele kuuluvast

varast. Tema pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks oli 1273 eurot 80 senti,

millest võlgnik määruskaebuse kohaselt tasus kohustustest vabastamise menetluse kestel

kokku 26 eurot 48 senti. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus

vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne

nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit

2020 kehtinud PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus

otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga.

11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud PankrS § 175 lg-t 3, mis sätestas, et

kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist asjasse puutuva normiga, sest see

reguleerib võlausaldajate ärakuulamist juhul, kui kohus keeldub võlgniku kohustustest

vabastamisest. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise

kohustust, kuigi see võib olla mõistlik. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on

saanud esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohti määruskaebemenetluses.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Määruskaebuse kohaselt

on võlgniku rikkumised järgmised:

- võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-t 1, kuna ei ole otsinud tasuvamat tööd;

- võlgnik võib olla rikkunud PankrS § 173 lg-t 2, kuna võlgnik võib varjata vara (sõiduki)

olemasolu ja oma tegeliku sissetuleku suurust;

- võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, kuna jättis 2025. a

maikuus võlausaldajatele loovutamata 187 eurot 94 senti.

Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks ja leiab, et rikkumistega on

kahjustatud võlausaldajate huve.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt

PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale.

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega, märkides, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise

menetluse kestel töötanud ning ühe kuu olnud lapsehoolduspuhkusel. Maakohtu seisukoht on

põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgnikku saab pidada

oma kohustusi rikkunuks seetõttu, et ta ei ole otsinud tasuvamat tööd või n-ö hooajalisi

tööampse, et oma sissetulekut suurendada. Määruskaebuse esitaja märgib Riigikohtu

praktikale tuginedes õigesti, et olenevalt asjaoludest võib mõistliku tulutoova tegevusega

tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm

30.10.2019, 2-11-24696, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul selliseid

asjaolusid aga ei ole.

Võlgnik selgitab vastuses määruskaebusele, et ta ei saa teha lisatööd, kuna kasvatab üksinda

kolme ja poole aastast tütart ja on pidanud seetõttu ka tihti haiguslehtedel olema. Võlgnik on

ka maakohtule 30. aprillil 2025 saadetud vastuses selgitanud, et ta kasvatab üksinda oma

kolmeaastast tütart, kelle haigestumiste tõttu on võlgnik olnud sunnitud töölt eemal olema (dtl

350).

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi,

märkides et võlgnik on esitanud kohtule kõik nõutud aruanded ja lisanud nendele oma

pangakonto väljavõtte ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Maakohtu seisukoht

on põhjendatud. Asjaolu, et võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed tanklates,

garaaži üüri ja sõiduki ülevaatuse eest tasumine, ei ole võlgniku selgitusi arvestades

ringkonnakohtu hinnangul piisav, selleks et asuda seisukohale, et võlgnik oleks varjanud vara

(sõiduki) olemasolu. Võlgniku pangakontolt nähtuvad kulutused ei anna ka alust asuda

seisukohale, et võlgniku tegelik sissetulek peaks olema suurem pangakontolt nähtuvast

sissetulekust.

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3–5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku mittearestitava

sissetuleku määra arvestades on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid (kokku 1423

eurot 55 senti) piisavas ulatuses. Määruskaebuses tuginetakse sellele, et võlgnik jättis 2025. a

mais oma töötasust võlausaldajatele loovutamata 187 eurot 94 senti. Ringkonnakohus peab

vajalikuks märkida, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse

PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda

loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on usaldusisiku kohustuseks

PankrS § 172 lg 2 järgi.

14. Maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist

tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte kohaldamine võlausaldajate

huvide kahjustamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku

ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.

15. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise

määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest

vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku

kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei

pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus

olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks

(PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse

vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm

30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel

töötanud samal töökohal. Võlgnik märkis pankrotiavalduses, et tema töökoht tagab talle

stabiilse sissetuleku, mis on mõistliku suurusega ja pigem üle keskmise. Isegi kui võlgnik

oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, siis ei nähtu asja materjalidest, et võlgnikule oleks

selgitatud tema kohustusi (v.a üldised selgitused kohustustest vabastamise menetluse

algatamise määruses). Seega ei saaks praegusel juhul ka seetõttu heita võlgnikule ette seda, et

ta ei otsinud tasuvamat tööd või lisatööd.

16. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18).

Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli

kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise

usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).

17. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel määruskaebuse estiaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)